Doktorandina õppimine

Doktorandil võib olla kuni kolm juhendajat, kuid põhijuhendaja peab olema Eesti Maaülikooli töötaja. 

Doktorandi juhendaja(d) ja kaasjuhendaja(d) kinnitatakse õppeprorektori korraldusega doktorandi immatrikuleerimisel. 

Juhendajate asendamine ja lisamine õpingute jooksul toimub kõikide osapoolte (juhendja/d, doktorant) poolt allkirjastatud avalduse alusel, mis esitatakse instituudi nõukogule. Instituudi nõukogu ettepaneku alusel vormistatakse muudatused õppeprorektori korraldusega. 

Individuaalplaan koostatakse koostöös juhendaja(te)ga ja esitatakse kinnitamiseks instituudi nõukogule kahe kuu jooksul immatrikuleerimisest. 

Individuaalplaan on doktoriõppes doktorandi õppe- ja teadustegevuse alusdokument - õppe- ja uurimistöö kava, mille alusel doktorant planeerib õpingute ja teadustöö sisu

Individuaalplaani allkirjastab doktorant ja vähemalt tema põhijuhendaja.

Doktorant lisab oma individuaalplaani ÕISi ühe nädala jooksul pärast selle kinnitamist instituudi nõukogus.

Individuaalplaani täitmist hinnatakse üks kord aastas atesteerimisel. 

Individuaalplaan hõlmab järgmisi põhikomponente:

1. Õppetöö: planeeritavad kursused, seminarid, suvekoolid jt, mis toetavad doktorandi erialast arengut ja teadustöö valmimist;
2. Teadustöö: doktoritöö teema, eesmärgid ja ajakava, sealhulgas uurimismeetodid, etapid ja oodatavad tulemused;
3. Avaldamine: planeeritavad teadusartiklid või muud publikatsioonid, ajaraam;
4. Osalemine akadeemilistes tegevustes: konverentsid, töötoad, õppetöö läbiviimine, osalemine teadusprojektides;
5. Ajaraam: Selge ajakava, milles määratakse kindlaks erinevate ülesannete ja etappide täitmise tähtajad.

NB! Igal aastal toimuval atesteerimisel esitatakse järgmise aasta detailne tööplaan, kus saab teha täpsustusi!

Doktorandil tuleb valida ja sooritada õppekava üldmooduli õppeained (12 EAP mahus), erialamooduli üldained (7 EAP, sh Matemaatiline statistika (3 EAP; DK.0016 või DK.0017; ja Teaduskommunikatsioon ( 4 EAP; Uurimistöö esitlemine DK.0023 ja DK.0024) ning erialaained (16 – 21 EAP).

Üldmooduli õppeainete ja erialamooduli üldainete (edaspidi: üldained) õpetamist korraldab õppeosakond/doktoriõppe peaspetsialist. Üldainete aendamine tuleb kooskõlastada doktoriõppe peaspetsialistiga.

Erialaainete valik/planeerimine tuleb teha koostöös juhendajaga. 
 

Üldained

• DK.0020 Teaduseetika (2 EAP) - kevadsemester;
• DK.0004 Intellektuaalomandi kaitse ja autoriõigus (1 EAP) - kevadsemester;
• DK.0012 Teadustöö metodoloogia (4 EAP) - sügissemester;

Järgnevalt saab doktorant valida kas õpetamise või ettevõtluse suuna, eeldusel, et läbitakse ka praktiline osa.

• DK.0005 Kõrgkoolididaktika (3 EAP) - toimub üle aasta kevadsemestril (järgmine 2026 kevad);
• DK.0006 Ülikooli pedagoogiline praktika (2 EAP) - kannab sisse juhendaja;

või

• DK.0021 Juhtimine ja ettevõtlus (3 EAP) - kevadsemester;
• DK.0022 Ettevõtlus- või juhtimisalane praktika (2 EAP) - kannab sisse "Juhtimine ja ettevõtlus" õppejõud;

Kohustuslik on läbida kolme ainepunkti mahus matemaatilist statistikat. Valikus on kursused: 

• DK.0016 Matemaatiline statistika 1. Klassikalised meetodid (3 EAP) - baaskursus sügissemestril;
• DK.0017  Matemaatiline statistika 2. Mudelid ja mustrid (3 EAP) - edasijõudnute kursus kevadsemestril.

Doktoriõpingute vältel tuleb teadustöö tulemusi esitada kahel korral, seejuures üks esinemine peab olema rahvusvahelisel tasemel.

• DK.0023 Uurimistöö esitlemine rahvusvahelisel teaduskonverentsil (2 EAP);
• DK.0024 Uurimistöö esitlemine teaduslik-praktilisel konverentsil või doktoriseminaridel (2 EAP).

 DK.0023 ja DK.0024 ainepunktid lisab ÕISI ja vormistab protokolli doktorandi põhijuhendaja doktorandi esinemist tõendava sertifikaadi alusel.

Erialaained (16-21 EAP)

Erialaained tuleb valida oma doktoritöö teemast lähtuvalt ja neid võib valida/sooritada ka teistes kõrgkoolides. 
Doktorant, kes soovib õppida külalisüliõpilasena mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab vormikohase avalduse doktorippe peaspetsialistile kinnitamiseks. Seejärel esitab nõusolekuga avalduse vastuvõtvasse kõrgkooli.

Eesti Maaülikoolis õppimised ajal teises kõrgkoolis külalisüliõpilasena sooritatud õppeaine(d) arvestatakse õppekava täitmisena teisest kõrgkoolist väljastatud õpitulemuste väljavõtte alusel (ÕKE p 82).  
 

Erialaainena saab arvestada magistri ja doktoriõppe õppeaineid nii meie ülikoolist kui ka teistest kõrgkoolidest. Teises kõrgkoolis sooritatud õppeaineid, erialaseid kursusi/doktorikursusi, suvekoole jtm saab arvestada VÕTA link opens in new pagekorras.

Õppekava täitmiseks võib VÕTA link opens in new pagetaotluse alusel arvestada ka varasemaid õpinguid ning erialast töökogemust. 

Doktorantide VÕTA taotlusele annab esmase nõusoleku doktorandi põhijuhendaja. Erialaainete arvestamise taotlusele annab esmase nõusoleku doktorandi põhijuhendaja dokumendihaldussüsteemis.

Doktorantide VÕTA taotlusele annab esmase nõusoleku doktorandi põhijuhendaja.

NB! Digiallkirjastatud VÕTA taotlus tuleb esitada õppeosakonda aadressile [email protected].

Taotlusi hindab doktoriõppe VÕTA komisjon: 

1. esimees: Ina Järve, õppeosakonna juhataja;
2. Arvo Viltrop, tenuuriprofessor;
3. Harli Jürgenson, vanemlektor;
4. Anne Põder, teadur;
5. Katrin Jõgar, õppedirektor, kaasprofessor;
6. Margus Arak, õppedirektor, vanemlektor;
7. Diana Pungar, doktoriõppe peaspetsialist.

VÕTA komisjon analüüsib sooritatud/ õppeaine eesmärke ja õpiväljundeid ning annab hinnangu õppeaine sobivusele õppekava kontekstis.

VÕTA kantakse ÕISi varasema kokkuleppe või komisjoni otsuse alusel.

Doktoriõppekava erialaainetena saab arvestada:

• tasemeõppes sooritatud õpinguid (formaalne õpe) – teistes ülikoolides sooritatud magistri- ja doktoriõppe ained (VÕTA Lisa 1);
• täienduskoolituses õpitut (mitteformaalne õpe) –  väljaspool ülikoole sooritatud suve- talvekoolid, erialased kursused, õpitoad (VÕTA Lisa 2);

• kogemusest õpitut (informaalne õpe) – õppeaine arvestamine töökogemusena (VÕTA Lisa 3).

   

Õpitulemuste ülekandmisel hinnatakse õpiväljundite vastavust õppekavale ja/või õppeainete ja õppekava eesmärkidele.

Varasemalt läbitud kõrgharidusastme õppekava kohustuslikku õppeainet ei saa vaba- ega valikainena arvestada.

Lihtsustatud VÕTA – varasema kokkuleppe alusel (külalisüliõpilase avaldus, ERASMUS mobiilsuse avaldus), ei pea täitma VÕTA taotlust, kui üle soovitakse kanda vabaaineid ja individuaalplaanist lähtuvat õpisooritust. Sel juhul piisab õpisooritust tõendavate dokumentide esitamisest.

 VÕTA taotlusega esitatakse doktoriõppe peaspetsialistile:

• tasemeõppe õpitulemuste korral (õppeaine arvestamine) õpinguid tõendavad dokumendid (originaal ja koopia) ja läbitud õppeaine(te) sisukirjeldus/ainekava;
• täienduskoolituse korral täienduskoolitustunnistus, läbitud õppe sisukirjeldus ning omandatud teadmiste ja oskuste eneseanalüüs. Hindamisega lõppenud täienduskoolitust käsitletakse tasemeõppe õpingutena;

• kogemusest õpitu puhul eneseanalüüs, milles taotleja analüüsib kogemust ning sellest õpitut ning toob välja seosed taotletava õppeaine, -mooduli ja õppekavaga. Võimalusel lisatakse tõend(id) töötamise kohta ning muud taotleja poolt vajalikuks peetud omandatud oskusi ja pädevusi tõendavad dokumendid. 

   

NB! Olulised tähelepanekud:

Hotelli broneeringud, lennupiletid, õpitoa kodulehe link, osalustasu maksmise kinnitus jt ei ole õpinguid tõendavad dokumendid. Õppeaine/täiendusõppe arvestamiseks tuleb esitada sertifikaat, millel on toodud kursuse maht, pealkiri, kuupäev, asutus. Ainepunktide arvestamisel lähtuda reeglist, et 1 EAP = 26h tööd, seejuures alla 1 EAP sooritusi VÕTA korras ei arvestata.

ÕISi märgitakse:

• õppeaine nimetus eesti, inglise ja originaalkeeles;
• õppeaine kood;
• tulemus;
• õppejõu nimi;
• õppeasutuse nimi eesti, inglise ja originaalkeeles;

• soorituse kuupäev. 

   

Kogemusest õpitu korral sisestatakse ülikooli ÕISis registreeritud õppeaine. Seega, on oluline, et taotluses oleks lisatud vastav õppeaine ülikooli süsteemist. Seega, kogemusest õpitut saab arvestada ainult ülikoolis õpetatavate õppeainete raames. 

Täienduskoolitus sisestatakse ÕISi analoogselt kogemusest õpituga.

NB! Täienduskoolituste ja kogemusest õpitu puhul on vaja õppeainet meie ülikoolist, mille katteks sooritus arvestatakse. Väljaspool kõrgkoole tehtud soorituste arvestamiseks saab erandkorras kasutada enne 2020. aastat kehtinud doktoriõppekavade erialaaineid. 

Lisainfo, taotlusvormid ja VÕTA kord on leitav SIITlink opens in new page

VÕTA korras ei ole võimalik arvestada järgmisi õppeaineid:

• DK.0009 Esinemine rahvusvahelistel teaduskonverentsidel (14 EAP)
• DK.0010 Esinemised teadus- praktilistel konverentsidel ja doktoriseminaridel (16 EAP)

Atesteerimise eesmärgiks on toetada ja suunata doktoranti tema õpingutes – hoida õiget rakurssi.

Atesteerimisel annavad atesteerimiskomisjonid hinnangu doktorandi edasijõudmisele õppe- ja teadustöös vastavalt doktorandi individuaalplaanile. Atesteerimiskomisjonid on moodustatud õppekavati.

Doktoranti atesteeritakse üks kord õppeaastas, hiljemalt arvestusliku õppeaasta lõpus (31.08). Kui doktorandi individuaalplaan näeb ette õppekava nominaalkestusest pikema õppeaja, atesteeritakse doktorant kord õppeaastas kuni tema õppeaja lõpuni. Atesteerimisel osalevad doktorant ja vähemalt üks juhendaja. Positiivne atesteerimine on eelduseks õpingute jätkamisele doktoriõppes ja järgmisele õppeaastale üleviimisele.

Atesteerimise kuupäevad, kellaajad, toimumiskoha määrab atesteerimiskomisjoni esimees ning doktorante ja juhendajaid teavitatakse vähemalt kaks nädalat enne atesteerimist. 

Atesteerimiseks esitab doktorant vormikohase aruande ja kehtiva individuaalplaani hiljemalt nädal enne atesteerimist komisjoni sekretärile.

Atesteerimisel esitab doktorant ülevaate oma doktoritöö edenemisest ja plaanitavatest tegevustest järgmiseks perioodiks. 

Enne atesteerimist:

1. uuenda oma andmeid ETISes;
2. kontrolli üle oma õppetulemused ÕIS-is, et kõik punktid oleks sisse kantud.
3. Saada vormikohane atesteerimisaruanne, järgmise aasta tööplaan ja kehtiv individuaalplaan vastavale atesteerimiskomisjoni kontaktile.

Atesteerimiseks valmistab doktorant ette lühikese ettekande, mis sisaldab:

1. Doktoritöö teemat ja juhendajaid;
2. Doktoritöö sisulist hetkeseisu vastavalt individuaalplaanile;
3. Ülevaadet avaldatud või ettevalmistamisel olevatest artiklitest;
4. Ülevaade edaspidistest tööplaanidest.

NB! Ettekande kestus kuni 10 minutit, järgnevad küsimused ja arutelu. Keskmiselt kulub atesteerimisele 15 minutit. 

Positiivseks atesteerimiseks:

• esimese õppeaasta lõpuks on alustatud andmete analüüsimisega ning on saadud esialgsed analüüsitulemused;
• teise õppeaasta lõpuks on doktorandi teadustegevus toimunud mahus, mis on piisav vähemalt ühe teaduspublikatsiooni avaldamiseks;
• kolmanda õppeaasta lõpuks on esitatud kaks teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ning teadustegevuse maht on piisav kolmanda publikatsiooni koostamiseks/ monograafiana vormistatud doktoritöö puhul on lisanduv teaduspublikatsioon avaldamiseks esitatud või avaldamiseks vastu võetud.

Kristjan Jaagu õpirände stipendiumi kohta leiad infot Haridus- ja Noorteameti (HARNO) koduleheltlink opens in new page.

Kristjan Jaagu stipendium Toetuse saamise eeldused:

• Nõutakse eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel. Selle tõestamiseks peab taotleja esitama Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia või eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel tõendava dokumendi (kõrgkoolis või eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba omava koolitaja juures läbitud keelekursuse tunnistus, õppetulemuste väljavõte või tasemeeksami tunnistus).

• Avaldust ei toetata kui taotletakse toetust teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi või Haridus- ja Noorteameti poolt vahendatud õpirände programmidest. Siia alla kuulub ka Erasmus+ programm. Seega ei saa vahetusõpingute stipendiumi taotleda tudengid, kelle õpiränne toimub Erasmuse programmi raames (seda isegi juhul, kui tudeng oleks nõus Erasmuse stipendiumist loobuma).

Keskkonnateadus ja rakendusbioloogia doktorantide atesteerimine toimub 29. mail 2026 algusega 11.00 ruumis Kreutzwaldi 5-2C4 

Aruanded saata digiallkirjaga hiljemalt 27.05.2026 [email protected]

Atesteerimiskomisjon
Esimees: Kalev Sepp, tenuuriprofessor

Liikmed: 

• Tiiu Kull, emeriitprofessor, külalisteadur
• Monika  Suškevičs, kaasprofessor tenuurirajal
• Astrid Kännaste, vanemteadur
• Priit Zingel, vanemteadur

25. august 2025 kell 11.00

2A1 (nõukogu saal, metsamaja)

NB! Doktorandid peavad tegema kohapeal suulise ettekande (veebiülekannet ei toimu)!

Kehtiv individuaalplaan koos aruandega esitada elektrooniliselt hiljemalt 15. august 2025 kell 12:00 digiallkirjastatult (tudengi ja juhendaja(te) allkirjadega) komisjoni esimehele [email protected]

Atesteerimiskomisjon
Esimees: Maris Hordo, kaasprofessor

Liikmed

• Ivar Sibul, kaasprofessor
• Diana Laarmann, kaasprofessor
• Kaido Siimon, vanemteadur
• Katri Ots, teadur

Põllumajanduse doktorantide atesteerimine toimub 28. mail 2026 algusega 9.15 ruumis Kreutzwaldi 5-D239. Aruanded saata digiallkirjaga hiljemalt 22.05.2026 [email protected]

Atesteerimiskomisjon
Esimees: Marika Mänd, tenuuriprofessor

Liikmed

• Katrin Jõgar, õppedirektor, kaasprofessor
• Ulvi Moor, tenuuriprofessor
• Riho Gross, tenuuriprofessor
• Rando Värnik, tenuuriprofessor
• Alar Astover, tenuuriprofessor
• Evelin Loit-Harro, tenuuriprofessor
• Heli Kiiman, lektor

16. juuni 2025 kell 9.00

Tehnikamaja ruum B136

17. juuni 2025 kell 9.00 

Tehnikamaja ruum B136

NB! Vajalik registreerumine hiljemalt 10.06.2025 https://xoyondo.com/dp/54k1rvxv2fyw793link opens in new page

Aruanne esitada elektrooniliselt hiljemalt 10. juuni 2025 digiallkirjastatult (tudengi ja juhendaja(te) allkirjadega) komisjoni sekretärile [email protected]

27. august kell 9.00 

Tehnikamaja ruum B136

Aruanne esitada elektrooniliselt hiljemalt 18. august 2025 digiallkirjastatult (tudengi ja juhendaja(te) allkirjadega) komisjoni sekretärile [email protected]

NB! Vajalik registreerumine hiljemalt 10.06.2025 https://xoyondo.com/dp/54k1rvxv2fyw793link opens in new page

Enne atesteerimist:
Esitada vormikohane atesteerimisaruanne ja kehtiv individuaalplaan atesteerimiskomisjoni sekretärile Janar Kalderile ([email protected]) hiljemalt 18.06.2024. ning 26.08.2024.

Atesteerimiskomisjon
Esimees: Margus Arak, õppedirektor, vanemlektor

Liikmed

• Evelin Jürgenson, professor
• Risto Ilves, kaasprofessor
• Alexander Ryabchikov, kaasprofessor
• Natalja Liba, vanemlektor
• Janar Kalder, vanemlektor

18. juuni 2024, A107, algus 9.00

Enne atesteerimist:

Palun saata vormikohane atesteerimisaruanne ja kehtiv individuaalplaan Andres Alandile ([email protected]) hiljemalt 11. juuniks 2024. Üldiselt peab aruanne eestikeelne olema, kuid välistudengid esitavad selle inglise keeles.

Atesteerimisel on nõutav vähemalt ühe juhendaja kohalolek. Kui juhendaja ei saa osaleda, esitab ta oma hinnangu kirjalikult atesteerimiskomisjoni sekretärile ja juhendatavale hiljemalt üks tööpäev enne atesteerimiskoosoleku toimumist.

Atesteerimiskomisjon
Esimees: Andres Aland, vanemlektor

Liikmed

• Mati Roasto, tenuuriprofessor
• Arvo Viltrop, tenuuriprofessor
• Toomas Orro, professor
• Andres Valdmann, professor
• Tarmo Niine, kaasprofessor tenuurirajal
• Helena Andreson, nooremprofessor