Territoriaal-ruumiline arengukava

Territoriaal-ruumiline arengukava 

Vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.4. ja Eesti Maaülikooli nõukogu 26.11.2015. a määruse nr 1-5/8 alusel.  


1. Üldosa  

Territoriaal-ruumiline arengukava aastani 2020 on aluseks Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) hoonete ja nendega piirnevate haljasalade kasutusotstarbe määramiseks, investeeringute kavandamiseks ja võõrandamisotsuste tegemiseks. 
 
Eesti Maaülikool on koondunud Tartus Tähtvere linnakusse. Ülikooli sihiks on arendada välja liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon ning tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond. Ülikooli arengukava tegevuskava aastani 2020 näeb ette luua linnakus võimalused aktiivseks ja sisukaks õppetöövälise aja kasutamiseks ning sotsiaalse suhtlemise arendamiseks igas õppehoones.  Ruumilise arengu üldpõhimõtteks on sarnast infrastruktuuri vajavate struktuuriüksuste paiknemine samas hoones/hoonekompleksis, multifunktsionaalsus ning ruumiressursi kasutamise optimeerimine. 
 
Ülikoolilinnakut ja välibaase arendatakse rohelise ülikooli põhimõtetest lähtuvalt, toetades ülikooli visiooni saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks biomajanduse valdkonnas ja ülikoolis tehtavat õppe- ja teadustööd ning aidates tutvustada maaülikooli külalistele. 
 
Ülikoolilinnaku arendamisel arvestatakse keskkonnasõbralike ja uuenduslike tehnoloogiate rakendamisvõimalustega rohealade hooldamisel, jäätmete käitlemisel, õppealade rajamisel jms. Selleks koostatakse rohealade skeem ja hooldusplaan. Jätkatakse linnakusisest jalakäijate ning jalgrattateede rajamist ja paremate seoste loomist linna transpordiskeemiga.  Linnaku arendamisel tehakse koostööd Tartu linnaga. 
 
Õppe- ja koosolekuruumide, sh auditooriumide ja arvutiklasside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks ning halduskulude optimeerimiseks täiendatakse üle-ülikoolilist ruumide broneerimise süsteemi ning luuakse koosolekuruumide, üldauditooriumide ja -arvutiklasside nimistu, mille kasutamist ja ülalpidamiskulude katmist hakatakse korraldama keskselt.  
 
Ülikool võõrandab kinnistud, mis ei ole tarvilikud tema eesmärgi saavutamiseks, ning kasutab saadud raha ülikooli strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.  

 
2. Lähteandmed 


Kõikide ülikooli omandis olevate kinnistute andmed on käesoleva määruse lisades (LISA 1, 2, 3). 
Tartu linnas on ülikooli omandis 12 kinnistut kogupindalaga 338 215 m2 ning Tartu maakonnas (v.a Tartu linn) 18 kinnistut (sh 1 kinnistu hoonestusõiguse alusel) kogupindalaga 105 356 986 m2.. Sellest on rendile antud 104 633 467 m2 (sh SA-le Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 104 332 880 m2, OÜ-le Eerika Farm 300 187 m2). 
 
Lääne maakonnas Hanila vallas on ülikooli omandis üks kinnistu pindalaga 688 000 m2 ning Viljandi maakonnas Karksi vallas 13 kinnistut kogupindalaga 2 812 046 m2, sellest on rendile antud 208 100 m2. 
 
Ülikooli kinnistutel on kokku 127 hoonet, sh garaažid, hallid, hoidlad, kuurid jms. 
 
Kolmes erinevas omavalitsuses on 11 korteriomandit kogupindalaga 519,6 m2, millest 8 on välja üüritud. 


3. Ülikoolile vajalikud kinnistud ja hooned (LISA 1) 


Ülikoolile on vajalikud kinnistud ja hooned, mis võimaldavad välja arendada kompaktse ja kaasaegse ülikoolilinnaku Tartus Tähtvere linnaosas. Väljaspool Tartut on ülikooli eesmärkide saavutamiseks vajalikud Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Polli Aiandusuuringute Keskus, Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, Puhtu välibaas, Rõhu Katsejaam, Märja Katsefarm, EMÜ mahekeskus Eerikal. 

3.1. Tartus asuvad kinnistud ja hooned 

3.1.1. Kinnistul nr 172503 Kreutzwaldi 1 ja 1a on kaks hoonet. Vanas mõisahoones Kreutzwaldi 1 on üldpinda 1199 m2. 1901. aastal ehitatud hoone üldine seisukord on rahuldav. Hoone vajab remonti, et taastada esialgne siseplaneering.  Hoones asub keelekeskus ja haldusteenistus. Tulevikus saab hoonest ülikooli esindushoone, kus hakkavad paiknema administratsiooniüksused ja nõukogu koosolekuruum. Hoone esindussaale saab kasutada konverentsi- ja kontserdisaalidena. 
 
Hoone Kreutzwaldi 1a on valminud 1984. aastal, rekonstrueeritud 2007. aastal ning praegu on see kasutusel õppe-administratiivhoonena, üldpinda on 5 800 m2. Hoone jääb üleülikooliliseks esindushooneks. Hoones asub arhiiv, majandus- ja sotsiaalinstituut, personaliosakond, raamatukogu, rektoraat, teadus- ja arendusosakond, õppeosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond ning ülikooli kantselei. 
 
Pärast hoone Kreutzwaldi 1 remonti ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vabastatakse Kreutzwaldi 1a aula ümbruses paiknevate administratsiooniüksuste ruumid ning nende ruumide ja aula baasil luuakse konverentsikeskus, mille juurde kuuluvad seminari- ja rühmatööruumid. Kahe esindushoone (Kreutzwaldi 1 ja Kreutzwaldi 1a) vahele rajatakse maa-alune ühendus, et luua konverentsikeskusest ja administratiivhoonest funktsionaalne tervik. Majandus- ja sotsiaalinstituudi ning õppeosakonna ruumidesse parema ühenduse tagamiseks ehitatakse 0- korruse fuajeest trepp 0- ja 00-korruse vahele. 

 
3.1.2. Kreutzwaldi 3 (kinnistu nr 4612303) asuvas ülikooli spordihoones on üldpinda 4631,4 m2. Hoone on valminud 2009. aastal. Kinnistul paiknevad spordirajatised. 

3.1.3. Kinnistul Kreutzwaldi 3b (kinnistu nr 4612103) on parkla. 

3.1.4. Hoones Kreutzwaldi 5 (kinnistu nr 165703) on üldpinda 19 483 m2: A- korpuses 4 026 m2, B- korpuses 3 086 m2, C- korpuses 3 178 m2, D- korpuses 9 193 m2. Kahekorruselise õppehoone A-, B- ja C- korpus on valminud 1980. aastal ning D- korpus 2012. aastal. Hoonesse jäävad metsa-, taime- ja keskkonnateadustega ning ehitustehnoloogiatega tegelevad töörühmad ja maaülikooli loodusteaduslikud kogud. 

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kasvuhoone ehitatakse kinnistule nr 165703 või selle naaberkinnistutele. 

3.1.5. Kreutzwaldi 5a (kinnistu nr 4883503) liidetakse kinnistuga nr 165703. 

3.1.6. Hoones Kreutzwaldi 62 (kinnistu nr 170403) on üldpinda 10 593 m2. Kahekorruseline 1992. aastal valminud ja 2005. aastal tehtud juurdeehitustega hoone jääb veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi käsutusse. 

Hoone renoveeritakse ja viiakse  akrediteerimise tagamiseks vastavusse bioohutuse nõuetega. Ehitatakse III korpus, kuhu kolitakse vesiviljeluse, loomageneetika ja tõuaretuse ning söötmisteadusega seotud üksused. 

3.1.7. Kreutzwaldi 62c ja 62d (kinnistu nr 4635903) jääb ülikoolilinnaku arendamiseks vajalikuks maaks. 
 
3.1.8. Kinnistu nr 165903 Kreutzwaldi 56 hoonestus koosneb üheksast korpusest.  Hoonesse koondatakse tehnika ja tehnoloogiaga, sh toiduainete tehnoloogiaga seotud töörühmad. Hoones asub ka avatud ülikool ning rahandusosakond. Üldpinda on kokku 18 846 m2: 1. korpuses 6 029 m2, 2. korpuses 2 510 m2, 3. korpuses 4 226 m2, 4. korpuses 2 288 m2, sellest õppeotstarbelist üldpinda 1 061 m2, siia on rajatud vesiehituse, puidutöötlemise, ehitusmaterjalide katselaborid. 5. korpuses on üldpinda 1 522 m2 ning 6. korpuses 1 323 m2, siin paiknevad haldusteenistuse transpordi- ja heakorragrupi ruumid. 7., 8., 9. korpuse üldpind on kokku 948 m2, need jäävad rendipindadeks tehnika ja tehnoloogiaga seotud organisatsioonidele ja äriühingutele. 3. korpuse ruumidesse rajatakse rekonstrueerimise käigus vesiviljeluse õppe- ja katsebaas ning ruumid toiduainete tehnoloogia töörühmade jaoks. 

3.1.9. Kinnistul nr 172403 Kreutzwaldi 52 ja Tuglase 7 paikneb kaks ühiselamut ja alajaam. Ühiselamu "Torn" on valminud 1977. aastal ja renoveeritud 2005. aastal, hoone on heas seisukorras. Ühiselamu "Betton" on valminud 1965. aastal ja renoveeritud 2003. aastal, hoone on heas seisukorras. Hoones Kreutzwaldi 52 paikneb üliõpilasesindus ja hostel. Kahe ühiselamu vahele kavandatakse jalgrattamaja.  

3.1.10. Kinnistul nr 4114303 Veski 4 ja Veski 4a asub majamuuseum ja elamu. K. E. von Baeri majamuuseumi hoones on üldpinda 748 m², sellest on rendile antud 339 m2. Katusekorrusega puithoone on valminud 1860. aastal ja on muinsuskaitse all. Ruumides kasutatud viimistlusmaterjalid vastavad hoone ehitamise ajastule ning nende seisukord on hea. Hoonesse jäävad teadusajalooliste uuringutega seotud struktuuriüksused.  

Elamus on üldpinda 274 m². Mansardkorrusega elamu antakse üürilepingute lõppemisel Torni Hostel OÜ-le rendile. 

3.2.  Ülikoolile õppe- ja teadustegevuse baasidena vajalikud kinnistud  

3.2.1. Kinnistutel nr 2704204 ja 2704304 Tartu maakonnas Rannu vallas asub limnoloogiakeskus. Limnoloogiakeskuses tehakse limnoloogia- ja kalandusalast teadustööd ning keskus on praktikabaasiks üliõpilastele. 2006. aastal avati Võrtsjärve järvemuuseum. Hoone on renoveeritud 2013. aastal, üldpinda on 1 489,6 m2, sellest limnoloogiakeskuse peahoone üldpind 959,7 m2 ja järvemuuseum 529,9 m2. 

3.2.2. Kinnistul nr 2183704 Tartu maakonnas Tähtvere vallas asub Rõhu aiandusliku ja taimekasvatusliku uurimistöö katsekeskus, mis on oluliseks praktikabaasiks põllumajanduslike erialade üliõpilastele. 

3.2.3. Kinnistutel nr 2358039, 2358139, 2360439, 2363639, 2363539, 2363739, 2379139, 2379239, 2379339, 2682039, 3089539, 3089439 Viljandi maakonnas Karksi vallas asub Polli Aiandusuuringute Keskus ning Polli Kompetentsikeskus. Polli Kompetentsikeskuse hoone renoveeriti 2013. a, hoone pindala 1 519,4 m2.  Polli Aiandusuuringute Keskus on puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretuse ning tootearenduse keskuseks Eestis. Keskus on praktikabaasiks üliõpilastele.  

3.2.4. Kinnistul nr 1770532 Lääne maakonnas, Hanila vallas on Puhtu välibaas, mis on teadusliku uurimistöö keskus erinevate erialade teadlastele (botaanikud, zooloogid, linnuteadlased jt) ning õppepraktikate läbiviimise koht mitmete erialade üliõpilastele, sh loodusturismi erialale. 

3.2.5 Kinnistul nr 2072204 Tartu maakonnas, Meeksi vallas asub Järvselja välibaas. Kinnistul nr 1559904 Tartu maakonnas Meeksi vallas ja kinnistul nr 1559704 Tartu maakonnas Võnnu vallas on Järvselja õppe- ja katsemetskond, mis on vajalik metsandusliku õppe- ja teadustöö läbiviimiseks ning õppepraktikaks mitmete erialade üliõpilastele. 

3.2.6. Kinnistul nr 590904 Tartu maakonnas, Ülenurme vallas asub Tõnissoni maja ja kinnistul 1509804 Uusaed. Kinnistul ja hoones asub mahekeskus.  

3.2.7. Kinnistul nr 4170704 Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Märja alevikus, aadressil Aretuse 6 asub katsefarm, mille tegevust korraldab Eerika Farm OÜ. Katsefarm on vajalik veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ning ülikooli teiste instituutide õppe- ja teadustöö läbiviimiseks. Kinnistu omanik on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, kes on sellele seadnud 36 aastaks hoonestusõiguse ülikooli kasuks (28.03.2008). Ülikool on andnud kinnistu rendile Eerika Farm OÜ-le (kuni 01.04.2024). 
 
3.2.8. Tartu maakonnas Ülenurme vallas asuvaid kinnistuid nr 591904, 1710104, 2470804 kasutatakse põldkatseteks ning katsetehnika hoidmiseks, kinnistud nr 1509604 ja 221304 on antud rendile Eerika Farm OÜ-le.  


4. Ülikoolile mittevajalikud kinnistud ja hooned (LISA 2) 

Ülikool ei vaja kinnistuid ja hooneid, mida ei kasutata põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks või mida ei saa kasutada õppetööks.  

Kinnistul nr 208903 Kreutzwaldi 46 paiknevas kolmekorruselises laborihoones on üldpinda 1 592 m2 ja kahekorruselises laborihoones 489 m2. Kinnistul on garaažid ja vana katlamaja kogupindalaga 787 m2.  Kahekorruseline laborihoone ja kolmekorruseline laborihoone ning garaažid ja vana katlamaja võõrandatakse pärast veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi struktuuriüksuste väljakolimist. 
 
5. Ülikooli korteriomandid (LISA 3) 
 
Ülikooli korteriomanditest kuuluvad säilitamisele korterid, mis on vajalikud ülikooli põhitegevuse kestlikkuse tagamiseks õppe- ja teadustegevusega seotud baasides. Täpsem informatsioon nende kohta on esitatud lisas 3. 
 
6. Rakendussätted 
 
6.1. Määrus jõustub 01. jaanuaril 2017. aastal. 6.2. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli nõukogu 25.02.2010. a määrus nr 1. 
 
 
 
 
/allkirjastatud digitaalselt/      /allkirjastatud digitaalselt/ 
 
Mait Klaassen                          Lea Michelson     

Rektor                                      Akadeemiline sekretär

 

LISAD