Tunnustused ja auhinnad

Aasta õppejõu nimetamise eesmärk on tähtsustada õpetamise kvaliteeti ja tulemuslikkust ning tunnustada õppejõude silmapaistva töö eest.

2024 maamajanduse ökonoomika õppetooli õpetaja Merike Ints 

2023 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tenuuriprofessor Mati Roasto

2022 metsanduse ja inseneeria instituudi vanemlektor Kaarel Soots

2021 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Katrin Laikoja

2020 veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Marina Aunapuu

2019 aianduse dotsent Leila Mainla

2018 matemaatika ja füüsika osakonna dotsent Erge Ideon

2017 toiduhügieeni ja rahvatervise dotsent Kadrin Meremäe

2016 keelekeskuse eesti keele lektor Linda Püssa

2015 geodeesia lektor Ene Ilves

Aasta täienduskoolitaja nimetamise eesmärk on väärtustada ülikooli akadeemiliste töötajate aktiivsust ülikooli esindamisel avatud ülikooli täiendusõppekursuste kaudu ja tahet arendada elukestvat õpet ülikoolis.

2024 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kaasprofessor Terje Elias

2023 metsanduse ja inseneeria instituudi lektor Heino Pihlap

2022 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Piret Kalmus

2021 toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto

2020 biomajandustehnoloogiate teadur Tõnu Leemet

2019 matemaatika ja füüsika osakonna lektor Annika Paltsepp

2018 toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli lektor Katrin Laikoja

2017 aianduse professor Kadri Karp

2016 veemajanduse osakonna teadur Egle Saaremäe

2015 metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Taimi Paal

2014 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Kalle Kask

2013 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Riina Soidla

2012 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Katrin Laikoja

2011 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Katrin Laikoja

2010 veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna juhataja  Mati Roasto

Kolleegipreemia väljaandmise eesmärk on tunnustada töötajaid, kes on aasta jooksul paistnud silma töötajate- ja struktuuriüksustevahelise koostöö edendajana, kes on loov ja innovaatiline sünergia looja ning ülikooli väärtuste hoidja ja kandja.

Aasta tegu on tunnustus, mille pälvib Eesti Maaülikooliga seotud projekt, asutus, tegu või sündmus, mis on kõnealuse aasta jooksul loonud erilist väärtust või jäänud muidu positiivselt silma. Aasta teo valib rektor.

Aasta tegu 2024

69. kündmise maailmameistrivõistlused 

Eesti Maaülikooli korraldustoimkond. 

Eriline tänu Rõhu katsejaama juhatajale Toomas Tõrrale, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktorile Aret Vooremäele ja instituudi kommunikatsiooni peaspetsialistile Laura Kriisale.

Aasta tegu 2022

Eesti Maaülikooli struktuurireform

Rektori ülesandel loodi ülikooli akadeemilise ja tugistruktuuri töö hindamiseks reformikomisjon, mida juhtis esimehena professor Kalev Sepp. Komisjoni analüüs ja soovitused panid aluse nii akadeemiliste struktuuriüksuste, vastutusvaldkondade kui ka haldus- ja tugistruktuuri uuendusteks.

Komisjoni töö tulemus kajastub ka ülikooli institutsionaalse akrediteerimise kõrghariduse hindamisnõukogu otsuses, kus tõsteti esile ülikooli struktuuri paremat kooskõla missiooniga ja ülikooli strateegilist juhtimist hinnati lisamärkega „tunnustust vääriv“.

Ülikool tunnustab reformikomisjoni esimeest professor Kalev Seppa Eesti Maaülikooli aasta teo tiitliga.

Aasta tegu 2021

Metsloomade meditsiini arendamine ja loodushoidliku mõtteviisi levitamine ühiskonnas

Aastate jooksul on Madis Leivits surmasuust päästnud kümneid raskelt vigastatud või tugeva mürgistusega linnuharuldusi, andes nii hindamatu panuse meie elurikkuse säilimisse. Märkimisväärne on olnud ka Madis Leivitsa uurimistöö keskkonnale kahjulike mürkide kohta ning teavitustegevus plii kui kõigile organismidele ohtliku raskemetalli olemusest. Paljuski just Madis Leivitsa järjepideva töö tulemusena on hakanud kütid ja kalastajad piirama plii kasutamist oma tegevustes ning ka seadusandjad asunud keelustama selle raskemetalli laialdast tarvitamist nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Ülikool tunnustab Eesti Loomaarstide Ühingu presidenti, loomaarst Madis Leivitsat Eesti Maaülikooli aasta teo tiitliga.

Aasta tegu 2020

Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust

Ülikool tunnustab metsanduse valdkonna töötajaid, vilistlasi ja koostööpartnereid, kes olid abiks emakeelse akadeemilise metsandushariduse 100. sünnipäeva väärikal tähistamisel.  

Jõulupuu kinkimine Tartu linnale. Sümboolne lodjasõit Tartust mööda Emajõge ja Ahja jõge Ahijärvele, kuhu 99 aastat tagasi viis tudengid praktikale sama veeteed mööda äsja metsaosakonna loonud Andres Mathiesen.

Järvselja metskonda juubelimetsa istutamine. Lodjaga sümboolne küttepuude toomine Tartusse, meenutades ajaloolist fakti, et tolleaegse Kastre-Peravalla metskonna üks ülesanne oli varuda küttepuid Tartu ülikooli ahjude kütmiseks.

Metsamaja ette loodi värviküllane lillepeenar, et tähistada sajandi möödumist metsatarkuste õpetamisega alustamisest ülikoolis. Kasvama pandi juubelitamm ning esitleti pidupäevale pühendatud Eesti Posti tervikasja.

17. augustil kulmineerusid metsandushariduse juubelipidustused aktuse ja vilistlaspeoga Eesti Rahva Muuseumis koos näitusega. Esitleti juubeliraamatut "Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis".

19. septembril korraldati Järvseljal metsapäev ja esitleti Juhani Püttsepa koostatud metsa-aabitsat.

Aasta tegu 2019

Rohelise ülikooli tegevused

Ülikool tunnustab rohelise ülikooli töörühma, kes on algatanud uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamist ülikoolis ja rakendanud neid ülikooli igapäevases tegevuses.  

Nendeks ettevõtmisteks on olnud Eesti Maaülikooli õunasortidest õunapuuaia rajamine ülikoolilinnakus, prügisorteerimise võimaluste loomine, kogumisaktsiooni „Kapid korda“ korraldamine, säästliku transpordi soosimiseks regulaarsete teabepäevade korraldamine kergliikluse teemadel. Ülikoolilinnakus on kevadekuulutajaks rohelise ülikooli nädal.

Aasta tegu 2018

Toidumajas valmis laborikompleks, mille alla kuuluvad lihatehnoloogia labor, mikromeierei, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia laborid ning teadusuuringute laborid.

Aasta tegu 2017

Aasta suursündmus oli koostöös Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduametiga korraldatud rahvusvaheline kongress "Patterns of Livestock Production in the Developement of Bioeconomy", kus rohkem kui tuhat esindajat 55 riigist arutlesid loomakasvatussektori, põllumajanduse ja toidutootmise arengu üle globaalsete väljakutsete lahendamisel.

Aasta tegu 2016

Laureaadiks nimetati tehnikainstituut, kes on rahvusvahelise suhtluse kaudu intensiivistanud oma teadus- ja uurimistöid sellistes olulistes eluvaldkondades nagu energeetika, säästev ja bioenergeetika ning ergonoomika. Instituudi aasta suursündmuseks koostöös taastuvenergia keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudiga oli rahvusvaheline konverents "Biosystems Engineering", kus 11 riigi esindajad arutlesid ühiskonna jätkusuutliku arengu teemal.

Aasta tegu 2015

SMEAR Estonia Jaam (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations).
Koordinaator Eesti Maaülikoolis oli vanemteadur Steffen Manfred Noe.

Aasta tegu 2014

Eesti Maaülikooli üliõpilaste korraldatud "Tudengimess" ülikooli huvipooli ühendava silla loomise eest.

Aasta tegu 2013

Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arenduskeskuse teadlaste ühisprojekt, mille raames sündis Eesti esimene transgeenne lehmvasikas, kelle genoomis on inimese kasvuhormooni geen.

Aasta tegu 2012

2011. aastast edukalt käivitunud projekt „Elus teadus“, mille raames doktorandid populariseerivad koolinoortele teadustegevust ja tutvustavad Eesti Maaülikooli.

Aasta tegu 2011 

Linnu- ja karusloomakasvatuse teadlane emeriitprofessor Harald Tikk on tunnistatud Eesti Maaülikooli 60. aastal maaülikooli ajastu inimeseks, kes on alustanud 1950. a õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, jätkanud 1951. a Eesti Põllumajandusakadeemia zootehnika teaduskonnas, käinud läbi õppejõu-teadlase karjääriredeli kõik astmed ja on täna oma teadusvaldkonnas aktiivselt tegutsev emeriitprofessor.

Aasta tegu 2010 

Eesti Maaülikooli üliõpilaste võistlustöö "Ajas muutuv vanaema lillepeenar" Tallinna lillefestivalil 2010. aasta suvel.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Juhendaja aianduse lektor Ele Vool.

Aasta tegu 2009

Eesti Maaülikooli vilistlaste kokkutulek

Kokkutuleku korraldas Eesti Maaülikooli vilistlaskogu juhatus. Suurima vaeva nägijad olid juhatuse esimees Jaan Õunapuu ning liikmed Külli Annamaa ja Anu Hellenurme. Suurüritus õnnestus tänu aasta jooksul tehtud hästi toimivale meeskonnatööle. Oleme taas loonud tugevama sideme ülikooli vilistlastega.

Aasta tegu 2008

Tudengiseltside ühisprojekt "Oma kodu"

Tudengiseltside ühisruumide kujundamisel ja remontimisel juhtisid vägesid metsaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Mikk Link, keskkonnaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Elen Peetsmann ja  Kerda Kübarsepp maastikuarhitektuuri üliõpilaste seltsist. Praeguseks on nad kõik vilistlased. Mikk õpib Rootsis magistrantuuris, Kerda Kopenhaageni ülikoolis magistrantuuris ja Elen töötab ülikooli mahekeskuses. Seltse veavad edasi nende nooremad koolikaaslased.

Aasta tegu 2007 

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rõhu katsekeskuse, iluaia ja tervendava aia projekteerimise ja arendamise eest. 

Aasta tegu 2006

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts talve- ja suveakadeemia ning projekti „Õpi õues” läbiviimise eest.

Aasta tegu 2005

Võrtsjärve Sihtasutuse ja ülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse koostööprojekt järvemuuseum.

Võimalus näha akvaariumides ujumas Eesti järvede ja jõgede kalu – see on tähtis meie õppetöös ja turismiretkede korraldamisel. Järvemuuseum on vajalik kogu Eestile.

Aasta tegu 2004 

Tehnoloogia arenduskeskuste riikliku programmi projekt “Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia Arenduskeskus“.

Piima kui tervisliku asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogiliste tootmis- ja töötlemisvõimaluste uurimine ning uute toodete ja tehnoloogiate arendamise kavandamine Tervisliku Piima Biotehnoloogia OÜ raames on aidanud kaasa koostöö edendamisele ettevõtetega ja toonud au Eesti Põllumajandusülikoolile.

Konkursi „Rohesamm“ eesmärk on tunnustada Eesti Maaülikooli tegevusi, mis vastavad rohelise ülikooli strateegilistele põhimõtetele.

2024 Eesti Maaülikooli rahvusvaheline koostööprojekt „Education for Sustainable Development (ESD) for 2030 – Learning in and for Resilient and Sustainable Communities“. Õppejõud Andres Rõigas 

2023 doktorant Sharib Khan

Ülikooli rakendusteaduse auhinna eesmärk on innustada teadlasi ning teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töörühmi leidma tulemuslikke koostöövõimalusi teadustöö tulemuste tarbijatega, tunnustada uute teadmiste ellurakendamist ning aidata kaasa rakenduslike uurimistööde mahu ja riigieelarvevälise finantseerimise suurenemisele ülikoolis.

2024. aasta 

Projekt "Seakasvatuse efektiivsuse suurendamine"

Projekti tegevjuht: kaasprofessor Ragnar Leming

2023. aasta

Projekt „Lehtpuupuistute produktsiooni suurendamine endistel põllumaadel metsaselektsiooni ja -majandamise abil“
Põhitäitjad: professor Hardi Tullus ja nooremprofessor Reimo Lutter

2022. aasta

Projekt „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel“

Põhitäitjad: kaasprofessor Meelis Ots, lektor Priit Karis, vanemteadur Merike Henno, vanemteadur Katri Ling, vanemteadur Hanno Jaakson, nooremteadur Andres Olt

2021. aasta

Projekt „Põllumuldade huumus- ja toiteelementide bilansi kalkulaatorite arendus“

Põhitäitjad: professor Alar Astover, emeriitdotsent Enn Lauringson, emeriitprofessor Hugo Roostalu, vanemteadur Karin Kauer, dotsent Liina Talgre, dotsent Allan Kaasik, spetsialist Liia Kukk ja spetsialist Mihkel Miil

2019. aasta

Loomade heaolule ja farmi tootlikkusele suunatud karjatervise programmi loomine koos majandusliku mõju metoodika väljatöötamisega

2018. aasta

Nooremteadur Priit Bernotas projekti "Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel" eest.

2017. aasta

Professor Hardi Tulluse juhitud töörühma uurimus "Lageraie suhtes alternatiivsete raieviiside uurimistulemuste põhjal tehtud muudatused EV seadusandluses"

Töörühma liikmed: Eino-Endel Laas, Raul Rosenvald, Allar Padari, Risto Sirgmets ja Reimo Lutter

2016. aasta

Projekt "Täppisbiotõrje ja tolmeldamine mahepõllumajanduses"

Projektijuht: Marika Mänd

Projekti põhitäitjad: dr Reet Karise, doktorandid Riin Muljar ja Gerit Dreyersdorff

2015. aasta

Projekt "Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja Shiga-toksiine tootva Escherichia coli-ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamine Eestis"

Projektijuht: Mati Roasto

Projektimeeskond: dotsent Kadrin Meremäe, doktorant Toomas Kramarenko, doktorant Mihkel Mäesaar

2014. aasta

Projekt "Tootearenduskatse smuuti väljatöötamiseks"

Projektimeeskond: Hedi Kaldmäe, Uko Bleive, Ann Ojarand, Pille Põllumäe, Piia Pääso, Piret Raudsepp

2013. aasta

Projekt "Kudjape prügila ümberkujundamine vaba aja veetmise keskuseks"

Projekti vastutav täitja: Mait Kriipsalu

Põhitäitjad: Kaja Orupõld, Toomas Tamm ja Valdo Kuusemets

Rakendusteaduse auhinna konkursil vääris tunnustamist limnoloogiakeskuse angerjauurijate töögrupp Ain Järvalti juhtimisel. Töögrupi liikmed on Meelis Kask, Priit Bernotas ja Maidu Silm.

Teaduse populariseerimise konkursi eesmärk on ergutada tegevusi, mis tutvustavad teadustööd avalikkusele, ja tunnustada selles silmapaistvaid ülikooli kollektiivi liikmeid.

2024. aasta

I preemia –  kaasprofessor Jürgen Aosaar tegevuste sarja „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“ eest

II preemia – taimetervise õppetooli kollektiiv teadustöö tulemuste tutvustamise eest laiemale avalikkusele ning kõrgkooliõpiku "Põllumajanduslik entomoloogia" eest

2023. aasta

I preemia – professor Mati Roasto tegevuste sarja „Toiduhügieen ja rahvatervis“ eest

II preemia – lektor Liina Jürisoo linnapuude haljastusega seotud populaarteaduslike tegevuste eest

II preemia – veeteadusi populariseerivate tegevuste seeria “Eesti veeteaduste populariseerimine“ eest

Osalejad: vanemteadur Priit Zingel, vanemteadur Helen Agasild, kaasprofessor Arvo Tuvikene, vanemteadur Lea Tuvikene

2022. aasta

I preemia – tegevuse „Eesti veeteadused läbi Amasoonia prisma“ eest

Osalejad: vanemteadur Priit Zingel, vanemteadur Helen Agasild, kaasprofessor Arvo Tuvikene, vanemteadur Lea Tuvikene

II preemia – limnoloogiakeskuse peaspetsialist Priit Bernotas tegevuse „Angerjauuringute tutvustamine laiemale üldsusele perioodil 2020-2021“ eest

2021. aastal auhinda välja ei antud. 

2020. aasta

I preemia – programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuse tegevusvaldkonnas" eest

Meeskond: Rando Värnik (programmi juht), Liis Sinnott (programmi assistent), Taavi Kiisk (programmi assistendi kohusetäitja).

II preemia – vanemteadur Luule Metspalu maheaedniku käsiraamatu "Viljapuude ja marjapõõsaste kahjurid" koostamise eest

III preemia – raamatu "Eesti jõed" autorite kollektiiv: Henn Timm, Rein Järvekülg, Peeter Pall ja Sirje Vilbaste

2019. aasta

I preemia – raamatu "Eesti järved" autorite kollektiiv: Ronald Laarmaa, Ingmar Ott, Henn Timm, Kairi Maileht, Margot Sepp, Helle Mäemets, Anu Palm, Teet Krause ja Katrin Saar

II preemia – loomakasvatuse doktorant Maksim Runin teadusvideo "Sügavuti rasvas" tegemise ja esitlemise eest Eesti Televisioonis konkursil "Teadus kolme minutiga"

III preemia – doktor Ülar Allas vaktsineerimist käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest

2018. aasta

Nooremteadur ja doktorant Elina Mark tegevuse "IVF embrüote tootmistehnoloogia tulemuste ja võimaluste tutvustamine laiemale avalikkusele" eest.

2017. aasta

I preemia – vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik säästvat arengut populariseeriva tegevuse eest aastatel 2016-2017

II preemia – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professori Mati Roasto toiduohutust ja toitumist käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest

III preemia – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Priit Zingel veeteadust käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest

2016. aasta

I preemia – projekt "Aasta lind" vanemteadur Ülo Väli juhtimisel

2015. aasta

I preemia – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonna kollektiiv professor Alar Astoveri juhtimisel mullateaduse valdkonna populariseerimise eest

II preemia – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene kalade käitumist, kalade füsioloogiat ja vee reostust käsitleva populaarteadusliku tegevuse eest

III preemia – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna töörühm nooremteadur Monika Nõmme juhtimisel sigimise biotehnoloogia praktikumide korraldamise eest gümnaasiumi õpilastele

2014. aasta

I preemia – Aivar Leito, Kalev Sepp, Leho Luigujõe, Urmas Sellis ja Ivar Ojaste sookure teadusuuringute silmapaistva tutvustuse ja laialdase kajastuse eest meedias

II preemia – pereülikool Eesti Maaülikooli kui hea õppimiskoha tutvustamise eest nii täiskasvanutele kui ka lastele

III preemia – Eesti Maaülikooli tehnikakolledži, tehnikainstituudi ja tehnikaüliõpilaste seltsi koostööprojekt „Pneumobiil“

Projekti eestvedajad: Marten Madissoo ja Tõnu Leemet.

2013. aasta

I preemia – Arvo Tuvikene veekogude toksikoloogiaga ja kalade füsioloogiaga seotud teadustulemuste laialdase tutvustamise eest

I preemia – emeriitprofessor Anne Luik jätkusuutliku eluviisi laialdase propageerimise eest

II preemia – Kuulo Kalamees laialdase tutvustustöö eest mükoloogia alal

III preemia – Asta-Virve Libek, Heljo Jänes, Kersti Kahu ja Ave Kikas aiandusteemaliste trükiste seeria eest

2012. aasta

I preemia – doktorantide algatatud projekt "Elus teadus"

II preemia – teaduse tippkeskus ENVIRON rahvusvahelise taimi ja taimeteadust tutvustava päeva „Taimede lummuse päev“ korraldamise eest 18. mail Tartus ja Tallinnas.

III preemia – Jaan Leetsar ühistegevust populariseeriva tegevuse ja trükise „Ühistu liikme käsiraamat“ eest

2011. aasta

I preemia – Ants-Johannes Martin 2010-2011. a tööde tsükli "Mesilaselaadsete soodustamine kultuurtaimede efektiivsemaks tolmeldamiseks ja kuklasepesade ümberasustamine aedadest" eest

II preemia – teaduskollektiiv Mati Roasto, Terje Elias, Kadrin Meremäe teaduse populariseerimise eest toiduhügieeni ja -ohutuse valdkonnas 2009–2011. a.

III preemia – Olav Kärt populaarteadusliku tegevuse eest kaasaegse söötmistehnoloogia tutvustamisel

2010. aasta

I preemia – dotsent Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest

II preemia – Indrek Sell puuseente päevade korraldamise ja puuseenteteemaliste populaarteaduslike kirjutiste eest

III preemia – mullamuuseumi kollektiiv avalikkusele mõeldud populaarteaduslike tegevuste arenduste eest mullateadusega seotud valdkonnas

2009. aasta

I preemia – emeriitprofessor Harald Tikk tegevuse eest linnukasvatuse valdkonnas

II preemia – dotsent Jaak Jaaniste mitmekülgse tegevuse eest astronoomia valdkonnas

III preemia – MTÜ Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts tegevuse eest talveakadeemias

2008. aasta

I preemia – emeriitprofessor Olev Saveli tegevuse eest loomakasvatuse valdkonnas

II preemia – Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Kalju Kask tegevuse eest puuviljade ja marjade sordiaretuse valdkonnas

III preemia – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadur Ellen-Juta Haberman tegevuse eest Eesti suurjärvede Peipsi ja Võrtsjärve uurimisel.

Ülikoolisisese koostööprojekti auhinna konkursi eesmärgid on:

• innustada ülikooli töötajaid ning õppe-, teadus- või arendustegevusega tegelevaid töörühmi leidma tulemuslikke koostöövõimalusi;
• tunnustada ülikoolisisese koostöö edendamist ning
• aidata kaasa ülikoolisisese koostöö suurenemisele.

2024. aasta

Valdkondadevahelise ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava loomise koostööprojekt

Intsiatiivgrupp: õppeosakonna juhataja Ina Järve, biomajanduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kepp, õppekava juht Katrin Kaldre, Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira

2023. aasta

Rakendusteaduslik uurimus „Heintaimiku fungitsiididega töötlemise mõju silo mükotoksiinide sisaldusele, fermentatsioonile ning lüpsilehmade jõudlusele, piima kvaliteedile ja ohutusele“.

Töörühma liikmed: professor Meelis Ots, nooremteadur Andres Olt, lektor Kaire Loit, peaspetsialist Britt Puidet, professor Tõnu Püssa ja peaspetsialist Linda Rusalepp

2022. aasta

Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli ning ERA õppetooli VALORTECH vahelise töörühma koostööprojekt „Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks“

Töörühma liikmed: teadur Kairi Käiro, peaspetsialist Maidu Silm, nooremteadur Rihard Reissaar, teadur Anu Kisand, professor Rajeev Bhat ja teadur Surya Sudheer

Koostöö põhitulemusena rakendus uus uurimissuund, mis vastab ülikooli missioonile edendada biomajandust ja osalevate üksuste eesmärgile kasutada efektiivselt toidutööstuse toormaterjale ja jääke ning leida uusi lahendusi toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Koostöö tulemusena selgitati välja kalatööstuse jääkide väärindamisel saadud toormaterjali želatiini edasise mitmekesise kasutamise võimalused.

2021. aasta

Tehnikainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koostööprojekt „Antimicrobial coating development“ (antimikroobse katte väljatöötamine)

Töörühma liikmed: professor Erwan Rauwel, dr Kristi Praakle, professor Arvo Viltrop, magistrant Heidi Granholm ja doktorant Harleen Kaur

Koostöös uuriti uudsete nanomaterjalide kasutamist antimikroobse katte väljatöötamiseks, et võidelda pandeemia (Covid-19) ja antimikroobse resistentsuse (zoonootiline ja haiglanakkus) vastu. Metalliliste nanomaterjalide tugevad antimikroobsed omadused tuvastati 6 bakteri ja ühe nahaseene vastu.

Aktiivsed nanomaterjalid kombineeriti erinevate polümeeride ja geelidega, et uurida, millistel nanokomposiitidel on samasugused antimikroobsed omadused.

2020. aasta

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppetoolide (taimetervis, aiandus, taimekasvatus ja taimebioloogia ning söötmisteadus) koostöös aastatel 2016–2020 valminud rahvusvaheline projekt "Tüüpilise EL põllumajandussüsteemi jätkusuutlik kohanemine kliimamuutustele".

Töörühma liikmed: Eha Kruus, Priit Põldma, Enn Lauringson, Ragnar Leming ja Allan Kaasik

Projekti koostöösse oli kaasatud 30 pilootettevõtet üle Eesti. Tööd tehti rahvusvahelise projekti raames, milles osalesid ka Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa teadlased.

2019. aasta

Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli ning Polli aiandusuuringute keskuse vahelises koostöös aastatel 2015–2019 valminud rahvusvaheline projekt "SUSMEATPRO – säästvad taimsed lisandid tervislikumate lihatoodete saamiseks – ideede tõestamine"