Loomakasvatus

Loomakasvatuse magistriõppekava eesmärk on valmistada sind ette loomakasvatuse eriala spetsialistiks, keskastme juhiks loomakasvatusettevõttes, ametnikuks ja eraettevõtjaid. Meilt saad vajalikud tulevikuoskused, et osata nii loomade eest hoolitseda kui ka kompleksseid süsteeme juhtida. Meie õppekavas on oluline roll teadusel, mille tulemusi integreeritakse õppetöösse ning mis on aluseks magistritööde koostamisel, kus saavad üliõpilased realiseerida oma individuaalset huvi, näiteks huvi mõne kindla loomaliigi vastu. Loomakasvatuse õppekava lõpetajad töötavad erinevates põllumajandusettevõtetes ja ministeeriumides spetsialistide ja juhtidena. 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

Meie õppekava jaotub kolmeks suureks osaks. Esimene neist on loomade heaolu ja nende pidamine, kus anname sulle teadmisi loomakasvatushoonete ehituslikest aspektidest, tehnoloogilisest sisustusest ning õpetame neid seostada vastavalt looma heaolule ja pidamisnõuetele. 

Teiseks õpetame sulle tõuaretust ja söötmisteadust. Sa õpid tundma loomageneetilisi analüüsimeetodeid, aretusväärtuse määramise põhimõtteid ja õpid koostama tõuaretusprogramme erinevatele loomaliikidele. Lisaks tunned sa söötade ja loomse materjali keemilise analüüsi meetodeid ning oled ekspert loomade toitumisfüsioloogias ja metabolismis. Saadud teadmistega oskad sa kasutada söötmisprogramme ja koostada söötmisplaane erinevatele loomaliikidele. 

Kolmandaks anname sulle teadmised tootmise planeerimises ja juhtimises loomakasvatuses, mis teeb sinust teadliku ja kindlakäelise juhi. 

 

Mida õpid?  

  • Loetleme sulle kursused, mida kolme eelmainitud teemaploki all õpid. Tuleb ka välja tuua, et magistrandina oled sa kaasatud teadusprojektidesse, muuhulgas oma magistritöö koostamise eesmärgil. 

 

Loomade heaolu ja pidamine 

  • Loomade heaolu hindamine 

  • Loomakasvatus ja keskkond 

  • Loomakasvatushooned ja nende tehnoloogiline sisustus 

 

Tõuaretus ja söötmisteadus 

  • Lineaarsed mudelid loomade aretusväärtuse hindamisel 

  • Loomageneetilised analüüsimeetodid 

  • Söötade ja loomse materjali analüüsimeetodid 

  • Toitumisfüsioloogia ja metabolism 

  • Lamba- ja kitsekasvatuse erikursus 

  • Lihaveisekasvatuse erikursus 

  • Piimaveisekasvatuse erikursus 

  • Seakasvatuse erikursus 

 

Tootmise planeerimine ja juhtimine loomakasvatuses 

  • Loomakasvatusettevõtte juhtimise praktika 

  • Nõuandeteenistus ja -süsteemid 

  • Põllumajandusettevõtte majandusanalüüs 

  • Äristrateegiad 

 

Vaata õppekava siit.   

Vaata õppeplaani siit.   

Kuidas praktikat saad?  

  • Sinu tulevane õpe on probleemõppepõhine ning praktika osatähtsus õppekavas on suur. Kõige sagedamini omandad sa praktilisi kogemusi Eerika katsefarmis. Õppetöös moodustavad praktikumid ja väljasõidud ettevõtetesse olulise osa, mis toetavad loengutes käsitletud teooria omandamist. Mõistagi on õppetöösse on kaasatud praktikud ja õppejõud ka teistest ülikoolidest. Erinevate ainekursuste jooksul omandatakse praktilisi oskusi ka mitmes tunnustatud laboris.  

  • Tudengid õpivad tundma ja omandavad loomakasvatusettevõtte juhtimisega seotud praktikaid, sealhulgas ettevõttes kasutatavaid digilahendusi. Tudengid töötavad ettevõttejuhi abina ja tegelevad mitmete erinevate ökonoomiliste, keskkondlike ja sotsiaal-ökonoomiliste küsimustega, mis mõjutavad ettevõtte tootmisprotsessi. Tudengid tutvuvad ka peamiste valdkonda reguleerivate seaduste ja dokumentatsiooniga.  

  • Uuringute ja õpingute läbiviimist toetavad õppetooli juures olevad laboratooriumid: genoomika-, loomageneetika-, embrüo- ja hormoonanalüüsilabor. Meie loomageneetika labor on tunnistatud ka Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (ISAG) poolt korraldatavate erinevate loomaliikide (veised, sead, hobused) genotüpiseerimise võrdlustestide tulemuste põhjal 1. kategooria laboriks. Tutvu meie söötmisteaduste laboriga

 

Tutvu õppejõududega 

Prof Haldja Viinalass on tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli juht, kes õpetab aineid: loomageneetilised analüüsi meetodid, loomageneetika, veterinaargeneetika, hobusekasvatus.  

Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool on ainus oma valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid nii bakalaureuse-, magistri-, integreeritud õppe kui doktoriõppe tasemel. Lisaks tehakse alus- ja rakendusuuringud põllumajandusloomade tõuaretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise, loomageneetika, genoomika, transgeense tehnoloogia, loomade sigimise ja sigimishäirete ning sigimise biotehnoloogia valdkonnas. Haldja on ka edukas konverentsikorraldaja, suhtleb aktiivselt loomakasvatajatega ja osaleb mitmetes hindamiskomisjonides

 

Prof Meelis Ots vastutab söötmisteaduse õppetooli igapäevase juhtimise eest, õpetab söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia aineid. 

Söötmisteaduse õppetool vastutab oma akadeemilises tegevuses vastutusvaldkondade eest nagu põllumajandusloomade söödad, söötmine, söötmise tehnoloogiad, toitumisfüsioloogia ja ainevahetus, loomakasvatussaaduste tootmine ja toodangu kvaliteet, põllumajandusloomade käitumine, heaolu ja pidamiskeskkond, loomakasvatuse mõju keskkonnale õppetöö, teadus ja areng. 

 

Prof David Arney on loomade heaolu ja käitumise uurimisrühma vedaja, kes on tudengitele loomade heaoluga seonduvat õpetanud juba palju aastaid. Ta on väga karismaatiline õppejõud, kellel on väga suured kogemused ja tihe rahvusvaheline võrgustik. Arney korraldas enam kui kolmesaja osalejaga rahvusvahelise loomade käitumise uurimisele pühendatud teaduskonverentsi ISAE 2023, oli raamatu „Loomade heaolu. Õpik kõrgkoolidele" põhikoostaja ning pakkus koos kolleegidega välja uue metoodika lambakarja heaolu hindamiseks vähem kui tunniga

 

 

Õppekeskkond ​

Söötmisteaduse õppetooli labor: https://www.youtube.com/watch?v=iHa05MQfgdY 

  

Kuhu edasi? 

Õppimisvõimalused 

  • Magistriastme lõpetanud saavad jätkata oma õpinguid doktorantuuris, valida oma doktoritöö teemast lähtuvalt õppeaineid ja kursuseid nii oma kui ka teistest (välis)ülikoolidest. Need, kes jätkavad õpinguid doktorantuuris osalevad teadusprojektide elluviimisel ja oma doktoritöö andmete kogumisel ning töötavad samal ajal nooremteaduri ametikohal. Doktorantuuris toimub tudengi ettevalmistamine rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistiks ja võimaldab tal jätkata teadlaskarjääriga kogu maailmas. 

 

Karjäär 

  • Loomakasvatuse eriala lõpetanu on valmis võtma vastutust, mis kaasneb töötamisega loomakasvatuse spetsialisti või juhina riigi- või eraettevõtetes ning avaliku sektori kohalikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. 

  • Näiteks jätkab meie magistrantuuri 2022. aasta vilistlane Eliise Ingel Pungas oma vanemate elutööd piimakarja pidamisel. 2023. aastal lõpetanud Siim Teder jätkab doktoriõppes veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetoolis ja plaanib oma farmi kasutada õppelaborina. 2021. aastal lõpetanud Elin Sild töötab Tartu Ülikoolis, Loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudis teadusprojektide peaspetsialistina. 

Õppeaste: magistriõpe 

Õppevorm: sessioonõpe 

Õppe kestus ja maht: 2 aastat, 120 EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: 15 

 

Vastuvõtt 2025

Avaldusi saab esitada 2. juunist 3. juulil kella 15.00-ni elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 3. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtunõuded õppekavale  

  • eelneva õppeastme kaalutud keskmine hinne 1 kuni 5 punkti; 

  • vastuvõtukatse (eksam) 1 kuni 5 punkti. 

 

Asendusvõimalused 

  • vastuvõtukatse (eksam) – eelneva õppeastme lõputöö/lõpueksami hinne 

https://vl.emu.ee/oppeinfo/vastuvott/32-magistriope/eksamikusimused/  

 

Õppekavajuht:  

Ragnar Leming, kaasprofessor, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisteaduse õppetool, ragnar.leming@emu.ee 

 

Õppekorraldusspetsialist: 

Piret Aus, vanemspetsialist õppe alal, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, piret.aus@emu.ee. tel 731 3442