Põllumajandustehnika ja -energeetika
- Teadus- ja arendustegevus
- EMÜ teadussaated Delfi raadios
- Ettevõtjale
- Loodusteaduslikud kogud
- Tehnoloogia arenduskeskused
- Tippkeskus EcolChange
- Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
- ERA õppetool VALORTECH
- ERA õppetool COMBIVET
- Eesti Maaülikooli arengufond
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus"
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus 2"
- Teaduse populariseerimine ja auhinnakonkursid
- Projekt CIRCLE – bioressursside kasutuse koostöö edendamine
- ResTa
- AdaptEST
- Kontakt
Loomasõbralike ja keskkonnahoidlike veisefarmide plaanimine
Töötaja füüsiliste võimete ja tehnika omaduste vastavuse hindamine
Töökohtade ergodisain - hindamine, nõustamine, ennetamine ja sekkumine
Materjalide mehaaniliste omaduste määramine. Metallograafia.
Arvprogrammjuhitavate tööpinkide alane koolitus
Arvjuhtimisega trei- ja freespinkide lõikestabiilsuse hindamine
Mittepurustav mõõtmine - kompuutertomograafia labor
Sisepõlemismootori katsetamine
Nanomaterjalide süntees ja rakendused
Nanomaterjalid energiakasutuses
Puiduküttel toimivate kollete hindamine
Salvestusseadmete kasutamine omatarbe suurendamiseks
Õhk-vesi soojuspumba töö optimeerimine masinõppe abil
Vedelkütuste, mootoriõlide ja hüdroõlide/vedelike analüüsid
LÜPSISEADMETE TESTIMINE
Märksõnad: põllumajandus, loomakasvatus, piimatootmine, lüpsitehnika.
Tänapäevaste mõõtevahenditega (VPR 200) määratakse lüpsiseadmete tehniline seisukord.
Testimisel tabelite ja diagrammidena saadud andmed iseloomustavad:
- vaakumpumba jõudlust;
- vaakumikadusid piima- ja vaakumliinis;
- vaakumrežiimi stabiilsust;
- pulsaatori töö korrektsust.
Saadud andmed võimaldavad:
- otsustada, kas kvaliteetse toodangu saamine on võimalik seadmete korrastamisel või vajab seade/tema osa uuendamist;
- avastada piima kvaliteedi ja lehma udara tervise halvenemise põhjusi.
Täieliku testi tegemiseks kulub ca 2 tundi, lüpsimasinaid on võimalik kontrollida lüpsi ajal, lüpsi katkestamata.
Arvo Leola
Tel 731 3312
E-post arvo.leola@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
LOOMASÕBRALIKE JA KESKKONNAHOIDLIKE VEISEFARMIDE PLAANIMINE
Märksõnad: põllumajandus, loomakasvatus, piimatootmine, tehnoloogia.
Eesti- ja välismaiseid tavasid, kogemusi ning norme arvestades abistatakse piimatootjaid olemasolevate farmide ajakohastamisel ja uute ehitamisel.
Asjatundjad aitavad:
- valida pidamisviisi;
- koostada talitustööde (lüps, söötmine, sõnnikukoristus, jootmine jm) tehnoloogiaskeeme;
- valida talitustöödeks masinad/seadmed/sisustuse;
- koostada lauda plaani koos seadmete paigutusega.
Koostatud farmi tehnoloogiline projekt on aluseks ehituslikule projektile ning võimaldab põhjendada äriplaane.
Arvo Leola
Tel 731 3312
E-post arvo.leola@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
TÖÖTAJA FÜÜSILISTE VÕIMETE JA TEHNIKA OMADUSTE VASTAVUSE HINDAMINE
Märksõnad: raskuste teisaldamine, tööasend, korduvliigutused, töövahendite ergonoomilisus, ergonoomika, tööohutustehnoloogia.
Selleks, et tagada tööjõu jätkusuutlik kasutamine või luua tooteid ja keskkondi, mida on lihtne kasutada, tuleb tagada loodavate tehisobjektide kasutamiseks vajalike tegurite vastavus inimese võimete ja parameetritega. Eesmärgi saavutamiseks vajalike juhtimis- ja disainivalikute tegemiseks on tarvis infot tehnika ja tehnoloogia kasutamisega kaasnevatest riskidest.
Pakume mitmeid subjektiivseid ja objektiivseid meetodeid, mida on võimalik rakendada planeerimisel või teistes toote elutsükli faasides. Subjektiivseid meetodeid kasutatakse peamiselt olemasoleva tehnoloogia või keskkonnaga seotud riskide hindamiseks. Meie kompetents katab meetodeid, mida tunnustavad mitmete riikide tööohutuse agentuurid nagu NIOSH (USA), HSE (Suurbritannia) ja BAuA (Saksamaa) ning meetodeid, mida kirjeldavad „EVS-EN 1005 Masinate ohutus. Inimeste füüsiline töö“ seeria standardid. Seevastu toodete ja keskkondade planeerimise faasis vajatakse disainivalikute langetamiseks pigem sisendit inimese jõudluse ja füüsiliste võimete kohta. Meie kogemus ja kompetents võimaldab valmistada seadmeid, et koguda konkreetse disainiülesande jaoks vajalikku infot.
Märt Reinvee
Tel 731 3311
E-post mart.reinvee@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
TÖÖKOHTADE ERGODISAIN – HINDAMINE, NÕUSTAMINE, ENNETAMINE JA SEKKUMINE
Märksõnad: töökeskkond, töökoha ergodisain, ergonoomikaline hindamine, nõustamine, ennetamine ja sekkumine.
Mõõtmised:
- vaimse ja füüsilise ülekoormusriski hindamine;
- töötaja kognitiivse koormuse hindamine;
- tööasendite ja sundliigutuste videoanalüüs;
- sekkumistegevuste rakendamine ja tõhususe hindamine.
Konsultatsioon:
- töökohtade ergodisainiline kujundamine;
- füüsilise ülekoormusriski ennetamine ja juhtimine;
- tööstressi ja läbipõlemise ennetamine.
Eda Merisalu
Tel 731 3313
E-post eda.merisalu@emu.ee, epp.mardi@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
MATERJALIDE MEHAANILISTE OMADUSTE MÄÄRAMINE. METALLOGRAAFIA.
Märksõnad: tootearendus, masinaehitus.
Konsultatsioon:
- materjalide valik lähtudes konstruktsioonitugevusest;
- kõvaduse määramine (Brinell, Rockwell, Vickers);
- tõmbe-, surve- ja paindeteimide tegemine;
- metallograafilised uuringud.
Uuritavateks kehadeks võivad olla metallid ja metallisulamid, plastid, puit jm.
Tõnu Leemet
Tel 731 3363
E-post tonu.leemet@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
DETAILIDE KVALITEEDI KONTROLL
Märksõnad: tootearendus, masinaehitus.
Konsultatsioon:
- masinaelementide mõõtmine 3D koordinaatmõõtemasinaga;
- masinaelementide mõõtmine kujuhälbetestriga.
Tõnu Leemet
Tel 731 3363
E-post tonu.leemet@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
PROTOTÜÜBI LOOMINE
Märksõnad: tootearendus, masinaehitus.
Konsultatsioon:
- insenertehnilised arvutused;
- masinate ja metallkonstruktsioonide projekteerimine;
- 3D-modelleerimine ja pöördprojekteerimine;
- 3D-printimine.
Tõnu Leemet
Tel 731 3363
E-post tonu.leemet@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
MATERJALIDE TERMOTÖÖTLUS
Märksõnad: masinaehitustehnoloogia.
Konsultatsioon:
- termilise töötluse valik;
- materjalide termilise töötlemise teenus.
Kaarel Soots
Tel 731 3363
E-post kaarel.soots@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
ARVPROGRAMMJUHITAVATE TÖÖPINKIDE ALANE KOOLITUS
Märksõnad: materjalide lõiketöötlemine.
Arvprogrammjuhitavate (APJ) tööpinkide alane koolitus annab teadmised APJ-tööpinkide olemusest, häälestamise ja programmeerimise põhimõtetest.
Programmeerimisalane praktiline õppetöö viiakse läbi firma Haas APJ-tööpinkide simulaatoritel, tööpinkide häälestamise alaseks õppeks ja näidisdetailide valmistamiseks kasutatakse APJ töötlemis- ja treimiskeskusi Haas SuperMinimill ja Haas SL-10.
Koolituse käigus on võimalik käsitleda alljärgnevaid teemasid:
- APJ trei- ja freespinkide liigitus ja ehitus;
- APJ-tööpinkide programmeerimine;
- APJ-tööpinkide häälestamise põhimõtted;
- töötlemistehnoloogiad freesimiseks, puurimiseks, treimiseks APJ-tööpinkides;
- kaasaegsete lõikeinstrumentide valiku ja kasutamise alused APJ-tööpinkides.
Koolituse maht ja käsitletavad teemad on paindlikult muudetavad vastavalt vajadusele.
Tõnu Leemet
Tel 731 3363
E-post tonu.leemet@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
TEHNILISED MÕÕTMISED
Märksõnad: masinaehitus, tootearendus, masinaehitusalased joonised.
Konsultatsioonid:
- tolerantsid ja istud;
- mõõtahelate arvutused;
- pinnakareduse määramine.
Lemmik Käis
Tel 731 3319
E-post lemmik.kais@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
ARVJUHTIMISEGA TREI- JA FREESPINKIDE LÕIKESTABIILSUSE HINDAMINE
Märksõnad: tootmistehnika, masinaehitus, lõiketöötlemine, lõikejõud.
Erinevad katsetused:
- arvjuhtimisega trei- ja freespinkide lõikejõudude mõõtmine tootmises;
- lõikejõudude põhjal tööpingi analüüs ja stabiilsuse hindamine;
- pingi võimsuse hindamine.
Võimalik konsulteerida ka järgmistes küsimustes:
- efektiivsete lõikeparameetrite määramine vastavalt pingi võimekusele;
- lõikeinstrumentide, pingi sobivus ja valik.
Marten Madissoo
Tel 731 3317
E-post marten.madissoo@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
MITTEPURUSTAV MÕÕTMINE – KOMPUUTERTOMOGRAAFIA LABOR
Märksõnad: NDT, mittepurustav mõõtmine, tomograafia, röntgen, voksel.
Labori varustusse kuulub Saksa firma YXLON International GmbH toodetud tööstuslik röntgen-kompuutertomograafia skänner, YXLON FF35 CT. Süsteemis on kaks erineva võimusega röntgentoru: 190kV ja 225kV. Selline konfiguratsioon võimaldab seadet rakendada laiemas katsekehade spektris ja erinevalt soovitud täpsustel. Andmete analüüsiks ja esitamiseks on kasutada programmipaketi VG Studio Max 3.2. Suurima skaneeritava keha mõõtmed on Ø 300 mm x 500 mm. Pöördlaua suurim lubatud koormus on 30 kg.
Konsultatsioon:
- poorsuste leidmine;
- võrdlemine nominaalmudeliga;
- keha seesmiste pindade mõõtmestamine;
- pöördprojekteerimine / digitaliseerimine (.STL väljastamine)
Indrek Virro
E-post tomography@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee/et/struktuur/biomajandustehnoloogiate-oppetool-bt/teadustoo/laborid-ja-teenused/kompuutertomograafia-labor
SISEPÕLEMISMOOTORI KATSETAMINE
Märksõnad: sisepõlemismootorite diagnostika ja häälestamine
Konsultatsioon:
- sisepõlemismootorite katsetamine;
- sisepõlemismootorite häälestamine;
- sisepõlemismootorite andurtehnika diagnostika;
- diiseltoiteaparatuuri diagnostika;
- kütuste ja kütuselisandite mõju uurimine sisepõlemismootorite väljundparameetritele;
- mootorite alasüsteemide arendamine.
Risto Ilves
Tel 731 3497
E-post risto.ilves@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
SÕIDUAUTO KATSETAMINE
Märksõnad: sõiduauto, võimsus, seadistamine.
Konsultatsioon:
- sõiduauto katsetamine;
- sõiduauto mootori häälestamine;
- sõiduauto heitgaasid;
- auto alasüsteemide arendamine.
Keio Küüt
Tel 53 905 363
E-post keio.kyyt@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
http://te.emu.ee
NANOMATERJALIDE SÜNTEES JA RAKENDUSED
Märksõnad: nanomaterjalid (metallid, metallioksiidid, süsiniknanotorukesed), nanokomposiidid, süntees, nanomaterjali rakendused, kuidas käsitleda nanomaterjale.
Töögrupil on pikaajalised kogemused nanomaterjalide sünteesi, manipulatsiooni ja nende integreerimise alal praktilistesse lahendustesse. Konsultatsioonid sisaldavad sobilike nanomaterjalide valikut konkreetsele rakendusele, kuidas käsitleda ja valmistada nanomaterjale ja nanokomposiite.
Konsultatsioonid:
- nanomaterjalide valmistamine;
- nanomaterjalide rakendamine;
- nanokomposiitide valmistamine (polümeerid, keraamika, klaas, süsinikühendid);
- vee puhastusrakendused (metallioonide ekstraheerimine);
- antibakteriaalsed kattekihid;
- nanomaterjalid energialahendustes (päikeseelemendid, LED);
- kuidas töötada nanomaterjalidega.
Erwan Rauwel
Tel 731 3301
E-post erwan.rauwel@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
Protima Rauwel
Tel 731 3322
E-post protima.rauwel@emu.ee
Energiakasutuse õppetool
NANOMATERJALID ENERGIAKASUTUSES
Märksõnad: nanoosakesed, süsinik-nanotorukesed, valgusdioodid, päikseelekter.
Nanomaterjalide kasutamine energiaseadmete prototüüpimisel on kasvav valdkond. Keemilise sünteesi meetodite abil nanoosakeste suuruse muutmisega on võimalik saavutada materjalide uusi valguse neeldumise ja kiirgamise omadusi. Nanotehnoloogia abil seadmete omaduste parendamine võimaldab saavutada väiksemaid ja efektiivsemaid seadmeid ning on samm miniaturiseerimise suunas.
Protima Rauwel
Tel 731 3322
E-post protima.rauwel@emu.ee
http://te.emu.ee/en/about/department-of-energy-engineering/
Erwan Rauwel
Tel 731 3301
E-post erwan.rauwel@emu.ee
PUIDUKÜTTEL TOIMIVATE KOLLETE HINDAMINE
Märksõnad: puitkütus, kasutegur, heitmed.
Tahkekütuse kollete katsetamine ja soovituste andmine arendajale ning kasutajale tõhususe ja põlemispuhtuse saavutamiseks.
Ahjud, pliidid ja katlad, mis kasutavad kütusena halupuitu, on populaarse restkolde eripärast tulenevalt märgatava õhusaaste allikad. Kaasaegne pilukolle võimaldab suurendada põlemispuhtust ja seeläbi tõsta põlemise kasutegurit. Suitsugaasi analüüsi põhiselt on võimalik reaalajas mõõta kadusid ja saastet.
Mõõtmisi saab teha nii laboritingimustes kui ka kliendi juures kohapeal. Tulemuseks on puhtam põlemisprotsess ja väiksem kütusekulu.
Lisainfo: http://katlalabor.emu.ee.
Mart Hovi
Tel 731 3056
E-post mart.hovi@emu.ee
Energiakasutuse õppetool
http://te.emu.ee
SALVESTUSSEADMETE KASUTAMINE OMATARBE SUURENDAMISEKS
Märksõnad: energia salvestus, taastuvenergia omatarve, prosumer.
Järjest enam tekib elektrienergia tarbijaid, mis samal ajal toodavad elektrienergiat taastuvenergia allikatest. Taastuvenergia allikate all mõtleme peamiselt tuulegeneraatoreid ja päikese PV-paneele. Me tegeleme võrku ühendatud mikrovõrkudega. Tarbija seisukohalt on oluline tarbida nii palju kui võimalik kohapeal toodetud taastuvenergiast. See vähendab elektriarveid või lõpetab need üldse. Samas tekib võimalus elektrienergiat müüa võrku ja teenida raha. Riiklikult seisukohalt on omatarbe suurendamise tähtsus järgnevas: väheneb vajadus remontida ja teenindada elektrivõrke ning vähenevad kaod elektrivõrgus ja vähenevad CO2 emissioonid.
Me leiame olemasoleva või loodava prosumeri konfiguratsiooni, mis võimaldab maksimeerida elektrienergia omatarvet ning saavutada ka majanduslik efekt. Prosumeri suurus ja tegevusvaldkond pole oluline.
Andres Annuk
Tel 55 682 624
E-post andres.annuk@emu.ee
Energiakasutuse õppetool
MÕÕTMISED PÕLLUMAJANDUSES
Märksõnad: kaugmõõtmised.
Mõõtmised loomafarmi tingimustes, andmete ja videosalvestuste edastamine reaalajas interneti kaudu, andmebaaside haldamine. Mõõtetulemuste analüüs, statistiliste näitajate väljatoomine.
Põllukultuuride kasvutingimuste droonipõhine seire, andmete edastamine talunikule.
Eugen Kokin
Tel 731 3321
E-post eugen.kokin@emu.ee
Energiakasutuse õppetool
http://te.emu.ee
ÕHK-VESI SOOJUSPUMBA TÖÖ OPTIMEERIMINE MASINÕPPE ABIL
Märksõnad: masinõpe, õhk-vesi soojuspump, vabasoojus, jõudlustegur.
Välistemperatuur mõjutab õhk-vesi soojuspumba jõudlustegurit (COP), mistõttu töötab soojuspump kõige rohkem kõige madalama jõudlusteguriga tundidel. Lisades küttesüsteemi energiasalvesti (veepaak), on võimalik panna soojuspump tööle kõige kõrgema jõudlusteguriga tundidel, säästes niimoodi elektrienergiat. Selleks, et saaks õhk-vesi soojuspumba tööd planeerida, on vaja ette teada elamu tegelikku küttevajadust ööpäeva kõigil tundidel. Kogudes pikaajaliselt andmeid elamu energiatarbimise kohta, on võimalik masinõppe abil prognoosida tuleviku tarbimisgraafikuid, mille abil saab õhk-vesi soojuspumba tööd optimeerida.
Heino Pihlap
Tel 731 3328
E-post heino.pihlap@emu.ee
Energiakasutuse õppetool
BIOKÜTUSED
Märksõnad: tahked, vedelad ja gaasilised biokütused, biokütuste analüüs, biokeemiline konversioon, termokeemiline konversioon.
Konsultatsioonid:
• 2. ja 3. põlvkonna vedelkütuste tootmistehnoloogiad ja nende arendus;
• biogaasi potentsiaali määramine erinevates biomassides ja orgaanilistes jääkides;
• erinevate biomasside termokeemilised muundamiskatsed.
Biokütuste analüüsid:
• biomassi koostise määramine – tselluloosi, hemitselluloosi, ligniini, tuha ja niiskuse sisalduse määramine;
• struktuursete kiudude ja nende koostis-suhkrute määramine NREL-meetodil biomassist;
• tahke biomassi niiskuse ja tuha määramine;
• bioetanooli tootmisprotsessi proovide analüüs – suhkrud, etanool ja inhibiitorid HPLC-ga.
VEDELKÜTUSTE, MOOTORIÕLIDE JA HÜDROÕLIDE/VEDELIKE ANALÜÜSID
Tehnikainstituudi kütuselabor analüüsib ja hindab nii sädesüütega kui diislimootori kütuste füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Laboris on olemas võimekus analüüsida vedelkütuseid ja hinnata nende vastavust Euroopa Liidus kehtivatele standarditele. Vedelkütuste analüüs sisaldab järgmisi näitajaid:
• tiheduse määramine,
• aktiivsete väävliühendite määramine,
• fraktsioonkoostise määramine,
• kinemaatilise viskoossuse määramine 40 oC ja 100 oC juures,
• viskoossusindeksi arvutamine,
• küllastunud aururõhu määramine,
• leekpunkti määramine,
• hangumispunkti määramine,
• tahkete osiste määramine,
• vaikude sisalduse määramine,
• korrosiivsuse määramine Cu-plaadi katsel,
• oktaani- ja tsetaaniarvu määramine,
• seotud ja vaba vee sisalduse määramine,
• vees lahustuvate aluste ja hapete määramine,
• rasvhapete metüülestrite happe- ja joodiarvu määramine,
• happe-, leelisarvu ja pH määramine.
Timo Kikas
Tel 731 3163
E-post timo.kikas@emu.ee
Biomajandustehnoloogiate õppetool
https://te.emu.ee