Metsamajandus ja metsaökoloogia
Metsamajanduse ja metsaökoloogia magistriõppekava ühendab endas metsa kui ökosüsteemi ning metsandust kui majandusharu käsitlevaid tarkusi, mis on metsa targa, ühiskonna hüvanguks kasutamise alus. Sinu õlgadel lasub ülesanne leida oma teadmistest lähtuvalt igale olukorrale metsas õige lahendus. Nii metsamajandus kui -ökoloogia on komplekssed teemad, anname sulle põhjaliku ettevalmistuse ja kindla vundamendi nende küsimustega tegelemiseks.
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
-
Vabal ajal meeldib mulle väga looduses viibida.
-
Leian, et metsa tark kasutamine ühiskonna hüvanguks on igati mõistlik.
-
Tahan mõista metsa toimimist ökosüsteemina.
-
Soovin panustada Eesti metsade heasse käekäiku.
-
Soovin, et õpingud sisaldaks lisaks teooriale ka praktilisi tegevusi.
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
-
Anname sulle laiapõhjalise arusaama metsa kui ökosüsteemi toimimisest ja selle tervislikust seisundist muutuvates kliimatingimustes. Õpid ka metsaressursi hindama, saadud andmeid töötlema ja majandamist kavandama. Sinu oskuste hulka saab kuuluma metsade majandamine muutuvates kliimatingimustes, sealjuures oskad arvesse võtta nii metsa majanduslikke, ökoloogilisi kui kultuurilisi funktsioone.
Mida õpid?
-
Täpsemalt õpid sa metsaökosüsteemide talitlust, metsapuude haiguseid ja kahjustusi ning metsade kaitset, metsaandmete kogumist maapealsete ja kaugseire vahenditega, metsaandmete analüüsimist ning metsade majandamise pikaajalist planeerimist. Viimaks ka metsade majandamise terviktsüklit alates seemnete kogumisest ja metsa uuendamisest kuni erinevate raieviisideni muutuvas kliimas.
Vaata õppekava siit.
Vaate õppeplaani siit.
Kuidas praktikat saad?
-
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekava õppeainete väga olulisteks osadeks on labortööd ja praktikumid. Näiteks ei saa laboritest ja praktikumidest üle ega ümber dendrofüsioloogias, metsapatoloogias ning metsade kaugseire aines.
-
Õpingud muudavad meeldejäävaks mitmete õppeainete lahutamatud suvepraktikad. Metsanduse õppepraktikad toimuvad enamasti Eesti Maaülikooli õppe- ja katsemetskonnas Järvseljal, kus metsandusõppurid on teadmisi omandanud juba üle 100 aasta. Välipraktikaid saad näiteks ainetes metsaselektsioon, metsakorraldus ja metsatüpoloogia.
-
Magistriõpingute väärtuslikuks osaks on neli nädalat vältav ettevõttepraktika. Praktikal käimiseks on üliõpilastel ette nähtud piisavalt pikk periood kevadest sügiseni, et seda oleks võimalik ühildada oma töö ja muude tegevustega. Praktika käigus saavad üliõpilased metsanduse toimimisest praktilisi teadmisi ning heade juhuste kokkulangemisel võib praktikakohast leida endale ka tulevase tööandja ja kolleegid.
Tutvu õppejõududega
-
Veiko Uri on metsaökosüsteemide professor ja akadeemik, kelle teadustöö peamised teemad on metsaökosüsteemide aineringed, metsade biomassi produktsioon ja majandamise mõju metsade arengule. Nagu ta ise ütleb: metsas on tulevik. Veiko on ka kahe metsanduses laialt kasutust ja tunnustust leidnud raamatu üks autoritest: „Metsamajanduse alused - õpik kõrgkoolidele“ ning „Metsandusteatmik“.
-
Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja metsapatoloogia professor keskendub oma teadustöös puude haigustele ja nende levikule ning võimalike ennetus- ning tõrjemeetodite leidmisele. Professor Rein Drenkhani juhitud töörühma üheks uurimisteemaks on puude juuremädanikku põhjustav seen juurepess ja selle biotõrje.
-
Reimo Lutter on nooremprofessor, kelle uurimisvaldkond on kiirekasvuliste lehtpuude nagu hübriidhaabade ja kaskede kasvatamine istandikena. Samuti uurib ta, kuidas metsas toimub juurkonkurents ehk kuidas puud omavahel toitainete pärast võistlevad.
Novaator: Põldudele rajatud kaseistandike muldades leidub rikkalikult mullaseeni.
Teadlase töövari – metsateadlane Reimo Lutter
-
Professor Ahto Kangur on metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juhataja, kes uurib pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade andmete põhjal metsaökosüsteemide arengu dünaamikat ja metsa kasvu.
-
Metsandusökonoomika professor Paavo Kaimre uurib metsandusökonoomika ja metsapoliitika teemasid.
Õppekeskkond
-
Meie õppekava tudengid kuuluvad üliaktiivsesse Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi, kuhu ootame ka sind, tulevane kolleeg ja kursusekaaslane!
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
-
Magistriastme lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid Metsanduse doktoriõppes. Samuti kuulub Eesti Maaülikool üleeuroopalisse Erasmus+ võrgustikku, mille abil saab magistriõpingud osaliselt sooritada mõne teise Euroopa Liidu riigi ülikoolis.
Karjäär
-
Metsanduse valdkonnas magistrikraadi lõpetanud ärksameelsed inimesed ei pea tööpuudust pelgama, sest metsa on Eestimaal palju ja seepärast on alati vaja ka inimesi, kes oskaks metsaga targalt ja tulevikku vaatavalt ümber käia. Meie lõpetajad on oodatud tööle nii Riigimetsa Majandamise Keskusesse või mõnda erametsades toimetavasse ettevõttesse või metsaühistusse. Samuti pakuvad metsandusliku haridusega inimestele rakendusvõimalusi riigiasutused Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja paljud teised. Ja muidugi võib huvi korral jätkata akadeemilist karjääri ka ülikoolis, panustades metsanduse arengusse läbi metsandustudengite õpetamise ja teadustöö.
Õppeaste: magistriõpe
Õppevorm: sessioonõpe
Õppe kestus ja maht: 2 aastat, 120 EAP
Õppekeel: eesti keel
Õppekohtade arv: 20
Vastuvõtt 2024
Täiendav vastuvõtt 9. - 15. august. Avaldusi saab esitada 15. augusti kella 15.00-ni elektroonselt aadressil www.sais.ee.
Vastuvõtunõuded õppekavale
-
eelneva õppeastme kaalutud keskmine hinne 1 kuni 5 punkti;
-
vastuvõtukatse (vestlus) 1 kuni 5 punkti.
Asendusvõimalused
-
vastuvõtukatse (vestlus) – eelneva õppeastme lõputöö/lõpueksami hinne (lisa 3)
Avaldust tehes saad märkida, kas valid vestluse aja või soovid vastuvõtukatse asendamist lõputöö/-eksami hindega. Vastuvõtutöötaja vaatab avalduse laekumisel üle ning annab teada, kui tuleb ikkagi katsele tulla.
Õppekavajuht:
Jürgen Aosaar, vanemteadur, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, jyrgen.aosaar@emu.ee
Õppekorraldusspetsialist:
Anneli Veemees, õppekorralduse peaspetsialist, +372 731 3155; +372 5883 6156, anneli.veemees@emu.ee