Aiandus

 

„Aianduse õppimine aitab tootmise korralikult käima panna.“​
                       – Jorma Kütt (paremal), Ulge Mahe juht

„Põnevates uurimisprojektides kaasa löömine nii Eestis kui välismaal on olnud vägev kogemus.“

                       – Rachel Puusta (vasakul), noorteadlane

 

 

 

 

Aiandusmagister Ülvi Noole (paremal) sõnul annavad õpingud palju elulisi teadmisi, sõbrad kogu eluks ning aitavad lahti murda argirutiinist.

 

Aianduse eriala saab Eestis magistritasemel õppida ainult Eesti Maaülikoolis, kus eesti keeles on aiandusaineid õpetatud juba üle 100 aasta. Aianduse üliõpilased on oma olemuselt loodussäästlikku mõtteviisi hindavad ja viljelevad inimesed.

Keda ootame?

Aianduse erialale ootame õppima tudengikandidaate, kellel on soov

• jätkata õpinguid aianduse erialal

• otsida elus uusi väljakutseid, vaatamata seni omandatud erialale

Eluaegne õpe muutub aina populaarsemaks ja lisaeriala õppimine avardab võimalusi edaspidises töös.

Aianduse õppekava

• Aianduse eriala õppimine annab teadmised ja oskused kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisest tervislike aiasaaduste tootmiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks.

• Iluaianduse suunal õpitakse looma ilu meie ümber nii linnas kui maal.

• Vaba- ja valikained annavad võimaluse saada osa teistegi valdkondade ja ülikoolide ainekursustest ning laiendada oma teadmisi veelgi.

• Magistritööks saab valida teema erinevate aiandussuundade valdkonnas. Katsetööd toimuvad teadusprojektide raames koos teadlastega, kes uurivad kaasajal tekkinud probleeme iluaianduses, puuviljanduses ja köögiviljanduses ning tootearenduses.

Sessioonõpe toimub üldjuhul üle kolme nädala neljapäevast pühapäevani (vt toimumisaegu SIIT). Meie magistrantidel on võimalik täiendada end vahetusüliõpilasena ka välisülikoolides. Välisülikoolides õppimise ja praktika kohta leiab lisainfot SIIT.

Võimalused pärast lõpetamist

Aiandusmagistrid on tihti ise edukad ettevõtjad. Samuti on võimalus leida tööd erinevatel ametikohtadel haljastusettevõtetes, puu- ja köögiviljade ning ilutaimedega tegelevates ettevõtetes ning aianduskeskustes. Samuti on võimalik töötada erialaõpetajana kutsekoolides ja pärast õpetajakoolituse läbimist loodusainete õpetajana. Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka aiandusega seotud toodete edasimüüjate ja kokkuostjate firmades, kuid ka linna- ja vallavalitsustes, ministeeriumides ja teistes riigiasutustes.

Aianduse õppetooli tegemiste kohta leiab infot SIIT. Aianduse õppekavaga on seotud palju õppejõude ja teadlasi. Aianduse õppejõud on oma eriala eksperdid, kes osalevad teadusprojektides ning kujundavad aianduse arengusuundi Eestis.

 

 

 

 

 

Tuntumad õppejõud

Professor Kadri Karp on aianduse õppekavajuht.

Aiandusalane töö algas juba 1982. aastal Sootagal agronoomina. 1992. aastast on töö seotud õpetamisega. Kui tootmises on tulemuseks saak ja raha, siis pedagoogi töö on rohkem hingele, mida ei saa mõõta kilodes! Pigem on see rõõm igal kevadel ja peegeldub lõpetajate silmades.Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi. Mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see tuntud tootmises kui ka paljude lemmikmari. Nüüd on eesmärgiks tervislik punane vein.

Kadri Karp meedias: video, uudis, uudis.

 

Dotsent Ulvi Moor juhatab aianduse õppetooli. 

                             

Ta on läbinud Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse ja töötanud iluaianduse õpetajana Räpina Aianduskoolis. Üliõpilasi  õpetab alates 2003. aastast. Teadustöös uurib ta õunte ja aedmaasikate kasvatustehnoloogiaid ja alates 2013. aastast omab ka aianduskonsulendi kutset ning nõustab suviti maasikakasvatajaid üle Eesti. Nõnda jõuavad uuemad teadustulemused vahetult tootjateni ja tudengid saavad osaleda tootmiskatsetes, et õpe ei jääks teoreetiliseks ja elukaugeks.

Ulvi Moor meedias: raadiosaade.

 

Priit Põldma on aianduse õppetooli lektor.

Tema kureerida on nii õppetöö kui ka rakendusuuringud köögiviljanduses ja katmikaianduses. Projektides uurib ta  köögiviljade kasvatustehnoloogiate täiustamist, näiteks väetamise ja kastmise optimeerimist. Eriline lemmik on tal küüslauk, mille uurimisega on ta tegelenud 2000. aastate algusest. Priit on ka tegev aianduskonsulendina ja nõustab köögiviljakasvatajaid.

Priit Põldma meedias: Biotõrjest kasvuhoones
 

Dotsent Leila Mainla on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud.

Magistri- ja doktoritöö olid tal aga puuviljade tervislikkusest. Alates 2017. aastast õpetab ta aianduse eriala üliõpilastele erinevaid iluaiandusega seotud aineid. Teadustöö eesmärgiks on luua ilu meie ümber. Koostöös aiandustootjatega uuritakse keskkonnasõbralikumaid võimalusi haljastustaimede dekoratiivsuse suurendamiseks. Leila on Eesti Maaülikooli "Aasta õppejõud 2019". "Elu on lill :) !"

Leila Mainla meedias: lugu, uudis.

 

Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli assistent.

Ta on õppinud Eesti Maaülikoolis aiandust ja hetkel omandab doktorikraadi põllumajanduses. Teadustöös on ta tegelenud peamiselt viinapuu uurimisega. Koostöös tootjatega tegeleb ka viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.

Mariana Maante-Kuljus meedias: lugu.
 

Angela Koort on aianduse õppetooli nooremteadur.

Ta on läbinud nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe Eesti Maaülikoolis. Peagi valmiv doktoritöö on aedmustikatest. Varasemalt on ta töötanud teadurina Norra Bioökonoomia Instituudis ja maastikuehituse juhtõpetajana Räpina Aianduskoolis.
Tema teadustöö on seotud aedmustika uurimisega, milles erilise tähelepanu all on kasvatustehnoloogiate mõju viljade biokeemilisele koostisele. Aedmustikad on väärt uurimist, kuna nende viljad sisaldavad inimese tervisele kasulikke bioaktiivseid ühendeid,  mida teatakse nende antioksüdatiivsete omaduste poolest.

 


 

 

 

 


Küsi lisainfot:

Kadri Karp
Aianduse õppetool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
E-post: kadri.karp@emu.ee
Telefon: +372 5224167