Uudised

15. mail tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub keeritsusside ​levikule. 

Age Kärssini kaitsmisele tulevast doktoritööst"Trichinella species in wild animals in Estonia" ("Eesti metsloomadel esinevad Trichinella liigid”) selgub, et keeritsusside leviku jälgimiseks tuleb seirata metsloomi. 

Loomadel esinevatel keeritsussinakkustel on märkimisvääne mõju rahvatervisele paljudes riikides, sealhulgas Eestis. Doktoritöö koosneb viiest osast: neli uuringut hõlmasid Trichinella spp. epidemioloogiat metsloomadel ja kodusigadel Eestis ning viies, kirjanduse ülevaade, käsitles lihas Trichinella spp. tuvastamise meetodeid.

Uurimistöö tulemused näitavad, et metsloomadel, sealhulgas jahiulukitel on oluline roll Trichinella spp. levikul Eestis. Trichinella spp. antikehi ei leitud kodusigadel, kuid anti-Trichinella IgG esines metssigadel (42,1%). Trichinella spp. infektsioone leiti rebastel (69,0%), ilvestel (65,6%), kährikkoertel (57,5%), karudel (14,7%), metssigadel (0,9%) ning viiest uuritud mägrast kolmel; nakkust ei leitud ühelgi uuritud põdral.

Eestis leiti neli keeritsussi liiki: T. nativa, T. britovi, T. spiralis ja T. pseudospiralis, kusjuures T. spiralis ja T. pseudospiralis leiti metsaloomadel Eestis esmaleidudena. Metssigadel ja ilvestel oli Trichinella spp. levimus põhja- ja läänepiirkondades suurem kui lõuna- ja idapiirkondades ning edela-, loode- ja kirdepiirkondades suurem võrreldes kagupiirkonnaga.

Metssigade ja ilveste Trichinella spp. nakatumise riskiteguriteks olid aasta, vanuserühm ja geograafiline üksus. Trichinella spp. suur nakkussurve ohustab seakasvatusi ning toiduks kütitud nakatunud ulukid on omakorda ohuks inimestele, mistõttu tuleb seirata metsloomi, et jälgida muutusi keeritsusside levikus ja liikide esinemises ning hinnata regulaarselt sellest tulenevaid riske.

Age Kärssin kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 15. mail kell 10 F. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A-201 ja veebis siin. Doktoritöö juhendajad on doktor Brian Lassen ja kaasprofessor Pikka Jokelainen ning oponent professor Karsten Nöckler Saksamaa Föderaalsest Riskianalüüsi Instituudist. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.