EMÜ teadussaated Delfi raadios
EMÜ teadlaste panus ühiskonnale läbi Delfi Tasku teadussaadete
Delfi teadussaade "Innovaatika" kajastab Delfi Tasku kanalis teadusmaailma põnevamaid tahke ja nüansse. Igas saates on külas üks Eesti tippteadlane, kes seletab saatejuhiga koos lahti ühe kindla teema teaduses. Saatesarja jooksul püüame lükata ümber nii mõnegi populaarteadusliku vale, kinnistada aga tõdesid, mis ei pruugi olla veel inimestele kohale jõudnud.
Saates "Tea, kuidas maasikapeenralt saaki saada" rääkis Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli juht Ulvi Moor.
Tihti küsivad inimesed miks Kreeka maasikad maitsevad teistmoodi kui kodumaised maasikad. "Tegu on teiste sortidega, kus aretuse käigus on pööratud tähelepanu muudele vilja omadustele nagu saagikus ja vilja tugevam struktuur, et seda paremini kaubanduses turustada," selgitas Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli juht Ulvi Moor.
Kuula saadet: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120200622/kuula-tea-kuidas-maasikapeenralt-saaki-saada
Saates „Millises seisus on Eesti metsa tervis?“ rääkis professor Rein Drenkhan.
Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan räägib teadussaates, et sarnaselt inimestele või loomadele võivad haigeks jääda ka puud. Puude puhul on mõned täna probleemiks olevad haigused pärit juba 1970ndatest aastatest, mil esmakordselt hakati Eestisse tooma istikuid kaugetelt maadelt.
Kuula saadet: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120155500/kuula-saadet-innovaatika-millises-seisus-on-eesti-metsa-tervis
Parimaks maamajanduseriala õppejõuks valitud professor Rando Värnik räägib sellest, kuidas on õpetamine ja õpilased aegade jooksul muutunud ja miks on ühistuline tegevus põllumajanduses kindlasti konkurentsieelis.
Põhihariduselt agronoom, on Rando Värnik aastaid tegelenud maamajanduse ökonoomikaga ehk küsimusega, kuidas ettevõttes ressursse efektiivselt kasutada.
Saates „Kas biorafineerimine võib päästa maailma?" rääkis biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas.
Palju on räägitud sellest, et looduses kasvava biomassiga tuleks käia ringi palju heaperemehelikumalt, kui me seda siiani teeme. Et ei ole mõistlik ajada puiduhaket ahju või lasta niidetud heinal lihtsalt ära kuivada või biojäätmetel lihtsalt roiskuda. Professor Timo Kikas pakubki lahendusena välja biorafineerimise.
Kuula saadet: https://forte.delfi.ee/artikkel/120026676/kuula-saadet-innovaatika-39-kas-biorafineerimine-voib-paasta-maailma
Saates „Pidevate kriisidega harjunud Eesti põllumees saab ka sellel aastal kenasti hakkama“ rääkis mullateaduse professor Alar Astover.
Viimased mitu aastat on visanud Eesti põllumeeste teele erinevaid kodaraid: lisaks pidevale probleemile kliimaga läbisime 2 aastat pandeemiat, millele järgnes sõda Ukrainas. Kõikidel nendel tragöödiatel oli ja on selge mõju ka põllumajandusele. Samas arvavad eksperdid, et meie farmerid saavad hakkama.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-32-eesti-pollumees
Saates "Eestis kasvatatud kanade liha on Euroopa üks puhtamaid” rääkis Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto.
Alates 2018. aasta sügisest regulaarselt kogutud proovid näitasid, et Eestis kasvatatud kanade liha on Euroopa üks puhtamaid. Täpsemalt leidus selles näiteks Läti ja Leedu kanalihaga võrreldes kümnetes kordades vähem Euroopa Liidus kõige sagedasemat toiduga ülekanduvat kampülobakterit.
Kuula saadet: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96267913/kuula-saadet-innovaatika-31-eestis-kasvatatud-kanade-liha-on-euroopa-uks-puhtamaid
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-31-kanaliha-roasto-mixdown
Saates "Mis juhtub, kui aina enam põllumaad koondub väheste kätte?" rääkis metsanduse ja inseneeria instituudi doktorant Marii Rasva.
Eesti liigub kiiresti Euroopa (eba)normaalsusele järele - viimase 20 aastaga on põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud viis korda. See tähendab, et maad harib väike arv suurfarme ja väiketalunikud, noored pered, kellel on soov maal põldu harima hakata, ei ole selleks paraku võimalust.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-25-maaulikool-maajaotus-mixdown
Saates "Eesti suudab end ka tulevikus toita, võib-olla isegi paremini kui täna" rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatus ja taimebioloogia õppetooli dotsent Evelin Loit.
Kliimamuutused on kogu maailmas ilmsed, aina enam liigub ideaalne toidutooraine kasvatamise vöö põhja suunas. Ei saa kindlasti veel väita, et varsti on nii soe, et kase otsas hakkavad õunad kasvama, kuid muutused on toimumas. Hetkel on need muutused Eestile veel soodsas suunas.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-26-emu-eesti-toit-mixdown
Saates "Kas Eestist saab tulevikus viinamarja- ja veinimaa?" rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse õppetooli assistent Mariana Maante-Kuljus.
Mariana Maante-Kuljus kaitses äsja oma doktoritöö teemal „Viinapuu saagi küpsusnäitajad”, milles uuris klimaatilist ja põllumajanduslikku hetkeolukorda viinapuude kasvatamiseks Eestis ning kas viinamarju on võimalik kasvatada selliselt, et saada kvaliteetne saak söömiseks ja veiniks.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-25-viinapuud-mixdown
Saates „Kas teadsite, et verd imevad vaid emased sääsed?“ rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Heli Kirik.
Vaatamata verd imevate putukate olulisusele tüütute segajate ja haigustekitajate kandjatena on need lülijalgsed Eestis vahepeal pikka aega teadusliku tähelepanuta jäänud. Arvestades nii meil kui ka mujal maailmas toimuvaid kiireid muutuseid, on paras aeg kohalike pistesääsklastega lähemat tutvust teha. Nii kutsubki Kirik noori maaülikooli õppima, sest putukamaailma uurimisel on tema kõrval ruumi veel paljudele särasilmsetele teadlastele.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-24-saased-mixdown
Saates „Kas väikeenergeetikasse on peidetud meie tulevik? rääkis Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energiakasutuse õppetooli lektor Erkki Jõgi, et maaülikoolis antakse ühelt poolt äärmiselt klassikalist inseneriharidust, selle teooriast praktikani. Meie juures õpivad inimesed, keda huvitab see, kuidas maailm töötab, mismoodi seda kõike veelgi paremini tööle panna ja mida uut veel võiks olla vaja välja mõelda. Mis meid aga eristab, on see, et meie suund on alati pigem ökoloogilise, rohelist mõtlemist järgiva hariduse poole.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-23-kas-vaikeenergeetikasse-on-peidetud-meie-tulevik
Saates „Insenere on maailmale vaja, et maailm õigesti töötaks“ rääkisid tehnikainstituudi teadur Tõnu Leemet ja lektor Marten Mardisoo.
Miks peaks valima just maaülikooli ja insenerihariduse, milline on inseneri koht ühiskonnas ja mida saab maaülikoolis õpituga pihta hakata. Edukad ühiskonnad ja majandused toimivad paljuski insenerielukutse esindajate peal.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-25-maaulikool-bioinseneeria-mixdown
Saates “Toidukadu on kõige väiksem selle tootmises” rääkis majandus ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.
Pikalt on räägitud, et pool maailma viskab ära sellise hulga toitu, mis teisel poolel on puudu. Mis pilt vaatab vastu 2021. aastal, kui räägime toidust, selle kasvatamisest ja tootmisest, raiskamisest ning äraviskamisest?
Saates „Piimandus on Eesti põllumajanduse eredaim täht” rääkis majandus ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.
Toidu tootmises on piimandussektori eripäraks Eestis see, et me teeme siin praktiliselt kõik ise, alates sööda tootmisest kuni tarbijatoodeteni, millest üks osa tarbitakse ära Eestis kohapeal ja teine osa läheb väga erinevatele eksportturgudele. Lisaks on aastakümnete jooksul Eestis välja arendatud terviklik piimandust toetav võrgustik jõudluskontrolli, aretusühistu, kutse- ja kõrghariduse, teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate asutustega.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-20-piimandus-mixdown
Saates „Täppistaimekaitse päästab maailma“ rääkis taimetervise õppetooli professor Eve Veromann.
Saates räägitakse täppistaimekaitsest, mis see on ja mida head see endaga põllumajandusse kaasa toob.
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-21-tappistaimekaitse-mixdown
Saates “Vee soojenemine, tuulte kadu ja vetikad vaevavad Eesti suurjärvi” rääkis hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juhtivteadur Peeter Nõges.
Peipsi-Pihkva järve kohta tehtud ökoloogilise seisundi hinnangust selgus, et kliimamuutused, võõrliigid ja inimese tegevus on muutnud järve olukorda pöördumatult. Probleeme on ka Eesti suuruselt teise järve, Võrtsjärvega. Mõlema suurjärve puhul on üheks olulisemaks järve ökosüsteemi mõjutavaks teguriks ka veetaseme muutused.
https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/976851679
Saates “Eesti jõevähid on võõrliikide poolt ohtu seatud” rääkis vesiviljeluse õppetooli lektor, vähimajanduse peaspetsialist Margo Hurt.
2008. aastal tabati meie vetest esimene võõras vähiliik: signaalvähk, 2017. aastal lisandusid võõrvähkide loetellu ka ogapõskne ja marmorvähk.
Põhiline mure võõrliikide Eestisse levitamisega seisneb selles, et nad toovad endaga kaasa vähikatku, mis neile endile on ohutu, kuid ohtlik – üldiselt surmav – meie oma jõevähile. Inimese poolt kunstlikult tekitatud „liigirikkus” on Euroopa põlistele vähkidele olnud äärmiselt hävitava mõjuga. Praegu on jõevähk veel Eestis üsna laia levikuga, kuid viimasel ajal on ka märgata tõsiseid ohumärke.
https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/972295342
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-17-vahid
Saates “Elurikkus ehk biodiversity. Kui hästi on Eesti loodus kaitstud?” rääkis professor Tiiu Kull.
Eestis elab 1,3 miljonit inimest. Kui lugeda kokku aga kõik erinevad taimed, loomad ja seened saame numbrid, mida on raske hoomata. Mis see elurikkus ehk biodiversity tegelikult ikka tähendab, kui palju Eesti kõike elavat on? Seda hakkamegi teadus- ja haridussaate uues lindistuses lahti rääkima.
https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/940453735
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-19-maaulikool-elurikkus-mixdown
Saates „Loodusturismi mõjutab aina enam tehnoloogia” rääkis nooremteadur ja rännujuht Tarmo Pilving.
Eestlane on alati olnud loodusega lähedane. Mõnel ajal rohkem ja teisel vähem, kuid loodus on alati pakkunud nii lohutust, tuge, toitu kui puhkust ning rõõmu. Pole vist ühtegi inimest, kes oleks tulnud metsajalutuselt või rabamatkalt tagasi kurja ja tusasena. Kuid, mida üldse pidada loodusturismiks 21. sajandil, mis on selle turismiliigi trendid ja kuhu edasi areneb, sellest uues teadus- ja haridussaate lindistuses räägimegi.
https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/940451632
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-18-loodusturismi-mojutab-aina-enam-tehnoloogia
Saates „Eesti järvede tervis pole kiita” rääkis järveteadlane Ingmar Ott.
Milliseid järvi Eestis üldse on. Peale vaadates on järv ju järv, kuid lähemal uurimisel võib veekogu olla kas heleda- või tumedaveeline, sellest tulenevalt ka näiteks kas kareda- või pehmeveeline, samuti umb- või läbivoolujärv. Millises seisus on Eesti järved ja kuidas on nende tervis aastatega muutunud.
Saade: https://forte.delfi.ee/artikkel/91760957/kuula-saadet-innovaatika-17-eesti-jarvede-tervis-pole-kiita
https://soundcloud.com/innovaatika/eesti-jarvede-tervis-pole-kiita
Saates „Loodusturism õpetab loodust tundma“ rääkis elurikkuse ja loodusturismi õppetooli lektor Marika Kose
Eesti inimesed on leidnud tee loodusesse, kuid looduses käitumine tahaks veel lihvimist. Eesti Maaülikoolis on loodud elurikkuse ja loodusturismi õppekava, mis aitab ette valmistada inimesi, kes oskaks ja tahaks Eesti inimesele loodust tutvustada.
https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/927798523
Saates „Kevad sinu kodus“ rääkis Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääso
Uute sortide aretamisel on prioriteetideks nende kasvatamise sobivus Eesti kliimas, haiguskindlus, saagikus ja vilja kvaliteet. Kvaliteedi all mõeldakse nii vilja suurust, valmimise aega ja seda, et viljad valmiksid ühtlaselt, mis meie lühikest suve arvestades on üsna oluline tingimus.
Saade: https://tasku.delfi.ee/player/kevadsinukodus/798388639
https://soundcloud.com/kevadsinukodus/aiapidajatel-tasub-eelistada-neid-istikud-ja-aiasaaduseid
Teadussaates „Biomajanduses võib olla peidus Eesti nokia“ rääkis professor Rando Värnik.
Kas Te teate, mis asi on biomajandus ja millega see majandusvaldkond tegeleb? Usun, et kõik suudame mõista sõnu bio ja majandus, kuid selle valdkonna laiahaardelisust kindlasti kohe hoomata ei suuda.
Saade: https://tasku.delfi.ee/innovaatika/767414467
Teadussaates „Muld kasvatab tomati ja annab antibiootikumi“ rääkis professor Endla Reintam.
Olete kunagi mõelnud, mis asi see muld tegelikult on? Millest koosneb, kuidas kasvatab endast taimed, kas muld on terve, kas muld on taastuv, kuidas mulda juurde tekitada?
Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/754791133
Teadussaates „Parimad maasikad on ikka Eesti maasikad“ rääkis dotsent Ulvi Moor.
Viimastel aastatel on aga palju olnud juttu sellest, mis kvaliteediga on Eesti maasikad, kui puhtad on meie maasikad ja kas kohalikku kasvatajat saab usaldada.
Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/750168973
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-3-parimad-maasikad-on-ikka-eesti-maasikad
Teadussaates „Toiduhügieeni A&O ehk kuidas saada vastu listeeriale" rääkis professor Mati Roasto.
Viimaseid nädalaid meedias palju kajastust saanud listeeriapuhang ühes kohalikud kalatööstuses ja sellega kaasnenud tragöödiad on pannud inimesed palju mõtlema sellele, kui puhas on ikkagi meie igapäevane toit.
Saade: https://tasku.delfi.ee/player/innovaatika/707660029
https://soundcloud.com/innovaatika/innovaatika-2-toiduhugieeni-ao-ehk-kuidas-hoida-kodukook-puhas
Artikkel: https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=87967735
Teadussaates „Mesilased ei sure iial välja ergo inimene ei sure iial välja“ rääkis professor Marika Mänd.
Saade: https://tasku.delfi.ee/innovaatika
https://soundcloud.com/innovaatika
"Innovaatika" saate valmimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengufond.
Tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA). Projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus“ (EMBio).
