- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
-
Jäätmekäitluse kohta Eesti Maaülikoolis loe siin
-
Jäätmete sorteerimisjuhendid, piktogrammid, linnaku jäätmekaardid on leitavad siin
Korduma kippuvad küsimused (KKK)Allpool on koondatud jäätmekäitlust puudutavad vastused küsimustele, mille vastu 2020 aastal läbiviidud veebiküsitluses "Jäätmete sorteerimine Teie igapäevaelus ja Eesti Maaülikoolis" Eesti Maaülikooli töötajad ja üliõpilased kõige enam huvi tundsid. Kuidas vähendada ja vältida jäätmeteket?Jäätmetekke vähendamine ja vältimine aitab säästa ressursse. Ümbertöödeldavad materjalid (nt paber-papp, tetud liiki plast, klaas) kogu segaolmejäätmetest eraldi vastava jäätmeliigi konteinerisse - nii suurendad tõenäosust, et need uue materjalina ringlusse võetakse. Mõned soovitused jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks.
Millest alustada, kui jäätmeid sorteerima hakata?Esmalt tee endale selgeks põhitõed: miks on vaja jäätmeid sortida, milliseid jäätmeliike saab eraldi koguda (omavalitsuseti võib olla see veidi erinev), kuhu neid ära anda (kas maja juures olevasse konteinerisse; tänaval asuvasse avalikku konteinerparki; jäätmejaama; eraldi tellimisel veoga jäätmevedaja poolt) ning kas jäätmetega peab enne konteinerisse panekut midagi tegema (nt kokku pressima, erinevad materjalid üksteisest eraldama, tühjendama vmt).
Miks jäätmeid sortida? Jäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. Jäätmeid taaskasutades säästame energiat ja loodusressursse, sh vett, maavarasid, puid. Jäätmeid sortides väldime jäätmete põletamist või ladestamist prügilasse, vee reostumist ning reostuse kandumist toiduahela kaudu meie organismi. Samuti ei pea rajama uusi maardlaid lisatoorme hankimiseks või võtma maha metsa. Jäätmete sortimine aitab kokku hoida ka raha – nt biojäätmete, pakendite ja paberi-papi konteineri tühjendus on segaolmejäätmete konteinerist odavam või lausa tasuta.
Millest alustada ja kuhu viia? Peamine – jäätmete sortimine ei tekita jäätmeid juurde. Kui siiani olete kõik jäätmed pannud ühte konteinerisse, siis eraldi sortimiseks ei ole vaja lisaruumi, vaid piisab olemasoleva konteineri jagamisest mitmeks osaks. Kui ruumi on, võib iga jäätmeliigi jaoks võtta ka eraldi väiksema kogumisnõu. Biojäätmete kogumiskopsiku võib panna ka köögipinnale, valamu juurde või riputada köögikapi uksele, paberi-papi koguda esikusse korvi või kasti jne. Alustada võiks nendest jäätmetest, mida tekib regulaarselt, st eraldi koguda biolagunevad jäätmed, pakendid, paber-papp. Aeg-ajalt tekkivate patareide, ravimite ja ohtlike jäätmete jaoks sobib ka lihtne karp. Paberit-pappi ja pakendeid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, patared ja (e-sigari) akud toidu- ja elektroonikakauplustes asuvatesse kogumiskastidesse, ravimid apteeki. Suuremad jäätmekogused saab viia elukohajärgsesse jäätmejaama. Eelnevalt tasub tutvuda konkreetse jäätmejaama hinnakirja ja reeglitega, kuna need jäätmejaamati erinevad. Reeglina võetakse kõikides jäätmejaamades vastu paberit-pappi ja pakendeid (klaas-, plast-, metall- ja tetrapakend), haljastujäätmeid, ohtlike jäätmeid (lakid, värvid, elavhõbedajäätmed, päevavalguslambid), elektroonikat, suurjäätmeid (vana mööbel jmt) ja rehve.
Kuidas jäätmeid sortida? Detailsemad sortimisjuhendid leiad maaülikooli veebilehel rohelise ülikooli alalehelt, aga ka kohaliku omavalitsuse ja jäätmekäitlejate kodulehtedelt. Pakendid peavad olema tühjad ja ei tohi sisaldad enam tootejääke (st tühjaks kraabitud/valatud, vajadusel kergelt vähese veega üle loputatud, vältimaks teiste konteinerisse pandavate pakendite määrdumist). Pakendid ja paber-papp tuleks konteinerisse panna lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Paber-papp ei tohi olla väga määrdunud või läbi vettinud. Suuremad pakendid (nt pappkastid) tuleks enne konteinerisse panekut kokku suruda - nii mahub konteinerisse rohkem. Võimalusel tuleks eraldada üksteisest erinevad materjalid, nt jogurtitopsi ümbert kartongümbris ja pealt foolium.
Huvitavaid fakte
Mis on biolagunevad jäätmed? Miks ja kuidas on vaja biojäätmeid eraldi koguda?Biojäätmed on üldnimetus kõigele, mis on biolagunev, nt toidujäätmed, kondiitritooted, tee- ja kohvipuru, aga ka muruniitmed, puulehed ja närbunud lilled. Päris kõiki toidujäätmeid biojäätmete konteinerise panna siiski ei või – vedelikud ja vedelad jäätmed (jogurt, supp jmt) määrivad prügiautot ja lekivad sellest välja. Biolagunevaid jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse,c mida tühjendab jäätmevedaja või kompostitakse kohapeal. Biojäätmete konteinerisse tuleb panna jäätmed lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Igasugused võõrised (nt pakendid) aeglustavad biojäätmete käitlemist ja võivad ka kogu käitlusprotsessi rikkuda. Konteineri määrdumise vältimiseks vooderdab jäätmevedaja selle üldjuhul ise komposteeruva kilekotiga. Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise põhjuseid on mitmeid:
Mida tähendavad plastpakenditel kolme noole sees olevad numbrid?Numbriline sümbol plastpakendil kolme noole sees näitab, millist liiki plastist on pakend tehtud. Materjalid numbritega 1–6 moodustavad kokku 90% meie laiatarbeplastist. Valdav osa Eestis kogutud plastist sorteeritakse, purustatakse, pestakse, helvestatakse ja müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse uute esemete tootmiseks kohapeal. Allpooll olevas tabelis on tähistatud hõlpsasti ringlusse võetav plast rohelisega, veidi raskemini ümbertöödeldav plast kollasega ja probleemne plast punasega.
(Kreitsberg, 2017; Ritchie, 2018; Tuulmets, 2006 järgi) Mida võib pakendikonteinerisse panna?Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks ja kättetoimetamiseks kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Kollase kleebisega märgistatud pakendikonteinerisse võib panna plast-, metall-, tetrapakendeid ja joogikartongi (sh toidu, joogi, tarbeesemete, hügieenitarvete pakendid) läbisegi. Ka kilekotid, toidukile, foolium ja mullikile on pakendid. Kõik pakendijäätmed järelsorteeritakse materjaliliikide kaupa jäätmekäitlusettevõttes.
Huvitavaid fakte
Mida teha plasti, metalli, klaasi ja keraamikaga ning puit- ja paberjäätmetega, mis ei ole pakendid?Terveid, puhtaid ja kasutuskõlblikke esemeid saab annetada või anda taaskasutuskeskusesse, müüa teiseringi müügikohtades või viia jäätmejaama. Kasutuskõlbmatud, määrdunud, katkised (mitteohtlikud) esemed, nt keraamika, jalanõud, väga määrdunud pakendid, tuleks visata segaolmejäätmete hulka.
Mida teha elektri- ja elektroonikajäätmetega?Maaülikoolis arvel olev vanaelektroonika antakse üle IT osakonnale, kes need omakorda ümbertöötlemisse suunab. Eraisikud saavad vana elektroonika tasuta anda kauplusesse, mis samalaadseid seadmeid müüb. Kodumajapidamisest pärit elektroonikaseadmeid (reeglina peavad need olema komplektsed) võetakse vastu ka jäätmejaamades, vt täpsemalt www.kuhuviia.ee. Eestis toimib elektroonikajäätmete taaskasutussüsteem tootjavastutuse põhimõttel, st kogumis- ja taaskasutamiskulud kannavad ettevõtted, kes neid seadmeid turule toovad. Kaudselt sisalduvad need kulud toodete hinnas, mis tähendab, et ostjad on nende eest tasunud ja toodete jäätmeteks muutumisel nad enam maksma ei pea. Kokku kogutud elektroonikaromu suunatakse järelsorteerimisse, mille käigus seade lammutatakse ning saadav materjal suunatakse edasi ümbertöötlemisse.
Huvitavaid fakte
|
||||||||||||||||||||||||
Lisainfo
|