Keskkonnateadlik käitumine linnakus
Roheline ülikool on kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus juba 2008. aastast. Rohelise ülikooli visioon on tervislikku õppe- ja töökeskkonda pakkuv võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab kõigis oma tegevusvaldkondades arvesse jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Rohelise ülikooli eestvedamisel toimub igal õppeaastal erinevaid sündmusi: rohelise ülikooli nädal, digikoristus, liikumise ja rohesammu konkurss jm. Infot rohelise ülikooli tegemiste kohta leiad siitlink opens in new page.
Eesti Maaülikool seirab oma keskkonnajalajälge
Milline on meie ülikooli mõju planeedile? Sellele küsimusele otsustas Eesti Maaülikool vastust otsima hakata 2023. aastal, kui alustati kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutamist. Esimeseks võrdlusaastaks valiti 2022, mille põhjal kaardistati nii heitkogused kui ka süsiniku sidumine. Igal aastal analüüsitakse eelmise aasta andmeid, mis aitab ülikoolil samm-sammult oma jalajälge vähendada.
KHG jalajälje hindamine ei ole pelgalt numbrite kogumine – see on oluline samm teadlikuma ja vastutustundlikuma tuleviku suunas. Tulemused aitavad meil mõista, kuidas teha keskkonnasõbralikumaid valikuid. 2024. aasta analüüsi alusel tuleneb ülikooli suurim heide elektrienergia tarbimisest ja transpordist.
Üliõpilasena saad ülikooli jalajälje vähendamisse panustada, kui eelistad jalgsi, ratta või ühistranspordiga liikumist, kasutad elektrit säästlikult, väldid ühekordseid tooteid ja kogud jäätmeid liigiti. Sa võid ka aidata korraldada keskkonnasõbralikke üritusi. Iga väike tegu loeb, sest nii panustad Maa keskkonnahoidu.
Elurikkuse edendamine Maaülikooli linnakus
Maaülikoolis pööratakse palju tähelepanu linnaku elurikkusele, et tagada võimalikult suur bioloogiline mitmekesisus, arvestades sealjuures töötajate ja üliõpilaste huve ja vajadusi. Linnaku elurikkuse seiretulemustest ja hooldusplaanidest saab ülevaate linnaku elurikkuse ja hoolduse kavastlink opens in new page. Linnakus jäetakse osa ala niitmata, et edendada taimede ja loomade mitmekesisust.
Kogukonnaaed
Linnakus rajati 2021. aastal kogukonnaaed. Peenrakastide eest hoolitsevad vabatahtlikud üliõpilased ja töötajad. Vabade peenrakastide hooldajad leitakse konkursi alusel.
Liikumine
Linnakus asub spordihoone, mille vahetus läheduses on dendropark, Tähtvere spordikompleks ja Emajõgi, mis loovad aastaringselt ideaalsed võimalused liikuva eluviisi harrastamiseks.
Kaks korda aastas toimub liikumiskonkurssi, mis tuletab meelde liikumise positiivset mõju nii inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele kui ka keskkonnale. Konkursil saab osaleda nii rattaga kui jalgsi – iga samm ja läbitud kilomeeter loeb.
Ülikooli kohaletulemiseks soovime eelistada autole ratast, ühistransporti või jalgsi liikumist.
- Linnakus ja selle vahetus läheduses on kokku 5 bussipeatust (Maaülikool, Metsamaja, Tartu Näitused, Zoomeedikum ja Tuglase). Bussigraafikute ja piletihindade info leiad siitlink opens in new page.
Tartu linna ühistranspordisüsteem kasutab taastuvkütust – bussid kasutavad biometaani ehk rohegaasi.
- Tallinnast tulles ja Tallinnasse minnes on mugav kasutada LuxExpressi bussi, sest nõudepeatus "Tartu Näitused" asub linnaku südames.
- Iga õppehoone juures on olemas jalgrataste hoiukoht. Oma ratta puudumisel pakub Tartu linn mugavat võimalust kasutada rattaringluse jalgrattaid. Täpsem info on siinlink opens in new page.
- Autoga liiklejatel soovitame võimalusel jagada sõitu sõbra ja kolleegiga. Autoparklad asuvad õppehoonete vahetus läheduses. Juhime tähelepanu, et mõned parkimiskohad on nimelised või tasulised (nt ühiselamute juures) või mõeldud ainult külastajatele (nt spordihoone parkla).
Torni ja Bettoni ühiselamud ja Torni hostel
Linnakus asub kaks ühiselamut, Betton ja Torn, viimases asub ka hostel. Torni ühiselamus on taaskasutusruum, kus saab uuele ringile anda terved ja puhtad tarbeesemed, nt sööginõud, lillepotid, lauamängud jmt. Bettoni lugemistoast saad raamatuid laenutada või anda neid teistele lugemiseks. Ühiselamute pesuruumis on kasutusel ökoloogilised ja ka allergikutele sobivad pesuvahendid. Elanike käsutuses on keskkonnasõbralikud ökomärgisega tasuta puhastusvahendid oma toa koristamiseks. Ühiselamute vahel paiknevas kasvuhoones võib endale kasvatada maitsetaimi või köögivilju.
Toitlustus
Maaülikooli linnakus on kaks kohvikut – peahoones ja metsamajas. Kohvikus pakutakse iga päev vähemalt ühte taimset rooga. Toitu saab ka kaasa osta korduskasutatava karbiga, lunastades selle pandiraha eest, mille saab karbi tagastamisel tagasi.
Toidujagamiskapp Torni ühiselamus
Toidu raiskamise vähendamise ja ressursisäästu eesmärgil on Torni ühiselamus toidujagamiskapp, mida täidetakse regulaarselt söögi- ja joogikõlbliku toidukraamiga koostöös Tartu Toidujagamiselink opens in new page algatusega. Seal on olemas nii külmkapp kui ka riiulid toidule, mis külmas säilitamist ei vaja. Oodatud on ka ülikooli seminaridelt, konverentsidelt jt koosviibimistelt ülejääv tarbimiskõlbulik toit. Soovi korral tullakse toidule ka kohe järgi – selleks tuleb helistada telefonil +372 5877 5857 või +372 512 0526.
Joogikõlblik kraanivesi
Maaülikooli linnaku kraanivesi on joogikõlblik. Seega kutsume kõiki julgelt pudeliveele kraanivett eelistama. Õppehoonete koridoridesse rajatakse peatselt joogiveevõtupunktid, mis muudavad mugavamaks oma pudelisse kraanivee võtmise ja vee joomise.
Kohviautomaatide juures oma topsi kasutamine
Linnaku õppehoonetes saab kohviautomaadi ühekordse papptopsi asemel kasutada oma kohvitopsi või termost ning vältida sellega jäätmeteket.
Jäätmekäitlus linnakus
Maaülikoolis tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vähendadavõi vältida jäätmeteket ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ja keskkonnale. Jäätmed kogutakse liigiti, et neid saaks tõhusamalt ringlusesse võtta.
Maaülikool soovib liikuda jäätmeteta majandamise (zero waste) suunas, mille rõhk on jäätmetekke vähendamisel ja vältimisel ning korduskasutuse eelistamisel. Oluline on toodete disainimine selliselt, et need oleksid kauakestvad ning valmistatud kergesti ümbertöödeldavast materjalist. Tähtis on jäätmeid koguda liigiti, sest siis on neid lihtsam ringlusesse võtta ning ühtlasi vähendada segaolmejäätmete teket, sest need Eestis reeglina põletatakse või ladestatakse prügilasse. Liigiti kogutud jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kes sorteerib need omakorda materjaliliikide kaupa ning suunab uute materjalide või esemete tootmisse. Laboris kogutud plastist toodetakse näiteks terrassilaudu, aiapiirdeid, lillepotte jmt.
Maaülikoolis liigiti kogutavate olmejäätmete sorteerimisjuhendid ning õppehoonete koridorides ja väljas asuvate jäätmemahutite asukohtadega jäätmekaardid leiab ülikooli veebilehel. link opens in new page
Õppehoonete koridorides on jäätmemahutid järgmistele jäätmeliikidele.
Väikeelektroonika (juhtmed, kõrvaklapid, telefonid, veekeedukann, röster jmt) ja patareid-akud kogutakse õppehoonete ja ühiselamute koridorides asuvatesse kastidesse.
Teadus- ja õppetöö käigus tekkivaid (nakkus)ohtlikke jäätmeid tuleb koguda liigiti ning tavajäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete käitlusnõuete kohta saab lisainfot juhendist „Ohutusjuhend õppe- ja teaduslaborites töötamiseks“ või laborijuhatajalt.
Kestlike sündmuste korraldamise hea tava
Sündmuste korraldamisega kaasneb ressursikulu ja keskkonnamõju. Rohelisel ülikoolil on olemas juhend keskkonnahoidlike sündmuste korraldamisekslink opens in new page, kust leiab nõuandeid üritusel tekkivate jäätmete vältimiseks kui ka jäätmete liigiti kogumiseks. Juhendis on ka info transpordi korraldamise, toidumenüü, sööginõude, digiprügi, dekoratsioonide ja meenete kohta.
- Rohelise ülikooliga saab kontakti: [email protected]
- Haldusega seotud teemade korral võta ühendust: [email protected]
- Toidujagamiskappi toidu-joogi annetamiseks helista telefonil +372 5877 5857 või +372 512 0526.
Saada ideed ja kommentaarid, kuidas muuta ülikooli elu veelgi kestlikumaks
Sille Rebane
rohelise ülikooli strateegia juht
Rektori vastutusala
Rektoraat
+372 7313171
+372 7313171
Siret Kapak
