Aiandus
Aianduse magistriõppes õpid mõistma muld-taim-keskkond-inimene seoseid nii toidu tootmise kui elukeskkonna kujundamise aspektist. Saad ka täpse ülevaate, kuidas läbi õigete säilitustehnoloogiate ja tootmisjääkide väärindamise toidukadusid vähendada. Aianduse magistriõpe annab sulle süsteemsed ja süvateadmised valdkonna arengusuundadest ja uurimismeetoditest.
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
Aianduse magistriõppes saad teadmised, kuidas mõjutavad taimede toitumine ja füsioloogilised protsessid nende saagikust või dekoratiivsust. Õpid tundma ka vähem levinud aianduslikke kultuure, saad teadmised integreeritud taimekaitseprintsiipidest ning aiasaaduste säilitamisest, turustamisest ja väärindamisest.
Mida õpid?
Eriköögiviljanduse, eripuuviljanduse ja ilutaimede erikursusele ning aiasaaduste säilitamise erialaainetele lisaks toetame sinu teadmisi aiakultuuride füsioloogia, taimede toitumise ja taimekaitse õppeainetega. Aiandusteaduse alammoodulis õpid katsete läbiviimise ja teadustöö kirjutamise metoodikat. Eriala valikained võimaldavad arendada ettevõtluspädevust, õppida kujundama haljasalasid või sukelduda aianduskultuuride kahjurite ja haiguste mitmekesisesse maailma.
Vaata õppekava siin.
Vaata õppeplaani siin.
Kuidas praktikat saad?
- Mitmetes erialaainetes toimuvad välipraktikumid Rõhu katsejaama istandikes. Pomoloogia aine raames õpid erinevaid puuvilja- ja marjakultuuride sorte tundma Polli aiandusuuringute keskuses. Linnaaianduse õppeaines toimuvad erinevad õppekäigud, näiteks kogukonnaaeda. Linnapuude tervislikku seisundit hindad linnaparkides koos arboristiga.
- Teadustöö praktika raames valid sa endale huvi pakkuva teadustöö teema (iluaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse, aiasaaduste säilitamise või väärindamise suunal) ning viid sel teemal läbi uurimuse. Praktika raames omandad oskused teadustöö planeerimisest, välimääramiste tegemisest, proovide võtmisest ja laboratoorsest analüüsist ning esmasest andmetöötlusest. Sõltuvalt teemast viid sa oma uurimusi läbi kas Rõhu katsejaamas, Polli aiandusuuringute keskuses, Eesti aiandustootjate istandikes või põldudel.
Praktikabaaside tutvustus
- Aianduse õppetooli peamiseks välipraktikumide baasiks on Rõhu katsejaam.
- Õppetoolil on ka oma laboratoorium, kus saab analüüsida näiteks viljade biokeemilist koostist. Aianduse õppetooli üks osa on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, kus tegeletakse eelkõige aiakultuuride sordiaretuse ja aiakultuuride töötlemise ja väärindamisega.
Tutvu õppejõududega
Ulvi Moor, professor, aianduse õppetooli ja õppekava juht
Õppekavajuhina tegeleb ta õppekava arendamisega, et tulevastel tudengitel oleks veelgi enam huvitavaid valikaineid aianduse erialal. Ulvi Moor on läbinud EMÜ-s nii diplomi-, magistri- kui doktoriõppe ja lisaks omandanud gümnaasiumiõpetaja kutse Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud õpetajana Räpina Aianduskoolis ja alates 2006. aastast õppejõuna EMÜ aianduse õppetoolis. Bakalaureuseastmes õpetab ta „Aianduse tehnoloogiate“ õppeainet. Tema uurimistöö on eelkõige seotud aedmaasikate (sordivõrdluskatsed, väetus- ja säilituskatsed) ja õuntega (õunte füsioloogilised häired, säilivus, mükotoksiini patuliini teke õunamahlas). Ulvi Moor on ka atesteeritud aianduskonsulent, kes teeb tihedat koostööd Eesti maasikakasvatajatega. Seetõttu kaasab ta ka tudengeid juba varakult rakendusuuringutesse.
Intervjuu Ulvi Mooriga: kuidas kasvatada maasikaid
Kadri Karp, emeriitprofessor
Kadri Karp on 1992. aastast tegelenud õpetamise ja aiandusteadusega. See töö on olnud tulemusrikas ja edukaid vilistlasi töötab nii hariduses kui ka aiandusettevõtetes. Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi – mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid katsetöö õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see ka Eestis tuntud marjakultuur ja paljude lemmikmari. Viimaste aastate teadustöö on seotud viinapuude ja veinidega. Emeriitprofessorina tegeleb Kadri Karp õpetamisega vähem kui varem, kuid tema viinamarjakasvatuse valikaine on tudengite poolt siiani kõrgelt hinnatud.
Leila Mainla, nooremprofessor
Nagu Leila Mainla ise ütleb, „tema elu on lill“, sest Leila on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud. Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi on ta omandanud Eesti Maaülikoolis. Alates 2017.aastast õpetab bakalaureuseastme tudengeid ja 2024. aastast ka aianduse magistrante. Teadustöö suunaks on biostimulantide abil ilutaimede kasvu ja õitsemise parandamine ning mineraalväetiste kasutamise vähendamine. Samuti uurib ta turba vähendamise võimalusi ilutaimede kasvusubstraadis.
Intervjuu Leila Mainlaga: suvelilled ja biostimulandid
Huvitaja intervjuu Leila Mainlaga: Taimedele sobiv toidulaud
Priit Põldma, lektor
Priit Põldma aiandushuvi algas Peipsi ääres köögivilju kasvatades ning köögiviljandus on jäänud tema kireks siiani. Bakalaureuseastme tudengitele õpetab ta katmikaiandust ja köögiviljandust. Kõige enam on tema uurimistöö objektiks olnud küüslauk ja söögisibul, aga rohkem kui 20-aastase teadustöö jooksul on ta uurinud ka väga paljusid teisi kultuure. Talle pakuvad huvi ka uued tehnoloogiad ja nutilahendused aianduses.
Priit Põldma: võimalikest nutilahendustest taimekasvatuses
Mariana Maante-Kuljus, lektor
Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli värske puuviljanduse õppejõud, kes kaitses oma doktorikraadi 2021. aastal. Tema teadustöö keskendub põhjamaisele viinamarjakasvatusele. Koostöös tootjatega tegeleb ta viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.
Delfi: Maaülikool tahab Eesti viinamarjadest teha mitu korda tervislikumat veini kui prantslastel
Angela Koort, spetsialist
Angela on EMÜ aianduse õppetooli vilistlane, kes pärast magistriõpinguid siirdus kolmeks aastaks tööle Norra Bioökonoomika Instituuti, kus õppis ära Norra keele ja tegi aiandusalast uurimistööd. 2017. aastal pöördus Angela Eestisse tagasi ja töötas mõnda aega Räpina Aianduskoolis. Alates 2019. aastast õpetab ta EMÜ üliõpilastele aiakultuuride füsioloogiat ja biotehnoloogilisi rakendusi aianduses. Tema teadustöö keskendub aedmustika uurimisele. Sel teemal kaitses ta 2024. aastal ka oma doktoritöö.
Reelika Rätsep, aiakultuuride biokeemia teadur
Reelika Rätsep on uurinud taasviljuva- ehk sügisvaarika kasvatamist Eesti kliimas ning õpetab magistrantidele aiasaaduste väärindamise valikainet. Tema doktoritöö teema oli aga seotud maasika- ja viinamarjakasvatusega. Vahepeal töötas Reelika 4 aastat aiandusspetsialistina ning alates 2017. aastast on Reelika töötanud aianduse õppetooli Polli aiandusuuringute keskuses aiakultuuride biokeemia teadurina. Selle aja jooksul on ta tegelenud kõikvõimalike puuvilja- ja marjakultuuride (nagu õun, astelpaju, vaarikas, must sõstar, aroonia jt) kasulike ühendite sisalduse uurimisega. Lisaks uurib Reelika enevate mahlapressjääkide jt taimsete kõrvalsaaduste väärindamise võimalusi.
Video: Taimsete tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide väärindamine
Vikerraadio: Vähelevinud puuvilja- ja marjakultuurid
Õppekeskkond
- Tudengid on oma tagasisides välja toonud järgmist: „Maaülikooli laborid on väga heas seisus ja on olemas pea kõik võimalused, et õppida erinevaid asju lähemalt. Ei olnud selliseid hetki, kus öeldi, et seda tehakse nii, aga me seda läbi teha ei saa, kuna siin pole selliseid võimalusi“.
- Kuna aianduse eriala tudengeid on vähe, siis saavad tudengid õppejõududelt alati nõu küsida ja eriti lõputöö kirjutamisel saadakse väga palju toetust. Õppekava tagasisides on kirjutatud järgmist: “Ma ei oleks kunagi arvanud, et tavaline õpetaja keskkoolis peab ennast paremaks kui ülikooli õppejõud, aga nii on. Kui inimlikud ja vastutulelikud on professorid ja õppejõud üldiselt ning on imeline, kui palju toetust on tulnud lõputöö juhendajatelt“.
- Video aianduse õppelaborist
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Aianduse magistriõppe läbimine loob eeldused õpingute jätkamiseks doktorantuuris. Mitmed meie lõpetajad on kas aianduse, mullateaduse või taimetervise õppetooli või ka Maaelu Teadmuskeskuse doktorandid ning ka juba tegevad teadlased. Rahvusvaheliste teadusprojektide raames on doktorantidel võimalik end täiendada Euroopa erinevates ülikoolides; mitmed on õppinud Rootsi Põllumajandusülikoolis (SLU) ja Helsingi Ülikoolis.
Karjäär
- Mitmed aianduse eriala lõpetajad on loonud oma ettevõtte ja on aiandussaaduste tootjad või aiakujundajad. Jorma Kütt, Ulge Mahe juht, on öelnud: “Aianduse õppimine aitab tootmise korralikult käima panna.“
- Aiandusliku sisuturundusega tegelev Rachel Puusta on kirjeldanud, kuidas aianduse erialal bakalaureuse- ja magistritöö kirjutamine äratas temas sügavama huvi teadustöö ja kirjutamise vastu.
- Aianduse eriala lõpetanud töötavad spetsialistidena Põllumajandus- ja Toiduametis, õpetajatena Räpina Aianduskoolis, Luua Metsanduskoolis ja Hiiumaa Ametikoolis.
- Oodatud on ka aiandusteadlaste järelkasv Polli aiandusuuringute keskusesse, kus lisaks muljetavaldavatele sordikollektsioonidele on olemas kaasaegne teadusaparatuur.