Aiandus

Aiandus ei tähenda vaid koduseid köögivilja-, maitseaine- ja lillepeenraid. Aianduse bakalaureuseõppes õpid kasvatama tervislikke puu- ja köögivilju ning ilutaimi professionaalsel ja tööstuslikul tasemel, säästes sealjuures ka keskkonda. Saad teada, millised taimeliigid meie kliimasse sobivad ning millised sordid siin vastu peavad. Lisaks õpid taimedega enda ümber ka ilu looma. Aianduse eriala annab sulle laiapõhjalise ja mitmekülgse hariduse, mis lubab sul töötada eri ametites ettevõtjast õpetajani.

 

Kas see eriala sobib sulle?

Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:

  1. Mulle meeldib taimi kasvatada ja nendega katsetada, näiteks kasvatada uusi sorte
  2. Hindan tervislikku toitu, eriti sellist, mis ise kasvatatud
  3. Tahan puu- ja köögiviljade koostisest ja päritolust rohkem teada
  4. Mulle meeldivad ilutaimed ja aiakujundus
  5. Tahan paremini aru saada muld-taim-keskkond-inimene seostest

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!

Mida ja kuidas õpid?

Milles saad põhjalikumad teadmised?

Aianduses saad põhjalikud teadmised aiakultuuride paljundamisest, kasvatustehnoloogiatest avamaal ja katmikalal (ehk kasvuhoones), õpid tundma puu- ja köögivilju, marjakultuure ja ilutaimi ning saad aiakujunduse baasteadmised.

 

Mida õpid?

Aianduse erialamoodul annab sulle baasteadmised mullast, väetamisest, taimefüsioloogiast ja -geneetikast. Seejärel õpid tundma ilutaimi, puu- ja köögiviljakultuure ning saad teadmised nende kasvatustehnoloogiatest, kahjuritest ja haigustest. Haljastuse moodulis saab eelnevaid teadmisi ilutaimedest kasutada haljasalade kujundamisel ja maastikuehituses.

  • Vaata õppekava siin
  • Vaata õppeplaani siin

Kuidas praktikat saad?

  • Erialaainetes aiakultuuride paljundamine, puuviljandus, taimekahjustajad ja nende tõrje toimuvad välipraktikumid Rõhu katsejaama istandikes. Õpitakse aiakultuuride paljundusvõtteid, erinevate puude ja põõsaste võralõikust, aiakultuuride kahjureid ja haigusi. Katmikaianduse aines toimuvad õppepäevad erinevate aiandusettevõtete kasvuhoonetes. Laboratoorsetes töödes õpitakse tegema lihtsamaid viljade biokeemilise koostise analüüse.
  • Ettevõttepraktika maht on 6 nädalat. Praktikakohtadeks on Eesti aiandusettevõtted, näiteks erinevad puukoolid, haljastusfirmad, puu- ja köögiviljakasvatajad. Kellel on huvi teaduse vastu, sellel on võimalus läbida praktika ka teadusasutustes ja Tartu või Tallinna botaanikaaedades.
  • Aianduse õppetooli peamiseks välipraktikumide baasiks on Rõhu katsejaam.
  • Õppetoolil on ka oma laboratoorium, kus saab analüüsida näiteks viljade biokeemilist koostist. Aianduse õppetooli üks osa on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, kus tegeletakse eelkõige aiakultuuride sordiaretuse ja aiakultuuride töötlemise ja väärindamisega.

 

Tutvu õppejõududega

Ulvi Moor, professor, aianduse õppetooli ja õppekava juht

Õppekavajuhina tegeleb ta õppekava arendamisega, et tulevastel tudengitel oleks veelgi enam huvitavaid valikaineid aianduse erialal. Ulvi Moor on läbinud EMÜ-s nii diplomi-, magistri- kui doktoriõppe ja lisaks omandanud gümnaasiumiõpetaja kutse Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud õpetajana Räpina Aianduskoolis ja alates 2006. aastast õppejõuna EMÜ aianduse õppetoolis. Bakalaureuseastmes õpetab ta „Aianduse tehnoloogiate“ õppeainet. Tema uurimistöö on eelkõige seotud aedmaasikate (sordivõrdluskatsed, väetus- ja säilituskatsed) ja õuntega (õunte füsioloogilised häired, säilivus, mükotoksiini patuliini teke õunamahlas). Ulvi Moor on ka atesteeritud aianduskonsulent, kes teeb tihedat koostööd Eesti maasikakasvatajatega. Seetõttu kaasab ta ka tudengeid juba varakult rakendusuuringutesse.

 

Kadri Karp, emeriitprofessor, aianduse õppetool

Kadri Karp on 1992. aastast tegelenud õpetamise ja aiandusteadusega. See töö on olnud tulemusrikas ja edukaid vilistlasi töötab nii hariduses kui ka aiandusettevõtetes. Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi – mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid katsetöö õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see ka Eestis tuntud marjakultuur ja paljude lemmikmari. Viimaste aastate teadustöö on seotud viinapuude ja veinidega. Emeriitprofessorina tegeleb Kadri Karp õpetamisega vähem kui varem, kuid tema viinamarjakasvatuse valikaine on tudengite poolt siiani kõrgelt hinnatud.

 

Leila Mainla, nooremprofessor, aianduse õppetool

Nagu Leila Mainla ise ütleb, „tema elu on lill“, sest Leila on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud. Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi on ta omandanud Eesti Maaülikoolis. Alates 2017.aastast õpetab bakalaureuseastme tudengeid ja 2024. aastast ka aianduse magistrante. Teadustöö suunaks on biostimulantide abil ilutaimede kasvu ja õitsemise parandamine ning mineraalväetiste kasutamise vähendamine. Samuti uurib ta turba vähendamise võimalusi ilutaimede kasvusubstraadis.

 

 

Priit Põldma, lektor, aianduse õppetool

Priit Põldma aiandushuvi algas Peipsi ääres köögivilju kasvatades ning köögiviljandus on jäänud tema kireks siiani. Bakalaureuseastme tudengitele õpetab ta katmikaiandust ja köögiviljandust. Kõige enam on tema uurimistöö objektiks olnud küüslauk ja söögisibul, aga rohkem kui 20-aastase teadustöö jooksul on ta uurinud ka väga paljusid teisi kultuure. Talle pakuvad huvi ka uued tehnoloogiad ja nutilahendused aianduses.

 

Mariana Maante-Kuljus, lektor, aianduse õppetool

Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli värske puuviljanduse õppejõud, kes kaitses oma doktorikraadi 2021. aastal. Tema teadustöö keskendub põhjamaisele viinamarjakasvatusele. Koostöös tootjatega tegeleb ta viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.

 

 

Angela Koort, spetsialist, aianduse õppetool

Angela on EMÜ aianduse õppetooli vilistlane, kes pärast magistriõpinguid siirdus kolmeks aastaks tööle Norra Bioökonoomika Instituuti, kus õppis ära Norra keele ja tegi aiandusalast uurimistööd. 2017. aastal pöördus Angela Eestisse tagasi ja töötas mõnda aega Räpina Aianduskoolis. Alates 2019. aastast õpetab ta EMÜ üliõpilastele aiakultuuride füsioloogiat ja biotehnoloogilisi rakendusi aianduses. Tema teadustöö keskendub aedmustika uurimisele. Sel teemal kaitses ta 2024. aastal ka oma doktoritöö.

 

Õppekeskkond

  • Tudengid on oma tagasisides välja toonud järgmist: „Maaülikooli laborid on väga heas seisus ja on olemas pea kõik võimalused, et õppida erinevaid asju lähemalt. Ei olnud selliseid hetki, kus öeldi, et seda tehakse nii, aga me seda läbi teha ei saa, kuna siin pole selliseid võimalusi“.
  • Kuna aianduse eriala tudengeid on vähe, siis saavad tudengid õppejõududelt alati nõu küsida ja eriti lõputöö kirjutamisel saadakse väga palju toetust. Õppekava tagasisides on kirjutatud järgmist: “Ma ei oleks kunagi arvanud, et tavaline õpetaja keskkoolis peab ennast paremaks kui ülikooli õppejõud, aga nii on. Kui inimlikud ja vastutulelikud on professorid ja õppejõud üldiselt ning on imeline, kui palju toetust on tulnud lõputöö juhendajatelt“.
  • Video aianduse õppelaborist

 

Kuhu edasi?

Õppimisvõimalused

Aianduse bakalaureuseõppe läbimine loob eeldused õpingute jätkamiseks eelkõige aianduse eriala magistriõppes, kuid meie lõpetajad on läinud edasi õppima ka põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, loodusturismi, keskkonnakaitse või maastikuarhitektuuri magistriõppesse.

 

Karjäär

  • Mitmed aianduse eriala lõpetajad on loonud oma ettevõtte ja on aiandussaaduste tootjad või aiakujundajad. Jorma Kütt, Ulge Mahe juht, on öelnud: “Aianduse õppimine aitab tootmise korralikult käima panna.“
  • Aiandusliku sisuturundusega tegelev Rachel Puusta on kirjeldanud, kuidas aianduse erialal bakalaureuse- ja magistritöö kirjutamine äratas temas sügavama huvi teadustöö ja kirjutamise vastu.
  • Aianduse eriala lõpetanud töötavad spetsialistidena Põllumajandus- ja Toiduametis, õpetajatena Räpina Aianduskoolis, Luua Metsanduskoolis ja Hiiumaa Ametikoolis.
  • Oodatud on ka aiandusteadlaste järelkasv Polli aiandusuuringute keskusesse, kus lisaks muljetavaldavatele sordikollektsioonidele on olemas kaasaegne teadusaparatuur.

 

 

Õppeaste: bakalaureuseõpe

Õppevorm: päevaõpe

Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP

Õppekeel: eesti keel 

Õppekohtade arv: 20

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused:

  • eesti keele ja kitsa matemaatika riigieksamite summa: kahe riigieksami peale kokku vähemalt 40 punkti (4-20 konkursipunkti);
  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti).

Asendusvõimalused: 

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti; 
  • kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud bioloogia riigieksam või matemaatika vastuvõtukatse. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on seitse:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  6. kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti);
  7. kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee) kantud (3 lisapunkti).  Arvestatakse järgmiste kutsete tunnistusi:
  • Aednik, tase 4
  • Florist, tase 4
  • Maastikuehitaja, tase 4
  • Maastikuehitaja, tase 5
  • Meisteraednik, tase 5
  • Meisterflorist, tase 5
  • Põllumajandustootja, tase 5
  • Põllumajandustöötaja, tase 4
  • Taimekasvataja, tase 4
  • Taimekasvatustootja, tase 5

 

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate;
  6. kutsekeskharidusasutuses keskhariduse omandanud ning põllumajandusliku eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,0. 

 

Õppekavajuht:

Ulvi Moor, professor, aianduse õppetool, ulvi.moor@emu.ee

 

Õppekorraldusspetsialist:

Lagle Lõhmus, lagle.lohmus@emu.ee, 731 3533; 508 1787