Roheline ülikool

TÖÖRÜHM

Rohelise ülikooli põhimõtete ja teemade integreerimine ülikooli tegevusse toimub üliõpilaste ja töötajate vabatahtlikkuse alusel.

Rohelise ülikooli strateegia ja tegevuste elluviimiseks moodustati 1. detsembril 2025. a rektori korraldusega nr 1-9.RR/104 töörühm, kuhu kuuluvad instituutide, tugistruktuuride ja üliõpilaste esindajad:

1. Moodustan rohelise ülikooli töörühma koosseisus:
1.1. Ametikohast tulenevalt rektor, töörühma juht;
1.2. Sille Rebane – rektoraat, rohelise ülikooli strateegia juht;
1.3. Elis Vollmer – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, taastuvenergiakeskus,
juhataja;
1.4. Ivari Kandima – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, õpetaja;
1.5. Sirli Pehme – põllumajandus- ja keskkonnainstituut, spetsialist;
1.6. Mait Kriipsalu – metsanduse ja inseneeria instituut, professor;
1.7. Märt Reinvee – metsanduse ja inseneeria instituut, vanemlektor;
1.8. Allan Kaasik – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, kaasprofessor;
1.9. Piret Raudsepp – veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vanemlektor;
1.10. Linnar Pärn – arendusjuht;
1.11. Kristjan Vilu – haldusosakond, juhataja
1.12. Siret Kapak – haldusosakond, keskkonnapeaspetsialist;
1.13. Leila Juhanson – personaliosakond, töökeskkonna peaspetsialist;
1.14. Kristina Kurm – turundus- ja kommunikatsiooniosakond, juhataja;
1.15. Veljo Kabin – õppeosakond, haridustehnoloog;
1.16. Rohemu Campuse esindaja;
1.17. Eesti Maaülikooli Üliõpilasesinduse esindaja;
1.18. Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi esindaja.

2. Töörühma ülesandeks on:
2.1. planeerida üleülikoolisi ja instituutide põhiseid rohetegevusi tulenevalt ülikooli
arengukavast, rohelise ülikooli strateegiast ja tegevusplaanist ning aidata tegevused ellu
viia ja teostada;
2.2. analüüsida, mõelda kaasa, teha ettepanekuid ja anda tagasisidet erinevate jooksavalt
tekkinud roheteemade kohta ülikoolis.
3. Vajadusel võib kaasata töörühma töösse teisi ülikooli töötajaid, üliõpilasi ning üksusi.
4. Tunnistan kehtetuks rektori 23.08.2023 korralduse nr 1-9.RR/64 "Rohelise ülikooli
töörühma moodustamine".

TÄIENDAVAD TÖÖRÜHMAD

1. Jäätmekäitluse töörühma eesmärk on rakendada ringmajanduse ja zero waste-põhimõtteid ülikooli jäätmekäitluses nii, et jäätmekäitlus kaasajastatakse ja seda edendatakse, sh viiakse jäätmekäitluse tase selleni, et jäätmete teket osatakse vältida, vähendada ja kohapeal või koostööpartnerite juures väärindada. Eesmärgi saavutamiseks järgitakse rohepõhimõtteid igas tegevuses, sh teenustes ja hangetes.

2025. aasta suuremad plaanid puudutavad laborite ja töökodade tava- ja ohtlike jäätmete kaardistust ja analüüsi. Lisaks Zero Waste kriteeriumite ja EMÜ jäätmekäitluse kaardistust, sh hankeid. Samuti pannakse rõhku kraanivee populariseerimisele jms.

Töörühma eestvedajaks on Siret Kapak ja töörühma liikmed on Mait Kriipsalu, Kristjan Vilu, Leila Juhanson ja Sille Rebane.

2. ÜRO säästva arengu eesmärkide ehk UN SDG (ingl k United Nations Sustainable Development Goals) töörühma eesmärk on kaardistada Eesti Maaülikooli (EMÜ) tegevused Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu eesmärkide valguses ning seada eesmärgid, kuidas EMÜ tegevusi selles vallas paremini ja eesmärgipäraselt suunata. Seatud eesmärke ja tegevusi suunatakse läbi EMÜ teaduse ja õppetöö põhimõtete ning nende rakendamine on oluline osa ülikooli missioonist. Selle tulemusena EMÜ teadlaste ja õppejõudude töö keskendub olulistele valdkondadele, mis aitavad kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning on selgem, kuidas panustab EMÜ Eesti säästva arengu eesmärkide täitmisesse riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" elluviimisel.

2025. aastal tehakse kindlasti ülikoolis säästva arengu eesmärkide kaardistus ja analüüs. Samuti püütakse paika panna kindlad eesmärgid ja tegevused ning mõeldakse võimalike koostöö kohtade üle teiste ülikoolidega, sh erinevad võrgustikud ja programmid.

Töörühma eestvedajaks on ajutiselt Sille Rebane ja töörühma liikmed on Elis Vollmer, Katrin Kepp, Sirli Pehme, Kalev Sepp ja Ina Järve.

Eesti Maaülikooli arengukava 2026-2035

Rohelise ülikooli strateegia lõppes 2025. aastaga ning samaaegselt lõppes ka ülikooli senine arengukava. Alates 2026. aastast kehtib terviklik uus Eesti Maaülikooli arengukava aastateks 2026–2035, mis hõlmab Eesti Maaülikooli kui rohelise ülikooli eesmärke läbi visiooni ja väärtuste ning on põimitud ülikooli fookusvaldkondadesse. Loe rohkem arengukava kohta SIIT.

Lisaks on koostamisel KHG (kasvuhoonegaaside) jalajälje vähendamise tegevuskava, mis toetab EMÜ arengukava ja sellega seotud tegevusplaani.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia aastani 2025

Valdkondlik strateegia on vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja punkti 26.1.4. ja Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 punkti 5 alusel.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia aastani 2025 on kooskõlas Eesti Maaülikooli visiooni ja missiooniga. Strateegia lähtub jätkusuulikust (kestlikust) arengust, mis on sotsiaalse, majandus-, kultuuri- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.

Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuse eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikooli sihiks on liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond.

Eesti Maaülikool kui roheline ülikool keskendub teadus-, arendus- ja õppetöös järgmistele jätkusuutlikku arengut toetavatele valdkondadele:

- keskkonnasõbralik energiavarustus;

- tervislik ja ohutu toit;

- maismaa ja vee ressursside jätkusuutlik kasutamine;

- elurikkuse, pärandkoosluste ja -maastike kaitse;

- elukeskkonna jätkusuutliku kavandamise meetodid ja põhimõtted;

- ökoloogilised ehitustehnoloogiad ja -materjalid;

- keskkonnaökonoomika;

- keskkonnasõbralik jäätmekäitlus;

- keskkonnateadlikkus ja -haridus.

Rohelise ülikooli põhimõtted:

Eesti Maaülikool

- edendab teadus- ja arendustöö kaudu jätkusuutlikku arengut ning jagab tulemusi ühiskonnaga;

- suurendab üliõpilaste, töötajate ja ühiskonna teadmisi rohelise ülikooli valdkondades;

- lähtub otsuste tegemisel ja ülikooli arendamisel jätkusuutliku arengu põhimõtetest;

- lõimib jätkusuutliku arengu põhimõtteid õpetamisprotsessi;

- aitab luua keskkonna- ja kasutajasõbralikku ülikoolilinnakut.

Eesmärgid ja tegevussuunad

Rohelise ülikooli eesmärgid on seotud Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 strateegiliste eesmärkidega.

1. Teadus- ja arendustegevus

Eesmärk: edendada teadus- ja arendustöö kaudu jätkusuutlikku arengut.

Tegevused:

- jätkusuutliku arengu ja keskkonnaga seotud teadus- ja arendustegevus;

- koostöö era- ja avaliku sektoriga.

Oodatav tulemus: EMÜ on jätkusuutliku arengu valdkondade kompetentsi keskus.

Indikaatorid:

- teadus- ja arendustöö projektide arv ja rahaline maht rohelise ülikooli valdkondades.

2. Õppetöö

Eesmärk: lõimida jätkusuutliku arengu põhimõtted õppetöösse ja õpiväljunditesse.

Tegevused:

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud erialade õpetamine ja arendamine;

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud õppeainete õpetamine ja arendamine kõigis õppekavades;

- jätkusuutliku arengu probleeme käsitlevate praktiliste ja valdkonnaüleste projektide algatamine ja läbiviimine.

Oodatav tulemus: kõrgelt hinnatud ülikooliharidus ning tööturul nõutud lõpetajad, kes mõistavad oma eriala seotust jätkusuutliku arenguga ning oskavad neid põhimõtteid töös rakendada.

Indikaatorid:

- keskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arenguga seotud erialade lõpetajate arv õppekavade lõikes;

- üliõpilaste hinnang jätkusuutlikku arengut käsitlevale õppeainele (valitud õppeained);

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud magistritööde arv;

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud doktoritööde arv;

- lõpetajate hinnang oma keskkonnateadlikkuse tõusule pärast õppekava läbimist.

3. Liikmeskond

Eesmärk: tõsta ülikooli liikmeskonna teadlikkust rohelise ülikooli põhimõtetest.

Tegevused:

- ülikooli liikmeskonna süsteemne koolitamine jätkusuutliku arengu valdkondades, et vastavate põhimõtete rakendamine igapäevases elus muutuks harjumuspäraseks;

- ülikooli liikmeskonna aktiivsem kaasamine uute algatuste ja asutusesiseste projektide läbiviimisel;

- aktiivsete üliõpilaste ja töötajate tunnustamine.

Oodatav tulemus: arenev, motiveeritud ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid järgiv liikmeskond.

Indikaatorid:

- jätkusuutliku arenguga seotud sündmuste ja osalejate arv aastas;

- rohelise ülikooli valdkondadega seotud üliõpilasseltside liikmete arv.

4. Ülikooli maine ja panus ühiskonda

Eesmärk: tõsta ühiskonna keskkonnateadlikkust ja aidata kaasa jätkusuutliku arenguga seotud eesmärkide täitmisele.

Tegevused:

- olla eeskujuks ning jagada jätkusuutliku arenguga seotud teadmisi;

- jätkusuutliku arenguga seotud teadus- ja arendustöö tulemuste vahendamine;

- keskkonnateadlikkuse suurendamine ja ettevõtetega koostöö edendamine.

Oodatav tulemus: EMÜs loodud jätkusuutliku arengu alased teadmised ja kogemused on ühiskonnale kättesaadavad ning kasutusel, paranenud on keskkonnateadlik käitumine.

Indikaatorid:

- üliõpilaste korraldatud jätkusuutliku arenguga seotud sündmused ja osalejate arv;

- ülikooli üksuste korraldatud jätkusuutliku arenguga seotud avalikud suuremad sündmused ja osalejate arv;

- rohelise ülikooli valdkondades korraldatud kursused, osalejate arv;

- rohelise ülikooli valdkondades avaldatud teabematerjalid ja populaarteaduslikud artiklid (teema, tiraaž);

- rohelise ülikooli kuvandi esinemine ülikooli maineuuringutes.

5. Organisatsioon – kaasaegne õpi- ja töökeskkond

Eesmärk: luua tervislik ning atraktiivne õpi-, töö- ja puhkekeskkond, arvestades ökoloogilise jalajälje vähendamise põhimõtteid.

Tegevused:

- koostöös Tartu linnavalitsusega Tähtvere linnaku ja Tartu linna teiste piirkondade sidususe suurendamine keskkonnasõbralike liiklemisviiside soodustamiseks;

- linnaku taristu ja välialade arendamine arvestades ülikooli liikmeskonna vajaduste ning keskkonnasäästlike põhimõtetega;

- keskkonnasõbralike linnaku haldamiskavade väljatöötamine ja rakendamine (sh jäätmekäitluskava, rohealade hoolduskava, keskkonnasõbralike hangete juhis jm).

Oodatav tulemus: Tähtvere linnaku keskkonnasõbralikud halduspõhimõtted on kasutusel EMÜ ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Indikaatorid:

- Tähtvere linnaku elektrienergia ja soojusenergia tarbimine (MWh/a);

- EMÜ autode kütusetarbimine (liitrit/aastas, kütusekaartide alusel);

- veetarbimine linnakus (m3/a);

- jäätmeteke linnakus ja nende jäätmete käitlemise, sh taaskasutamise viis (t/a);

- ülikooli paberikasutus (lehti/aastas);

- autoparklate täituvus (parklakohtade arv, täituvus, ülikooli keskmine);

- jalgrattaparklate täituvus (parklakohtade arv, täituvus, ülikooli keskmine);

- auditooriumite/õppelaborite kasutamine päevas keskmiselt (h, ÕISi andmetel);

- keskkonnahoidlike hangete¹ osakaal kõigist hangetest;

- töökeskkonna tingimuste vastavus normidele.

¹ Riigihangete seadus (RT I 2007, 15, 76). § 3, lõige 6.

Strateegia elluviimise korraldus

Kooskõlas ülikooli arengukava ja rohelise ülikooli strateegiaga töötab rektori korraldusega moodustatud rohelise ülikooli töörühm välja aasta tegevusplaani, milles on nimetatud üle-ülikoolilised ja instituutide-põhised tegevused ning nende täitmise eest vastutajad. Strateegia eesmärkide täitmist arutab ülikooli nõukogu koos ülikooli arengukava tegevusplaani täitmisega vähemalt kord aastas.

Strateegia eesmärkide täitmist koordineerib teadusprorektor. Rohelise ülikooli strateegia täitmist arutatakse ülikooli nõukogus vähemalt kord kahe aasta jooksul.

6. Rakendussätted

6.1. Tunnistada kehtetuks Eesti Maaülikooli 24.03.2011 määrus nr 2 „Eesti Maaülikooli strateegia aastani 2015 Roheline Ülikool“.

6.2. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisest. 

Juhend keskkonnahoidlike sündmuste korraldajatele ja osalejatele

Rohelise ülikooli hea tava koondab ülikooli rohelisest mõtteviisist tulenevad nõuded (märkega NB!) ja soovitused sündmuste korraldajatele ning osalejatele, mis on kooskõlas Tartu linna keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendilink opens in new pagega.

Pea meeles: sündmuste korraldamisega kaasneb ressursikulu ja keskkonnamõju!

• Paberikasutus. Eelista elektroonilisi materjale, näiteks kutseid, programme, reklaame ja muid infomaterjale. Kui trükkimine on vajalik, prindi võimalusel kahepoolselt must-valgelt trükivärvidega, mis on toodetud looduslike õlide ja vaikude baasil. Eelista ökomärgisega, FSC- või  PEFC-sertifikaadiga või ümbertöödeldud paberit.
• Meened. Kaalu esmalt, kas meene on sündmuse eesmärgi seisukohalt vajalik. Kui meeneid kasutatakse, siis eelista kodumaiseid praktilisi tooteid (nt toiduaineid), millel on mahe- või ökomärgis. Vaata üle meenete kogus. Väldi ühekordseid tooteid ja liigset pakendamist.
• Dekoratsioonid ja reklaammaterjal. Eelista ja telli dekoratsioonid ja reklaammaterjalid (nt rullstend) pika kasutuseaga ja ümbertöödeldavast materjalist. Korduskasuta, mida võimalik (nt potitaimed, dekoratsioonid, plastikust nimesildid, suunaviidad, kaelapaelad). Ülikooli ametliku sümboolikaga kaelapaelasid saab laenata EMÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast, helista Kätrin Zupsmann-le numril +372 7313926.
• Energia ja ressursitõhusus. Kasuta sündmusel tehnikat ja inventari tegelikust vajadusest lähtuvalt. Lülita pärast kasutamist välja ekraanid, projektorid, helitehnika ja lisavalgustus ning ära jäta seadmeid pausideks või ööseks tööle. Väldi ruumide tarbetut ülevalgustamist, ülekütmist ja liigset jahutamist.
• NB! Toidu- ja jooginõud ning söögiriistad peavad olema korduskasutatavad. Juba toitlustust tellides räägi läbi ja lepi kokku vajalikes tingimustes.
• Toit ja jook. Pudelivee asemel paku kraanivett ja võimalust täita oma veepudel. Eelista kohalikku ja/või hooajalist ja/või mahedat ja/või õiglase kaubanduse (Fairtradelink opens in new page) märgisega tooteid. Vali menüüsse vähemalt üks vegan ehk täistaimne valik. Väldi pakendatud tooteid, suurema tarbe juures eelista hulgipakendit, nt tükisuhkru asemel lahtist suhkrut, väikepakendis kohvikoore asemel suuremas pakendis kohvikoort või piima. Rahvusvahelise sündmuse korral paiguta toitude juurde mitmekeelsed sildid, see aitab ennetada toidu raiskamist. Toitlustust tellides küsi, mida ja kuidas pakutakse, mida tehakse ülejääkidega.​
  • Väldi söömata jäänud toidu äraviskamist. Võimalusel paku järelejäänud toit töötajatele, üliõpilastele või osalejatele kaasa ning suuna kõlblik toit toidujagamise lahendustesse.  Selleks, et toit jõuaks Torni hosteli toidujagamiskappi, helista Rolandile numbril +372 5877 5857 või Kaare’le numbril +372 512 0526. Toidule tullakse järele ligikaudu poole tunni jooksul. Pakendid on Torni hosteli poolt.
  • Toidujagamiskappi võivad toitu jätta kõik soovijad. Toitu kappi jättes peaks veenduma, et see oleks jätkuvalt kõlblik. Veeenduda tuleks, et varem avatud pakend oleks kindlalt kinni, vältimaks toidu laialivalgumist. Kui pole originaal pakendis, et siis oleks peal märge millega tegu ja võimalusel ka see, et millal tehtud.  

• Jäätmed. Enneta ja vähenda jäätmeteket juba sündmuse planeerimisel.

NB! Jäätmeid tuleb koguda liigiti vastavalt sündmusel tekkivatele jäätmeliikidele. Läbi tuleb mõelda paber- ja papijäätmete, pakendijäätmete, segaolmejäätmete ning klaaspakendi kogumine; kui sündmusel tekib biojäätmeid või pandipakendit, tuleb korraldada ka nende eraldi kogumine. Ajutistel konteineritel ja prügikotiraamidel peavad olema selged jäätmepiktogrammid ning rahvusvahelise sündmuse korral peab märgistus olema mitmekeelne. Sündmuse korraldaja vastutab ajutistesse kogumisvahenditesse kogutud jäätmete äraveo korraldamise eest. Paiguta kogumisvahendite juurde jäätmete liigiti kogumise juhend. Vaata lisaks Eesti Maaülikooli jäätmekäitlusjuhendit. 

• Transport. Jaga osalejatele soovitusi, kuidas jõuda sündmuspaika väikese transpordijalajäljega. Soovita võimalusel tulla jalgsi, (elektri)jalgrattaga (linnakus olemas rattaringi kasutamise võimalus) või ühistranspordiga ning lisa vajaduse korral viited Tartu bussi- ja rongiühendustele, linnaku asukohale ning ülikooli ligipääsuinfole. Kui sündmus toimub linnakus, too esile jalgrattaga saabumise ja rattaparkimise võimalused. 
   
• Digijalajälg. Laadi esitlusmaterjalid veebis üles ja jaga osalejatega linki. Väldi tarbetult suurte failide ja korduvate koopiate saatmist. Eelista võimaluse korral WiFi-ühendust mobiilsele andmesidele. Kui oled teinud sündmusest jäädvustusi, laadi need vajaduse korral veebis üles ja jaga linki. Pärast sündmust vaata digitaalne materjal üle ning kustuta failid ja koopiad, mida enam ei vajata. Vaata ka oma telefoni, arvutisse ja pilve talletatud digitaalne materjal vähemalt kord aastas üle ning kustuta ebavajalik. 
   

Väljaspool ülikooli linnakut toimuvad sündmused.Teavita osalejaid, kas sündmuspaika saab ühistranspordiga ning millised on võimalused saabuda jalgrattaga või jalgsi. Vajaduse korral kaalu ühise transpordi korraldamist. Majutuse valikul küsi teenusepakkuja keskkonnahoidlike praktikate kohta ning eelista võimalusel Green Keylink opens in new page märgisega majutusasutusi. Kasuta võimalusel püsivat elektriühendust ajutise generaatori asemel ja eelista energiasäästlikku inventari. Säilita sündmuse territoorium vähemalt sama heas seisukorras, nagu see oli enne sündmust, ning heasta tekitatud kahju.

Keskkonnahoiu teavikud ja dokumendid. Edasta sündmusega seotud keskkonnahoiu põhimõtted ja praktilised juhised partneritele, teenusepakkujatele ning rentnikele kirjalikult enne koostöökokkulepete sõlmimist või hiljemalt ettevalmistusprotsessi alguses. Tee asjakohane info osalejatele avalikult kättesaadavaks enne sündmust ja sündmuse ajal. Selgita keskkonnahoiu reegleid vajaduse korral ka kohapeal viitade, juhendite ja mitmekeelse märgistuse abil. Kasuta keskkonnahoiu teavitustes Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli visuaalset tähistust vastavalt kokkulepitud kujundusele. 
 

Esimene keskkonnaülevaade koostati 2016. aastal KIKi projekti raames. Järgmistel keskkonnaülevaadetel on kasutatud suuresti sama metoodikat, mistõttu on osa andmeid esitatud võrdlusena. Nii on võimalik vaadelda tendentse nelja-aastase sammuga. Ülevaate metoodika lähtub kehtivast EMÜ rohelise ülikooli strateegiast (kehtis kuni 2025.a lõpuni) ja rahvusvahelise konkursi Green Metricu nõuetest. Edaspidi täpselt samasuguse formaadiga keskkonnaülevaateid juurde ei tule.

Hetkel on koostamises SDGde (säästva arengu eesmärgid) metoodika, kus iga eesmärgi jaoks on välja töötatud konkreetseid mõõdikuid ja indikaatoreid, et mõõta edusamme. SDG aruandluse eesmärk on tagada läbipaistvus organisatsioonis rakendades sealjuures praktilisi lahendusi, et saavutada kestlik areng ülikoolis.

Piloodina alustati välja töötatud SDG metoodika testimist, mille käigus kogutakse kokku 2025. aasta andmed ja koostatakse nende põhjal ülevaade. Eesti Maaülikooli SDG metoodika lähtub täielikult ÜRO SDG metoodikast.

Tulemused avaldame esimesel võimalusel.

Auhinna “Rohesamm” statuut

Auhinnakonkurssi "Rohesamm" korraldatakse 2023. aastast ning konkursi eesmärk on tunnustada Eesti Maaülikooli tegevusi, mis vastavad rohelise ülikooli strateegilistele põhimõtetele.

Varasemalt auhinna saanud teod on välja toodud siin.link opens in new page

2026. aastal on konkursi tähtaeg 1.oktoober.

 I. Üldsätted 

1. Statuut sätestab Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikooli) auhinna "Rohesamm" konkursi korraldamise, konkursil osalemise tingimused ja auhinna määramise korra. 

2. Auhinna „Rohesamm“ konkursi eesmärk on tunnustada Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegilistele põhimõtetele vastavaid tegevusi.

II. Konkursi korraldus 

3. Konkursi korraldab rohelise ülikooli strateegia juht koostöös rohelise ülikooli töörühmaga (edaspidi: töörühm). 

4. Konkurss korraldatakse üks kord aastas, selle kuulutab välja rektor oma korraldusega töörühma ettepanekul. Konkursi väljakuulutamise teate avaldamise korraldab rohelise ülikooli strateegia juht ülikooli infokanalites. 

5. Konkursil osalemise tingimused

5.1. Ettepanekuid „Rohesammu“ auhinnaga tunnustamiseks võivad esitada ülikooli töötajad, üliõpilased, ülikooli otsustuskogude liikmed ja ülikooli vilistlaskogu juhatus. 

5.2. Tunnustada võib: 

5.2.1. üksikisikuid, töörühmi, organisatsioone; 

5.2.2. ülikooli töötajaid, üliõpilasi ja koostööpartnereid ning üksuste tegevusi; 

5.2.3. rohelist mõtteviisi edendavat ülikoolivälist tegevust, mis seostub ülikooli mõne tegevusvaldkonnaga.

5.3. Ettepaneku esitaja saab lähtuda punktis 7 loetletud hindamiskriteeriumitest, et esitatud ettepanek oleks kooskõlas „Rohesammu“ auhinna mõttega. 

6. Ettepanek esitatakse koos põhjendusega (maksimaalselt 3000 tähemärki) rohelise ülikooli strateegia juhile elektrooniliselt märksõnaga “Rohesamm”.

III. Konkursile esitatud ettepanekute hindamine 

7. Töörühm hindab esitatud ettepanekute vastavust „Rohesammu“ auhinna mõttele lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest: 

7.1.vastavus Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli algatuse strateegilistele eesmärkidele; 

7.1.1. ühekordne tegevus/algatus või terviku moodustavate tegevuste sari; 

7.1.2. tegevus on toimunud viimase 12 kuu jooksul enne konkursi väljakuulutamist; 

7.1.3. tegevuse keskkonnasõbralikkus; 

7.1.4. uudne/innovaatiline lähenemine; 

7.1.5. tegevuse seotus ringbiomajanduse põhimõtetega; 

7.1.6. rohetehnoloogiate kasutamine, sh taastuvenergia lahendused; 

7.1.7. tegevuse panus säästvasse arengusse. 

8. Kui töörühma liikmega seotud ettepanek esitatakse konkursile, siis ei võta vastav töörühma liige osa ettepanekute hindamisest ega auhinna otsustamisest. 

9. Töörühm võtab auhinna määramise otsuse vastu lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl rektoril. 

10. Auhinna võib jätta välja andmata juhul, kui konkursile esitatud ettepanek ei vasta punktis 5.2. ja 7 nimetatud kriteeriumitele. Otsust konkursi võitja ja auhinna määramise või mittemääramise kohta ei pea põhjendama. 

11. Töörühmal on õigus tutvustada auhinnakandidaate ja auhinna võitjat avalikkusele.

IV. Auhind 

12. Auhinna otsustab rektor koos rohelise ülikooli töörühmaga. 

13. Auhinna „Rohesamm“ võitja kinnitatakse rektori korraldusega. 

14. Auhinna „Rohesamm“ võitja kuulutatakse välja akadeemilisel aktusel. 

V. Rakendussätted 

15. Käskkiri jõustub teatavakstegemisest.