Uudised

Maaülikool tähistab aastapäeva akadeemilise aktusega

Homme, 9. novembril algusega kell 12.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas aastapäeva tähistamiseks akadeemiline aktus, mis on reaalajas jälgitav SIIN.

Aktusel promoveeritakse audoktoriks professor Poul Hyttel, kes peab akadeemilise loengu teemal „Tüvirakud – uuringud loomadest inimesteni ja vastupidi“.

Lisaks promoveeritakse aastapäevaaktusel uued doktorid, antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silmapaistnud ülikoolipere liikmeid. Kuulutatakse välja maaülikooli aasta tegu ja aasta vilistlane.

Sel aastal möödub ka 170 aastat Tartu Veterinaariakooli asutamisest. Eesti Maaülikool peab 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli oma ülikooli järjepidevuse kandjaks.

Maaülikooli tänavune audoktor professor Poul Hyttel on rahvusvaheliselt tuntud loomaarst ja biomeditsiiniteadlane, kelle uurimistöö on seotud loomade ja inimese tüvirakkude ning varase embrüonaalse arenguga.

Poul Hyttel sündis 19. septembril 1954. aastal. Ta lõpetas 1979. aastal loomaarstina Taani kuningliku veterinaaria- ja põllumajandusülikooli Kopenhaagenis. 1982. aastal kaitses ta filosoofiadoktori ja 1988. aastal loomaarstiteaduste doktorikraadi.

Samas ülikoolis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel alates 1980. aastast. Alates 1990. aastast on Hyttel anatoomiaprofessor Kopenhaageni ülikooli tervise- ja meditsiiniteaduste teaduskonna loomateaduste ja veterinaaria alusteaduste osakonnas.

Hetkel on professor Hytteli uurimistöö keskmes pluripotentsete tüvirakkude, varase embrüonaalse arengu ja embrüotehnoloogiaga seotud küsimused. Teadustöö eesmärk on luua in vitro rakumudelid neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks indutseeritud pluripotentseid tüvirakke (iPSC), kasutades rakuteraapia mudelite väljatöötamist sea ja koera iPSC baasil ning veise munarakkude in vitro küpsemise, viljastamise ja embrüote kultiveerimise optimeerimist koos kvantitatiivse genoomika rakendamisega embrüote täppisvalikuks.

Oma karjääri jooksul on Hyttel toonud ülikoolile rohkem kui 19 miljoni euro väärtuses teadusgrante. 2015. aastal rahastas Taani innovatsioonifond tema teadustööd 3,3 miljoniga, et luua rahvusvaheline neuroloogia tippkeskus BrainStem, mille direktor on ta käesoleval ajal.

Professor Poul Hyttel on rohkem kui 270 eelretsenseeritud teadusartikli autor. Peale selle on ta viljakas teaduse populariseerija ning andekas illustraator, kelle jooniseid võib leida tema kirjutatud raamatutes, õpikutes ja teadustekstides. Hytteli põhijuhendamisel on kaitstud 25 doktorikraadi. Intensiivse teadustöö ja doktorantide juhendamise ning teadusadministratiivse töö kõrval loeb ta regulaarselt ka loomade sigimise, anatoomia, histoloogia, tsütoloogia ning embrüoloogia loenguid ja juhendab veterinaarmeditsiini üliõpilaste praktikume.

Poul Hyttel on hinnatud eestvedaja rahvusvahelistes teadusühingutes ja võrgustikes. Professor on pälvinud arvukalt tunnustusi.

Eesti Maaülikooli teadlaste esimesed kontaktid professor Hytteliga pärinevad 1990. aastatest, kui vanemteadur Ülle Jaakmal oli võimalus osaleda embrüotehnoloogia suvekoolis ning hiljem läbida veise munarakkude in vitro viljastamise koolitus Kuninglikus Veterinaaria- ja Põllumajandusülikoolis.

Koostöö muutus tihedamaks käesoleva sajandi algusaastatel. Dr Jevgeni Kurõkin stažeeris Kopenhaagenis 2002. aastal, õppides ultrahelidiagnostikat, ning Ülle Jaakma 2003. aastal, õppides professor Poul Hytteli juhendamisel munarakkude ultrastruktuuri uurimist konfokaal- ja elektronmikroskoopia abil.

Professor Poul Hyttel on maaülikoolis sage külaline. Ta on loengutega osalenud doktorikursustel „Postgraduate Course in Bovine Reproduction“ (2003), „Cloning and stem cells“ (2013) ja „Embryology“ (2014) ning juhendanud doktorantide Journal Clubi. Embrüoloogi ja arengubioloogina tunneb ta muuhulgas Tartu vastu erilist kiindumust seoses munaraku avastaja K. E. von Baeri ning tema teaduspärandiga.

Professor Poul Hyttelil on olnud suur osa edukaks osutunud programmi Horisont 2020 Twinning projekti SEARMET ettevalmistamisel 2015. aastal ja seejärel projekti töös. Projekti eesmärk on loomade sigimise ja sigimise biotehnoloogia alase pädevuse parandamine maaülikoolis.