Rohealad
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Eesti maaülikool on alustanud Tähtvere linnaku rohealade muutmist. Eesti Maaülikool on vastu võtnud otsuse pöörata rohkem tähelepanu elurikkusele linnakus, kus saab toetada taimeliikide ja niidukoosluste kujundamist, sh õistaimede rohkust, mis omakorda toetab selgrootute, sh tolmeldajate rikkust. See omakorda toetab toiduahelates järgmisi lülisid. Oluline on haljastuse kujundamisel omamaiste taimeliikide oskuslik kasutamine, et ilu ja toidufunktsiooni putukatele jätkuks kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.
Eesmärke on kaks - vähendada meeletule muruniitmisele kuluvat aega ja energiat ning suurendada linnaku rohealade mitmekesisust nii liikide kui ka ajaveetmise võimaluste osas. Eesmärgiks on muuta meie rohealad EMÜ arengukavas tegevusi toetavaks, seda nii õppe, teaduse kui ka liikmeskonna hüvanguks. 2023. aasta eesmärk oli EMÜ linnaku territooriumil olemas olev elurikkus kokku lugeda ja kaardistada. Selleks on mõistlik lasta taimkattel võimalikult laialdaselt kasvada vähemalt jaanipäevani, siis on võimalik enamus liike fikseerida. Taimede kohalolu võimaldab paremini ka selgrootuid kaardistada. Seega on plaanis kuni jaanipäevani jätta niitmata suurem osa linnakust.
2024. aastal otsustati jätkata sama kurssi ja umbes pooltel linnaku rohealadel niitmist vähendada, et hoida elurikkust. Niitmine toimub niitmisplaani järgi ja valminud on ka EMÜ Tähtvere linnaku hoolduse ja elurikkuse kava.
Lisaks looduslikule mitmekesisusele toetame ka ise elurikkust. Nii elavad Metsamaja kõrval tarudes meemesilased, kes pakuvad head võimalust osalemaks erinevates teadusprojektides, annavad õpilastel võimaluse tutvuda meemesilaste eluga ja aitavad tolmeldada kohalikku linnapõllumajandust/aedu. Samuti annavad mesilaspered inimestele signaali, et linnamesindus on tänapäeva ellu hästi sobiv reaalsus.
Tegu on pikaajalise protsessiga, seega ei maksa oodata muutusi üleöö. Tegevused toimuvad esialgu vabatahtlikkuse alusel, eestvedajaks on EMÜ rohelise ülikooli töörühm. Tahame kaasata võimalikult palju oma ülikoolis leiduvat kompetentsi, seega igaüks on oodatud nõu ja jõuga panustama.
Riisumispäev 2024
Reedel, 28. juunil algusega kell 10.00 toimub EMÜ kogukonnaia juures riisumispäev.
Kõik huvilised on oodatud, tulge ainult kohale ja võta pere ka kaasa! Rehad on meil olemas.
Niitmispäev 2024
Kutsume teid jälle NIITMISPÄEVALE Eesti Maaülikooli!
Niitmispäev toimub 25. juunil kell 10.00-15.00 EMÜ kogukonnaaia juures.
Ka sel aastal soovime niitmispäeval tutvustada nii erinevaid EMÜ linnakus kasvavaid taimi kui ka vikatiga niitmist. Taimi tutvustab lähemalt Marika Kose (Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetool) ning vikatiga niitmist juhendab Indrek Kuuben (Eestimaa Looduse Fond). Kohal on ka Eesti Põllumajandusmuuseum oma eksopnaadiga ning nende juhendamisel toimub ka töötuba heinarõugu tegemiseks, sh tutvustatakse heinatööriistu ja näidatakse väiketraktorit niitmas.
Niitmispäeva üldine eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust elurikkuse teemal. Sellest tulenevalt tutvustame osalejatele EMÜ linnakus niitmata alal leiduvaid taimeliike ja räägime elurikkuse vajadusest ning sellest, kuidas hoida elurikkust oma koduaias. Arutleme ka, kuidas muuta keskkond meie ümber veelgi elurikkamaks. Lisaks on meie eesmärgiks tutvustada niitmise ajalugu ja vajalikkust (ning sellega seotust elurikkusega) ning niitmisega seonduvat ohutust.
Praktilises osas õpetatakse kõiki soovijaid vikatiga niitma. Üritame üheskoos ära niita EMÜ linnaku kogukonnaaia taguse platsi.
Terve päeva jooksul saab tutvuda Eesti Põllumajandusmuuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ühise näituseprojekti ideega leiutamisest, leidlikkusest, taaskasutusest ja isetegemisest Nõukogude perioodil, mis avati täismahus 24. aprillil 2024. Kohal on ka näituse „Kui aeg on kasin siis leiuta masin“ üks eksponaatidest - isetehtud niiduk. See on osa suuremast ühisprojektist Peedist pesumasin, mida rahastab Euroopa kultuuri pealinn Tartu 2024 ja Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid. Lisaks toob Tatoli AS omaltpoolt näitamiseks uue generatsiooni traktori New Holland T7.300 AutoCommand New Gen koos liblikniiduki komplektiga: esiniiduk New Holland 360P ja taganiiduk New Holland MegaCutter 860P. Kohale on tuuakse veel teinegi traktor, väiksem New Holland Boomer 50HST koos purustajaniidukiga Maschio Barbi180-ga.
Osalema ootame mehi, naisi ja noori, kõiki, kes soovivad kätt proovida ja niitmisega rohkem tuttvaks saada. Kui sul endal on vikat olemas, siis ole julge seda kaasa võtma. Vikatit saab laenata ka kohapeal. Tegevsed toimuvad kolmes korduses, registreerides allpool, vali endale sobivad.
PROGRAMM
10.00 Kogunemine ja tervistussõnad, päevaplaani tutvustamine
10.10 Taimedega tuttavamaks ringkäik – Marika Kose (elurikkuse ja loodusturismi õppetool, Eesti Maaülikool)
10.10 Põllumajandusmuuseumi näitus + rõugutegu – Ilze Salnaja-Värv (Eesti Põllumajandusmuuseum)
10.10 Niitmispäeva teoreetiline + praktiline osa – Indrek Kuuben Indrek Kuuben (niitmispäeva juhendaja, Eestimaa Looduse Fond)
11.30 Taimedega tuttvamaks ringkäik – Marika Kose (elurikkuse ja loodusturismi õppetool, Eesti Maaülikool)
11.30 Põllumajandusmuuseumi näitus + rõugutegu – Ilze Salnaja-Värv (Eesti Põllumajandusmuuseum)
11.30 Niitmispäeva teoreetiline + praktiline osa – Indrek Kuuben Indrek Kuuben (niitmispäeva juhendaja, Eestimaa Looduse Fond)
12.30 Lõuna
13.30 Niitmispäeva teoreetiline + praktiline osa – Indrek Kuuben Indrek Kuuben (niitmispäeva juhendaja, Eestimaa Looduse Fond)
13.30 Taimedega tuttavamaks ringkäik - Marika Kose (elurikkuse ja loodusturismi õppetool, Eesti Maaülikool)
13.30 Põllumajandusmuuseumi näitus + rõugutegu - Ilze Salnaja-Värv (Eesti Põllumajandusmuuseum)
Niitmispäevale järgneb mõni päev hiljem ka riisumine. Kuupäev sõltub ilmast. Ootame ka riisumisele appi kõiki huvilisi.
Talgulised päeva jooksul janu tundma ei pea ning kõiki ootab üks soe kõhutäis. Selleks, et saaksime päeva paremini planeerida, palun registreeri ennast siin.
Kontakt: Sille Rebane (sille.rebane@emu.ee)
MIDA VAREM TEHTUD ON?
EMÜ ja ELFi niitmistalgud 2020
2020. aasta septembris korraldavad Eesti Maaülikool ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) ülikooli linnakus vikatiga niitmise talgud. Selleks valmistudes on jäetud terves ulatuses niitmata Kreutzwaldi tänaval EMÜ veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi ning Waldorfkooli vaheline ala. ELFi ja teiste kaasatud asjatundjate juhendamisel saab vikatit luisata ning ise vikatiga niita, lisaks tutvustatakse vikatiga niitmise lihtsamaid töövõtteid ning selle ajalugu.
Talgutega soovitakse juhtida tähelepanu igaühele jõukohasele lihtsale võimalusele elurikkust suurendada ning samuti tutvustada maaülikooli kui rohelise ülikooli linnaku elurikkust. Talgud toimuvad ELFi projekti „Igaühe looduskaitse – positiivne kaasamine“ raames, mille mõte on julgustada elanikke looduskaitse küsimustest aru saama ja ise aktiivselt looduskaitses kaasa lööma
Miks vikatiga niita?
Nagu kirjutab ELFi niitmisürituste eestvedaja Mari Kaisel, on vikatiga niitmine mitmeti kasulik tegevus: lisaks pärandkultuuri elushoidmisele saame madala rohu ja trimmis käe- ning kõhulihased. Et muru sees peituv elurikkus – pisimutukad nagu rohutirtsud, mardikad ja teised – jõuaks vikatikaare eest ilusasti minema jalutada, samas kui muruniiduk nad juba kasvõi oma tera poolt tekitatud õhupöörise tõttu sisse tõmbab ja ühtlase pudruna välja laseb. Vikatiga niites ei tekita me kunagi liigmadalat muru, mis võib kergesti juhtuda muruniidukiga niites. Liiga madal muru ei sobi jällegi murukõrrelistele ja valgele ristikule, küll aga võib aeda tuua sammalt ja võilille. Kokkuvõtvalt öeldes on vikatiga niitmine hea nii meie tervisele kui ka elurikkusele. Viimasel kümnendil on selgeks saanud, et looduslik mitmekesisus ehk elurikkus ei säili iseenesest mõistetavana ja meile ei piisa looduse kaitsmisest ainult looduskaitsealadel. Hoolimata kaitsealadest, mida on Eestis pindala mõttes justkui omajagu, jätkub liikide ja elupaikade hävimine endisest kiiremini ja täna räägime, et väljasuremisohus on juba iga kaheksas liik.
Eestimaa Looduse Fond koos partneritega korraldab terve hulga vikatiga niitmise talguid nii sel kui ka järgmisel aastal. Lisaks ka vikatiga niitmise võistluse. Ürituste teravik on elurikkuse ning pärandkultuuri hoidmisel. Partneriteks on erinevad kogukonnad, ühendused ja asutused üle Eesti.
Vaata lisa Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt: https://elfond.ee/tuleniitma
EMÜ rohealad juulis 2016
Kohtades, kus niitmine kevadel lõpetati, on näha juba oluliselt suuremat liigirikkust nii taimede kui ka putukate osas...
Peahoone tiigi nõlvale istutatud taimede vahel on endale kodu teinud viinamäeteod (Helix pomatia).
2016. aastal jätsime niitmisest välja riba Metsamaja kõrval, kus kevadel õitsesid kaunid krookused ja tulbid. Eesmärgiks oli uurida, kas ja kui hästi taastub intensiivselt niidetava ala taimestiku mitmekesisus peale niitmise lõppemist. Juulis 2016 jalutasime niitmisest väljas oleva ala läbi ja lugesime kokku kõik rohumaadele iseloomulikud liigid, välja jätsime need, mis tahavad kasvamiseks eranditult häiritud pinnast (mõnes kohas kõnnitee servas) ning kõrrelised, mille täpsem määramine on keerulisem. Esialgne loendus andis 56 liiki! Suur liigiline mitmekesisus on eriti meelepärane mesilastele, kes vajavad taolisi rohealasid nii pesitsemiseks kui ka toitmumiseks.