1. Mittetulundusühing Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu (edaspidi: VK) on Eesti Maaülikooli (edaspidi: EMÜ) vilistlaskonna vabatahtlik ühendus, mis on asutatud

21. septembril 2001 Tartus toimunud asutamiskoosolekul. VK on asutatud määramata ajaks.

2. VK on eraõiguslik juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. VK asukoht on Kreutzwaldi 1A, 51014 Tartu linn.
3. VK eesmärgiks on:
   1. EMÜ vilistlaste ühendamine ning vilistlaste vaheliste kontaktide tihendamine;
   2. Vastastikuse koostöö arendamine EMÜ-ga kõrghariduse, täiendkoolituse ja teadusuuringute vallas;
   3. Osalemine loodusressursse ja maamajandust puudutavate õppe- ja teadustöö strateegiate kujundamisel;
   4. EMÜ tegevuse nõustamine;
   5. EMÜ tegevust ja arenguid puudutava info vahendamine vilistlaskonnale ja laiemale üldsusele.
4. VK tegutseb Eesti Vabariigis ja välismaal ning teeb koostööd Eesti ja välisriikide riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega.
5. VK juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning VK põhikirjast.
6. VK majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II VK liikmed

7. VK liikmeteks võivad astuda kõik EMÜ, endise Eesti Põllumajandusülikooli (edaspidi: EPMÜ) või endise Eesti Põllumajanduse Akadeemia (edaspidi: EPA)

vilistlased, sõltumata lõpetatud erialast ja õppevormist, kes soovivad arendada VK eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. EPMÜ või EP A vilistlane on isik, kes on saanud EMÜ, EPMÜ või EPA diplomi või akadeemilise k raadi.

8. VK liikmed on need EMÜ, EPMÜ või EPA vilistlased , kes on VK liikmeks vastu võetud ja maksavad liikmemaksu.
9. VK liikmeks astumiseks tuleb VK juhatusele (edaspidi: juhatus) esitada kirjalik avaldus. VK asutamiskoosolekust osavõtjad on VK asutajaliikmed.
10. VK liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Liikme õigused ja kohustused tekivad juhatuse otsuse vastuvõtmise päevast. Arvestust VK liikmete kohta peab VK juhatus.
11. VK liikme surma korral tema liikmelisus lõpeb. VK liikmetel on õigus VK-st välja astuda. VK-st väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liikme õigused ja kohustused lõpevad peale juhatuse otsuse vastuvõtmist ja selle teatavaks tegemist avalduse esitajale.
12. VK liikme võib VK-st välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei ole viimase kahe aasta jooksul tasunud liikmemakse, ei ole täitnud muid VK liikmestaatusega kaasnevaid kohustusi või kahjustab VK mainet.
13. VK liikme väljaarvamise otsustab juhatus, teavitades väljaarvamise küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega juhatuse koosolekul oma väljaarvamise küsimuse arutelul. Väljaarvamise otsuse kinnitab VK üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek).

III Liikmete õigused ja kohustused

14. VK liikmel on õigus:
    1. osa võtta VK üldkoosolekust;
    2. valida ja olla valitud VK juhtimis- ja kontrollorganitesse;
    3. tutvuda aastakoosoleku protokollidega;
    4. saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet VK tegevuse kohta;
    5. teha juhatusele ja teistele VK organitele ettepanekuid kõigis nende tegevusalasid puudutavates küsimustes;
    6. kasutada VK sümboolikat vastavalt selleks kehtestatud korrale;
    7. astuda omal soovil VK-st välja.
15. VK liige on kohustatud:
    1. juhinduma VK põhikirjast ning täitma VK juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
    2. täitma VK poolt antud ülesandeid ja sellest vajadusel aru andma;
    3. tasuma liikmemaksu VK juhtorganite poolt kehtestatud tähtaegadeks ja korras;
    4. teatama juhatusele VK liikmete arvestuse pidamiseks oma kontaktandmed ning informeerima juhatust nende muutustest.

IV Üldkoosolek

16. VK kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Igal üldkoosolekul osaleval VK liikmel on üks hääl.
17. Üldkoosoleku pädevuses on:
    1. VK põhikirja või eesmärgi muutmine;
    2. VK sisemise korralduse kohta otsuste tegemine;
    3. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
    4. liikmemaksu määra ja laekumise korra kehtestamine;
    5. juhatuse poolt esitatava majandusaasta aruande kinnitamine;
    6. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
    7. VK ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
    8. VK juhatuse või mõne muu organi liikmega tehingute tegemise üle otsustamine;
    9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole kehtiva õiguse ja põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
18. VK juhatus on kohustatud kokku kutsuma VK erakorralise üldkoosoleku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 VK liikmetest.
19. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. VK põhikirja muutmiseks või VK tegevuse lõpetamise otsuseks on vajalik üldkoosoleku üle 2/3 häälteenamus.
20. VK üldkoosoleku päevakorra projekti koostab VK juhatus ning edastab selle koos üldkoosoleku toimumise aja ja koha infoga VK liikme tele kas elektronposti ja/või posti teel vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

V Juhatus

21. VK juhatus valitakse VK liikmete seast üldkoosolekul 3 aastaks. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek enne juhatuse valimist, kuid see jääb vahemikku 3-9. Juhatus astub ametisse valimise päevast. EMÜ rektor kuulub juhatuse koosseisu ex officio.

22. VK juhatuse ülesandeks on VK tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil, jooksvates küsimustes otsuste vastuvõtmine, üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine, üldkoosoleku päevakorra koostamine ja VK esindamine. Juhatus esindab VK-d kõigis õigustoimingutes

23. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas. Juhatuse koosolekust koos selle päevakorraga teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette.
24. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees, aseesimees või esimehe poolt nimetatud üks juhatuse liige. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 juhatuse koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.
25. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik kohalolijate poolthäälteenamus, häälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.
26. Juhatuse pädevuses on:
    1. oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe valimine;
    2. üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine;
    3. korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumine;
    4. üldkoosolekute päeva- ja töökorra ettevalmistamine;
    5. VK finantsmajandusliku tegevuse juhtimine;
    6. VK eelarve ja tegevuskava koostamine;
    7. VK pangakontode avamine ja sulgemine;
    8. majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule esitamine;
    9. VK palgalise personali ja nende töötasu suuruse kindlaksmääramine;
    10. VK esindamine riigi ja kohaliku omavalitsuse organites ja muudes organisatsioonides;
    11. VK üldkoosolekute vahelisel perioodil jooksvate s küsimustes otsuste vastuvõtmine.
27. VK juhatuse esimehe pädevuses on:
    1. juhatuse töö ning juhatuse liikmete tööjaotuse korraldamine;
    2. üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise korraldamine;
    3. VK aastakoosoleku juhatamine;
    4. juhatuse koosolekute päevakorra koostamine;
    5. VK esindamine.
28. VK juhatuse esimehe äraolekul täidab tema kohuseid juhatuse aseesimees või juhatuse otsusel üks juhatuse liikmetest.

VI Revisjonikomisjon

29. VK revisjonikomisjon on sõltumatu, 3 liikmest koosnev kontrollorgan, mille liikmed valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks.
30. VK revisjonikomisjoni liikmed ei tohi samaaegselt kuuluda VK juhatusse, kuid neil on õigus osaleda juhatuse koosolekutel.
31. Revisjonikomisjoni ülesandeks on vähemalt kord aastas revideerida VK finants- ja majandustegevust, juhtorganite otsuste täitmist ning põhikirjast kinnipidamist.
32. Revisjonikomisjonil on õigus teostada erakorral isi revisjone.
33. Revisjoni läbiviimiseks peavad VK juhtorganid võimaldama revisjonikomisjoni liikmetel tutvuda revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega.
34. Revisjoni tulemused esitatakse aruandena VK üldkoosolekule.

VII Muud üksused

35. Lisaks VK üldkoosolekule, juhatusele ja revisjonikomisjonile luuakse vilistlaskogu tegevuse käigus täiendavaid üksuseid: ajutisi komisjone konkreetsete ülesannete täitmiseks, piirkondlikke vilistlaskoondisi jne.
36. VK ajutiste komisjonide liikmed valitakse VK aastakoosolekul või nimetatakse aastakoosolekute vahelisel ajal juhatuse poolt kindlaks tähtajaks või kuni konkreetse ülesande täitmiseni.