Pressiteated

Maaülikooli eelarve kasvab

Ülikooli nõukogu ja senat pidasid 17. detsembril ühisistungi. Aulas, kandes maske ja istudes üksteisest eemal – nii nagu praegune viirusolukord nõuab.

Eelarve kasvab
Rahandusosakonna juhataja Kaire Klaus esitles ülikooli finantsplaani, mis koostatakse viieks järgnevaks aastaks. Plaan hõlmab kogu konsolideerumisgrupi ehk terve ülikooli koos allasutustega.
Haldusteenistuse hinnangul vajavad ülikooli objektid lähitulevikus investeeringuid 19 miljoni euro ulatuses. Tööde finantseerimiseks on arvutuslikult vaja laenu 14,9 miljoni euro ulatuses. Kuna ülikoolil on ka endal likviidseid vahendeid, siis sõltub palju hetkeseisust, millises summas on laenu tarvis.
Ülikooli tulude poolelt peaksid toetused õppe- ja teadustegevuse osas jääma samaks või kasvama. Omatuludes on näha ette suurenevaid summasid.
Eesti Maaülikooli 2021. aasta eelarvemaht on prognoositavalt 34,1 miljonit eurot. Võrreldes tänavusega kasvab eelarve ligikaudu 10%. 

Esitati tugevaid taotlusi
Teadusprorektor Ülle Jaakma märkis oma sõnavõtus, et sel aastal esitati maaülikoolist Eesti Teadusagentuurile (ETAG) 40 taotlust. Rahastuse sai neist üheksa taotlust, mis tähendab, et maaülikool on oma teadusmahult Eestis pingereas kolmas ülikool. Rahastatud projektidest tuli Maaülikooli 10%.
ETAGi projektikonkursil 80% maksimumhindest saanud, kuid tugeva konkursi tõttu rahata jäänud teadusprojekte on ülikool oma baasfinantseerimise vahenditest toetanud varemgi. Tuleval aastal on otsustatud toetada 26 taotlejat.

Üle vaadati õppeteenustasud
Õppeprorektor Endla Reintam andis ülevaate õppeteenustasude ja stipendiumite muutustest. Maastikuarhitektuuri ingliskeelse õppekava maksumus suureneb 70 eurot semestris ehk tõuseb 1390 eurole. 
Magistriõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“ semestritasuks kehtestati 1900 eurot semester.
Täpsustati ka ainepunktide maksumust vastavalt õppekavale. Muud õppeteenustasud jäid muutmata.

Mõlema istungi materjalid on peagi kättesaadavad dokumendihaldussüsteemis.