Jäätmekäitluse juhised

MUU

Biojäätmed

• Pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Komposteeruva kilekoti tunned ära standardi numbri (EN 13432) või märgi järgi:

SOBIB:

toidujäätmed (tahked, ilma pakendita)

juur- ja puuviljad ning nende koored ja seemned

tee- ja kohvipaks, paberfiltrid

aia- ja haljastujäätmed, lillemuld

lõikelilled, oksad, muru

pabermassist munakarbid/restid

EI SOBI:

vedelikud (piim, hapukoor, jogurt, supp, kaste jmt): vala kanalisatsiooni

toiduõli: kogu eraldi kokku ja anna üle jäätmekäitlejale

tekstiil: vii avalikku tekstiilikonteinerisse

pakendis või mitte-komposteeruvas kilekotis toiduained: pane segaolmejäätmetesse

suured kondid: pane segaolmejäätmetesse

suitsukonid: pane segaolmejäätmetesse

kunstlilled: pane segaolmejäätmetesse

tolmuimejakotid: pane segaolmejäätmetesse

Segaolmejäätmed

• Pane konteinerisse lahtiselt või kilekotis.

SOBIB:

ühekordsed kohvitopsid ja -kaaned

ühekordsed nõud ja söögiriistad

määrdunud või vettinud paber ja papp

määrdunud pakendid

pühkmed

näts

suitsukonid

hõõgniidiga pirnid

katkised nõud ja keraamika

hügieenisidemed, tampoonid

EI SOBI:

pakendid 

paber ja papp 

biolagunevad jäätmed 

ravimid: tagasta apteeki

ohtlikud jäätmed: võta ühendus majahalduriga

suuremõõtmelised jäätmed: võta ühendust majahalduriga

ehitusjäätmed: võta ühendust majahalduriga

Paber ja papp

• Pane konteinerisse paber-, papp- ja kartongjäätmed.
• Paber, papp ja kartong peab olema kuiv ja puhas, papp- ja paberpakend tühi.
• Pane konteinerisse paber ja papp lahtiselt, läbipaistavas kilekotis või paberkotis. Paberihundist läbi käinud paber pane kindlasti läbipasitavasse kilekotti, et vältida lendprahti konteineri tühjendamisel.
• Eemalda spiraalid, plastkaaned jm võõrised.
• Suured kastid jmt pressi ruumi säästmiseks kokku või lõika väiksemaks.

SOBIB:

koopiapaber

kartong- ja pappkastid ning karbid

paberkotid

joonistus-, pakke- ja jõupaber

vihikud, kaustikud, raamatud, paberümbrikud

ajalehed ja ajakirjad,

reklaambrožüürid

EI SOBI:

konfidentsiaalset infot sisaldavad ja hävitamiseks mõeldud paberid: kogutakse kokku spetsiaalsete lukustatud konteineritega või viiakse ära kampaania korras

kohvitopsid, ühekordsed nõud: pane segaolmejäätmetesse

määrdunud või vettinud paber ja papp: pane segaolmejäätmetesse

majapidamispaber, ühekordsed salvrätikud: pane segaolmejäätmetesse

jäätise- ja kommipaberid: pane segaolmejäätmetesse

kopeerpaber, kleebised: pane segaolmejäätmetesse

foolium, kile: pane segapakendisse

tetrapakid ja joogikartong: pane segapakendisse​

Segapakend

• Pane konteinerisse joogikartong, plast-, klaas- ja metallpakendid.
• Pakend peab olema tühi, puhas ja kokku pressitud.

• Pane pakendid konteinerisse lahtiselt või läbipaistvas kilekotis.
• Kui pakend koosneb mitmest erinevast materjalist, eralda need enne konteinerisse panekut üksteisest.

• Puhas pakend – st see ei sisalda enam toote jääke.
• Toidupakend peab olema vajadusel üle loputatud, et see ei määriks teisi pakendeid.
• Suured pakendid (kaubaalused, vahtplast jne) tagasta kauba toojale või anna üle majahaldurile.
• Ohtlikke aineid sisaldanud pakend pane pakendikonteinerisse vaid siis, kui ta on tilgatumalt tühi.
• Ohtlike ainete jääke sisaldav pakend anna üle koos ohtlike jäätmetega.

SOBIB:

PLAST: pudelid ja kanistrid, korgid, salati-, koogi- ja võileivakarbid, jogurtitopsid, singi ja juustupakendid, kile, kilekotid, peno- ehk vahtplast, kosmeetika ja hügieenitarvete pakendid

METALL: konservikarbid, purgid, korgid ja kaaned

TETRA: mahla-, veini-, jogurti- ja piimapakendid

KLAAS: pudelid ja purgid

EI SOBI:

toidujääke sisaldavad pakendid: pane segaolmejäätmetesse

keraamika, hõõglambi pirnid, peegel, laua- ja kööginõud: pane segaolmejäätmetesse

muud plastist ja kummist esemed: pane segaolmejäätmetesse

Ohtlikud jäätmed, elektroonika, probleemtooted, suurjäätmed, ehitusjäätmed

OHTLIKUD JÄÄTMED: (lahustid, kemikaalid, ravimid, väetised, mürgid, õlid, värvid, lakid, teravad-torkivad esemed (süstlad, žiletid jmt), säästupirnid ja pooltäis ohtlike jäätmete pakendid*): kuidas ja kuhu koguda, saad teada oma struktuuriüksuse juhilt või majahaldurilt.

* Ohtlike jäätmete märgiga pakend on tähistatud ühe või mitme allpool oleva märgiga:

SUUREMÕÕTMELISED JA EHITUSJÄÄTMED:

• näiteks mööbel, aknaklaas, kips jm: anna üle majahaldurile

PROBLEEMTOOTED:

• elektri- ja elektroonikajäätmed, printeri toonerid: anna üle IT tugiisikule
• päevavalguslambid: anna üle majahaldurile

Patareid ja akud

Patareid ja akud kuuluvad Eestis tootjavastutuse* alla, st et turule lastud patareid ja akud tuleb tootjal toote kasuliku ea möödudes turult tagasi koguda ning nõuetekohaselt käidelda. Patareide ja akude kokku kogumist ja nõuetekohast käitlust korraldavad Eestis EES-Ringlus ja Eesti Elektroonikaromu. Viimane neist on EMÜ partneriks patareide ja väikeakude kogumise ja käitluse finantseerimisel.

EMÜ-s kogutakse patareisid ja väikeakusid (elektri- ja elektroonikaseadmetes olevad, mittetööstuslikud patareid ja akud, sh e-sigarite akud) Tartu linnaku õppehoonetes eraldi konteineritesse (vt täpsemat asukohta alt tabelist). Konteinerite tühjendust ja patareide ning väikeakude jõudmist Eesti Elektroonikaromu käitluspartneri Epler & Lorenzi Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskusesse, koordineerib haldusosakond. 

Mis saab patareidest ja akudest edasi?

Eestis töödeldakse ümber vaid pliiakusid. Muud patareid- ja akujäätmed suunatakse pärast jäätmekäitluskeskuses sorteerimist, kaalumist ja pakendamist edasiseks käitluseks teistesse riikidesse, kus on olemas vajalik ümbertöötlemise võimekus. Sorteerimise käigus eraldatakse patareid akudest, kuna nende käitlemine nõuab erinevat lähenemist.

Leelispatareidest eraldatakse ümbertöötluse käigus kest ning sees olev must mass, millest võetakse omakorda välja mikroelemendid tsink ning mangaan, mida kasutatakse mh vedela mikroväetise tootmiseks. Akud suunatakse edasi akude käitlustehastesse, kus neist pärast mehhaanilist töötlust eraldatakse erinevad materjalid ja metallid, nt koobalt, vask, nikkel, alumiinium, mis võetakse uuesti materjalina kasutusele.

* Eestis rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet pakenditele ning probleemtoodetele. Probleemtoodete alla kuuluvad: 1) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;  2) patareid ja akud; 3) mootorsõidukid ja nende osad;  4) rehvid; 5) põllumajandusplast.

Vt lisainfot  ’Patareide ja akude tüübid’ 

Tabel 1. Patareide ja väikeakude konteinerite asukohad EMÜ Tartu linnakus.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Allpool on koondatud jäätmekäitlust puudutavad vastused küsimustele, mille vastu 2020. aasta kevadel läbi viidud veebiküsitluses "Jäätmete sorteerimine Teie igapäevaelus ja Eesti Maaülikoolis" Eesti Maaülikooli töötajad ja üliõpilased kõige enam huvi tundsid.

Kuidas vähendada jäätmeteket?

​Jäätmete vältimine aitab materjali säästa. Väldi ülepakendamist, eelista pakendamata puu- ja köögivilju või võta kaasa oma kott. Poes pane kaup oma riide-, paber- või kilekotti. Täiesti ilma pakenditeta me siiski ei saa – pakend kaitseb toodet transpordil, tagab pikema säiluvuse, pakendil on kirjas tooteinfo jne. Pärast tarbimist suuna pakend taaskasutusse.

• Väldi lühikese elueaga või ühekordseid tooteid, kasuta ühekordsete nõude ja söögiriistade asemel korduvkasutatavaid ning ühekordsete patareide asemel taaslaetavaid patareisid või akusid.
• Eelista vastupidavamaid kvaliteetseid ja vajadusel parandatavaid tooteid.
• Pane postkastile kleebis "Ainult tellitud post".
• Kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste.
• Kaua säiliva toidu puhul eelista suuremat pakendit.
• Prindi vähem ja mõlemale lehepoolele.

​Millest alustada, kui jäätmeid sorteerima hakata?

Esmalt tee endale selgeks põhitõed: miks on vaja sortida, milliseid jäätmeid saab sorteerida, kuhu need ära anda ning kui puhtad peaksid jäätmed olema.

Miks sortida?

Jäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. Jäätmeid taaskasutades säästame energiat ja loodusressursse, sh vett, maavarasid, puid. Sortides väldime jäätmete ladestamist prügilasse, vee reostumist ning reostuse kandumist toiduahela kaudu meie organismi. Jäätmete sortine aitab kokku hoida ka raha – nt pakendite ja paberi/papi konteineri tühjendus on segaolmejäätmetest odavam või lausa tasuta. 

Millest alustada ja kuhu viia?

Peamine – jäätmete sortimine ei tekita jäätmeid juurde. Kui köögis olete siiani kõik jäätmed pannud ühte konteinerisse, siis sortimiseks ei ole vaja lisaruumi, vaid piisab konteineri jagamisest mitmeks osaks. Kui ruumi on, võib iga jäätmeliigi jaoks võtta ka eraldi väiksema kogumisnõu.

Alustada võiks nendest jäätmetest, mida tekib regulaarselt, st eraldi koguda biolagunevad jäätmed, pakend, paber ja papp. Aeg-ajalt tekkivate patareide, ravimite ja ohtlike jäätmete jaoks sobib ka lihtne karp.

Vanapaberit ja pakendeid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse. Patareid ja akud saab viia nende müügipunktidesse. Reeglina on konteineritel kleebised kirjaga, missugustele jäätmetele konteiner on mõeldud. Suuremad kogused paberit/pappi või pakendeid (klaas, plast, metall, tetrapakend), biolagunevad köögi- ja aiajäätmed, ohtlikud jäätmed (lakid, värvid, elavhõbedajäätmed, päevavalguslambid), elektroonika, suurjäätmed (vana mööbel jmt) vii oma elukohajärgsesse jäätmejaama.

Kuidas sortida?

Detailsemad sortimisjuhendid leiad maaülikooli veebilehel rohelise ülikooli alalehelt, aga ka kohaliku omavalitsuse ja jäätmekäitlejate kodulehtedelt.

Pakendid peavad olema tühjad ja puhtad (ei sisalda enam tootejääke, ei haise ning on vajadusel üle loputatud, vältimaks teiste konteinerisse pandavate pakendite määrdumist).

Pakendid ja paber/papp tuleks konteinerisse panna lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Paber/papp ei tohiks olla väga määrdunud või läbi vettinud. Suuremad pakendid tuleks enne konteinerisse panekut kokku vajutada, sest nii hoiad kokku ruumi. Võimalusel eralda üksteisest erinevad materjalid, nt pappümbris jogurtitopsi ümbert või metallist kaas klaaspurgilt. Pane erinevast materjalist pakendid samasse pakendikonteinerisse – jäätmefirma sorteerib materjali üle.

Huvitavaid fakte 

• Ühe alumiiniumpurgi korduskasutamisega saab säästa 90% energiast, mis kuluks uue purgi tootmiseks.
• 1 kg paberi tootmiseks läheb vaja 324 l vett. Ühe A4 paberilehe tootmiseks kulub 10 l vett
• Taaskasutades 1 t paberit säästame 17 puud, 26 500 l vett ja 2600 l naftat. Paberit saab taaskasutada 5–7 korda.
• Plasti taaskasutus vajab vaid kümnendik energiast, mis kuluks plasti tootmiseks naftast.
• Ühe puuvillase T-särgi valmistamiseks kulub ca 2700 l vett.
• Eestlased joovad keskmiselt 2 tassi kohvi päevas. Ühest tassist saabca 10 g kasutatud kohvipuru, aastas teeb see inimese kohta ca 7 kg, mis visatakse tavaliselt ära. Kogudes kohvipuru aga kokku, saaks toota sellest energiat: 1 kg saab ca 250 l biogaasi, 1 t saab ca 500 kWh elektrit.

Mis on biolagunevad jäätmed? Miks ja kuidas on vaja biojäätmeid eraldi koguda?

Biojäätmed on üldnimetus kõigele, mis on biolagunev, nt toidujäätmed, kondiitritooted, tee- ja kohvipuru, aga ka muruniitmed, puulehed ja närbunud lilled. Päris kõiki toidujäätmeid konteinerise panna siiski ei või – vedelikud ja vedelad jäätmed (jogurt, supp jmt) määrivad prügiautot ja lekivad sellest välja.

Biolagunevaid jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse, mida käib jäätmevedaja tühjendamas, või need jäätmed kompostitakse kohapeal. Biojäätmete konteinerisse pannakse jäätmed lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Igasugused võõrised (nt pakendid) aeglustavad biolagunevate jäätmete käitlemist ja need võivad ka kogu käitlusprotsessi rikkuda. Konteineri määrdumise vältimiseks vooderdab jäätmevedaja selle üldjuhul ise komposteeruva kilekotiga.

Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise põhjuseid on palju:

• Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise nõue tuleneb seadusest – need tuleb üle anda jäätmevedajale või ise oma aias kompostida. Tartu linnas tuleb neid koguda eraldi, kui hoones on üle kümne korteri. Mitteelamumaal tuleb biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda juhul, kui neid tekib nädalas üle 80 l. Euroopa Liidus rakendub biolagunevate jäätmete sortimiskohustus 2024. aastal.
• Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekib  metaanirikas biogaas, nn prügilagaas. Kui tekkivat gaasi spetsiaalsete reaktoritega eraldi ei koguta, saame kasvuhoonegaasi, mis põhjustab atmosfääri soojenemist, mis omakorda muudab meie kliimat.
• Biolagunevatest materjalidest (loomasõnnikust, reoveesettest, toiduainetööstuse jäätmetest jt biojäätmetest) on võimalik toota biogaasi, millest saab omakorda soojus ja elektri koostootmisseadme abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Näiteks koguti Pauligi Eesti esinduse algatusel 2019. aastal kolme kuu jooksul ettevõtetelt ja eraisikutelt ligi 14 t kohvipuru, millest toodeti ca 17 500 kWh rohelist bioenergiat. Saadud energia annetati Haiba Lastekodule, mis kattis selle 2 kuu elektrienergia vajaduse. Selline kogus katab Eesti keskmises majapidamises ligi kuue aasta energiavajaduse.
• Biolagunevatele jäätmetele saab anda n-ö uue elu, kui   valmistada sellest komposti. Kompostiga lisame mulda väetusaineid ja orgaanilist süsinikku. Mullas toimub süsiniku sidumine, mis vähendab ringluses oleva süsiniku hulka. Kompostiga rikastame mulda, parandame mulla toitaine- ja huumusesisaldust ning bioloogilist mitmekesisust.
• Kui biolagunevaid jäätmeid koguda eraldi, siis ei hakka segaolmejäätmete konteiner haisema.

Vaata lisaks. 

Kui palju ja milliseid biolagunevaid jäätmeid tekib maaülikoolis? Kuidas on biojäätmete kogumine maaülikoolis korraldatud? 

Tartu linna segaolmejäätmetest moodustasid biolagunevad jäätmed 32%. Praegu ei ole veel teada, kui palju tekib maaülikoolis biolagunevaid köögi-, söökla-, aia- ning haljastujäätmeid.

Maaülikoolis on biolagunevad jäätmed peamiselt toidujäätmed, tee- ja kohvipuru, muruniitmed, puulehed, lilled jmt. Praegu eristatakse biolagunevaid jäätmeid maaülikooli kohvikutes ja mõnes õppehoones. Plaan on hakata koguma kohvipuru kohviautomaatide juures. Peagi paigaldatakse biolagunevate jäätmete konteinerid koos sortimisjuhendiga köögi- ja puhkenurkadesse ning mõnesse laborisse.

Mida tähendavad plastpakenditel kolme noole sees olevad numbrid?

Numbriline sümbol plastpakendil kolme noole sees näitab, millist liiki plastist on pakend tehtud. Materjalid numbritega 1–6 moodustavad kokku 90% meie laiatarbeplastist.  

Valdav osa Eestis kogutud plastist sorteeritakse, purustatakse, pestakse, helvestatakse ja müüakse välismaale. Suur nõudlus on pudelite ja kanistrite plasti ning pakkekile järele. Osa materjali kasutatakse uute pakendite tootmiseks kohapeal. Jäätmekäitlusfirmas Ragn-Sells sorteeritakse eraldi ca 30 plastiliiki.

Tabelis on tähistatud hõlpsasti ringlusse võetav plast rohelisega, veidi raskemini ümbertöödeldav plast kollasega ja probleemne plast punasega.

Sümbol	Plasti liik	Kasutusvaldkond
	PET polüetüleentereftalaat	Pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotid
	HDPE kõrge tihedusega polüetüleen	Kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid
	PVC polüvinüülkloriid	Mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, karbid, termokahanev kile
	LDPE madala tihedusega polüetüleen	Kilekotid jm pakend, põllumajanduskile
	PP polüpropüleen	Pakkekile, pudelite jm kastid
	PS polüstüreen	Jogurtitopsid; vahtplast, millest valmistatakse toiduainepakendid, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised.
	Muud plastid ja mitme plasti segud	Mõned plastpudelid, kasvuhoone katteplaadid, kaitseprillid jne

(Kreitsberg, 2017; Ritchie, 2018; Tuulmets, 2006 järgi)

Mida võib pakendikonteinerisse panna?

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks ja kättetoimetamiseks kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendikonteinerisse võib panna kõiki plastpakendeid (toidu, tarbeesemete, hügieenitarvete pakendeid) läbisegi, olenemata plasti liigist. Ka kilekotid, toidukile, foolium, vahtplastkarbid ja mullikile on pakendid.

Kõik pakendijäätmed järelsorteeritakse materjaliliikide kaupa jäätmekäitlusettevõttes. 

Huvitavaid fakte

• Plastprügi reostab ookeane üha rohkem. Prognoosi kohaselt võib 2050. aastaks ookeanides olla plasti kaalult rohkem kui kala.

• Europarlamendi otsusega keelustatakse alates 2021. aastast järgmised Euroopa rannikut enim reostavad plasttooted: ühekorraplastist söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad) ja taldrikud, joogikõrred, vatitikud, õhupallide varred, toidukarbid ja nn vahtplastist tassid ning Oxo-biolagunev plast. Need ja kaduma jäänud kalapüügivahendid moodustavad mereprügist kokku 70%.

Mida teha plasti, metalli, klaasi ja keraamikaga ning puit- ja paberjäätmetega, mis ei ole pakendid?

Terveid, puhtaid ja kasutuskõlblikke vanu esemeid saab annetada, anda taaskasutuskeskusesse või viia jäätmejaama. Kasutuskõlbmatud, määrdunud, katkised esemed (nt keraamika, jalanõud, väga määrdunud pakendid) tuleks visata olmejäätmete hulka.

Mida teha elektri- ja elektroonikajäätmetega?

Maaülikoolis arvel olev vanaelektroonika antakse üle IT osakonnale.

Mujal saab vana elektroonikaseadme viia kauplusesse, mis selliseid seadmeid müüb. Neid võib viia ka jäätmejaama, vt www.kuhuviia.ee.

Eestis toimib elektroonikajäätmete taaskasutussüsteem tootjavastutuse põhimõttel – kogumis- ja taaskasutamiskulud kannavad ettevõtted, kes neid seadmeid turule toovad. Kaudselt sisalduvad need kulud toodete hinnas, mis tähendab, et ostjad on nende eest tasunud ja toodete jäätmeteks muutumisel nad enam maksma ei pea.

Tagastatav elektoonikaromu ei tohi sisaldada muid jäätmeid ning peab olema terviklik, sest nt külmiku küljest agregaatide eemaldamisel võivad lenduda osoonikihile ohtlikud freoonid.

Elektroonikaromu suunatakse käitlusse ja taaskasutusse.

Huvitavaid fakte

• Vanametalli ümbertöötlemine võtab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Energiasääst teisese toorme kasutamisel: alumiiniumil 90–97%, vasel 88–95%, tinal 65%, niklil 95%, terasel 47–74%.
• Ühe mobiiltelefoni valmistamiseks kulub ca 910 liitrit vett.

Kuidas käideldakse jäätmeid maaülikoolis praegu ja millised muutused on tulemas?

Maaülikoolis korraldab jäätmetkäitlust haldusosakond. Hoonetes tühjendavad konteinereid koristajad, järgides sorteerimisjuhendit. Koristajad ei sorteeri olmejäätmeid. Taaskasutuskõlblikud jäätmed tuleb kohe ise olmejäätmetest eraldi õigesse konteinerisse panna.

Praegu on maaülikooli hoonetes võimalik eraldi sortida olme-, pakendi- ja paberijäätmeid. Eraldi kogumiskastid on patareidele ja akudele. IT osakonda saab ära anda vanaelektroonikat ja printeri tahmakassette. Ohtlike jäätmete kogumist korraldavad struktuurüksuste juhid koostööst töökeskkonna peaspetsialistiga.

Lähiajal on koostöös haldusosakonna ja rohelise ülikooliga plaan muuta jäätmekäitluse info kättesaamine paremaks ning lisada jäätmete sortimisvõimalusi ühiselamutesse, puhke- ja kööginurkadesse ning laboritesse.

Maaülikooli jäätmekonteinerid saavad ühtse sildisüsteemi ning sorteerimiskastid sortimisjuhendid. Edaspidi hakkab rohelise ülikooli veebilehel olema rohkem jäätmekäitlusalast infot.

Kas kohviautomaat on suur prügistaja? 

Iga tops kohvi tähendab äravisatavat kohvitopsi, lusikat ning kohvipaksu. Ühekordsed kohvitopsid on taaskasutuskõlbmatud. Maaülikoolis saab nüüd osta kohviautomaatidest kohvi oma topsiga. Ühekordne tops maksab 20 senti, et motiveerida meid kasutama oma kohvitasse ja termoseid. Idee pärineb maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsilt ja seda toetab ka roheline ülikool.

Lisainfo

• www.kuhuviia.ee
• www.tartu.ee/et/jaatmeinfo
• www.envir.ee/et/jaatmed