Kümneliikmeline inimeste grupp seisab ruumis EL lipu ees

Rahvusvaheline koostöö

Ülikooli arengumootor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele tugineb õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel, ja ühiskonna arengut soodustav tegevus oma vastutusvaldkondades.

Rahvusvaheline koostöö on ülikooli igapäevane ja lahutamatu osa. See hõlmab tudengi- ja teadlasvahetust, ühiseid teadusprojekte ning arengukoostööd.

Rahvusvahelise koostöö soodustamiseks kuulub ülikool mitmetesse olulistesse võrgustikesse.

See toob igale rakule vajalikku hapnikku ja kannab teavet kehas toimuva kohta. Ülikooli teadus ja õpe peavad toimima vabas üleilmses teadmiste vahetamises ja koostöös. Vajame koostööd, et paremini tajuda suuri probleeme ja leida neile lahendusi, aga vajame ka konkurentsi, mis tiivustab ega lase mugavustsooni jääda.

Ülle Jaakma

rektor

Meesterahvas hoiab ettesirutatud kätel kala ja puudutab kala seljauime. Kala peaagu varjab inimese näo.

Palju rahvusvahelisi koostööprojekte on käimas õppetoolide või teadusrühmade tasandil. Ülikooli liikmeskonnale tähendab see osalemist arvukate rahvusvaheliste konverentside, seminaride ja rahvusvaheliste kursuste korraldamisel ning doktorikoolide töös, samuti teadusprojekte. Täpsemat infot leiab õppetoolide lehtedelt.

Suur osa rahvusvahelisest teadus- ja arenduskoostööst käib erialavõrgustikes. Nii näiteks kuulume ülemaailmsesse andmekeskuste, ülikoolide ja teiste teaduslike uurimisasutuste võrgustikku DataCitelink opens in new page, Euroopa kestlikkusuuringute võrgustikku The European School of Sustainability Science and Researchlink opens in new page (ESSSR), keskkonnamuutuste ja elurikkuse teemadele pühendunud Euroopa ülikoolide võrgustikku AlterNet,link opens in new page oleme ka Euroopa Metsainstituudilink opens in new page (EFI) ning Rahvusvahelise Metsanduslike Uurimisasutuste Liidulink opens in new page IUFRO liikmed jne.

Rahvusvahelise koostöö edendamisel on oluline mitmete fondide ja rahastusmeetmete toetus, mainida võib näiteks Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjoni meetmeid (COST, Horizon 2020), Euroopa Liidu toetatud Interregi programmi ning EMP Balti teaduskoostöö programmi. Need võimaldavad teadlastel teha laiapõhjalist ja viljakat koostööd nii Euroopa Liidu kui ka ülejäänud maailma riikide teadus- ja arendusasutuste teadlastega.

Ülikool osaleb ka mitmetes arengukoostöö programmidest rahastavates projektides, kus jagame oma teadmisi ja oskusi teistele riikidele. Nii saame kaasa aidata nende õppe- ja teaduskorralduse ja ettevõtluse arengule.

Nii näiteks panustame läbi ühiste projektide Ukraina maamajanduslikku arengusse, varem oleme teinud koostööd Rumeeniaga ühistegevuse juhtide arendamiseks, Moldovas oleme toetanud naisettevõtlust ja põllumajandusökonoomika õpetamist jne.

Noored lõunamaa mägede taustal suvisel linnatänaval

Rahvusvaheline õpe ja teadus

Eesti Maaülikooli tugevat rahvusvahelist taset näitab kuuluvus maailma parimate põllumajandust ja metsandust õpetavate ülikoolide sekka (45. positsioon, QS Ranking by Subject, 2024).

Rahvusvahelistumisele aitab kaasa nii üliõpilaste kui ka teadlasvahetus. Oluliseks stiimuliks on siin mitmesugused rändetoetused ja programmid, ainuüksi Erasmuse lepinguid on Eesti Maaülikoolil sõlmitud enam kui 100 ülikooliga. Euroopasisese Erasmus-programmi raames saatsime 2023. aastal välisülikoolidesse lühiajalistele õppevisiitidele 38 õppejõudu või administratiivtöötajat ja võtsime Tartus vastu 24 kolleegi välisülikoolidest. Üleilmse Erasmus-programmi raames võõrustasime 2023. aastal kokku 10 välisõppejõudu.

Külalisprofessorid ja -teadurid toovad meile uut kompetentsi nii õppes kui ka teaduses ja aitavad ülikooli tegemisi näha kõrvalseisja pilguga. Nende kaudu avanevad meile uued rahvusvahelised võrgustikud ja uued teadmised kogu maailmas.

Üliõpilasränne on kahtlemata oluline osa rahvusvahelistumisest. Maaülikool pakub ingliskeelset õpet ühel integreeritud ja kolmel magistriõppekaval. Lisaks saab inglise keeles õppida ka kõikidel doktoriõppekavadel. Veebruaris 2025 õpib erinevatel õppekavadel kokku 289 välisüliõpilast 40 rahvusest. Neile lisanduvad 45 vahetusüliõpilast 18 riigist.

Ülikoolide võrgustikud

Eesti Maaülikool osaleb mitmetes rahvusvahelistes võrgustikes, mis koondavad kas kindla regiooni ülikoole (BUP, läbi Rektorite Nõukogu ka Euroopa Ülikoolide Ühendus EUAlink opens in new page) ja toovad kokku eluteadustele spetsialiseerunud ülikoolid (ELLS, ICA, BOVA-NOVA).

reklaamplakat Tallinna lahega, mis kutsub osalema BUP võrgustiku konverentsile, mille teemaks on linnad, vesi ja kliimamuutused

BUP - Baltic University Programme

Baltic University Programme on üks maailma suurimaid ülikoolide võrgustikke, kus osaleb enam kui 110 Läänemere piirkonna ülikooli, mis teevad koostööd säästva arengu ja demokraatia alal haridus- ja teadustöös.

Võrgustik edendab teadmisi ja koostööd säästva arengu ja säästva arengu hariduse (ESD) valdkonnas.

Võrgustiku eesmärk on toetada tugevate piirkondlike haridus- ja teaduskogukondade loomist ning üliõpilastele akadeemiliste ürituste korraldamist.

BUP-ist lähemalt

Paarkümmend inimest on kogunenud grupipildile suures hoones

ELLS - Euroleague for Life Sciences

Euroleague for Life Sciences (Eluteaduse ülikoolide Euroopa liiga) on mainekas võrgustik ülikoolidest, mis teevad koostööd loodusvarade majandamise, põllumajandus- ja metsandusteaduste, bioteaduste, loomateaduste, toiduteaduste, keskkonnateaduste ja maaelu arengu, sealhulgas põllumajanduse ökonoomika ja maaelu sotsioloogia valdkonnas.

Eesti Maaülikooli esindajad osalevad pea kõikide võrgustiku töörühmade töös.

Võrgustikku kuulub 12 tugevat Euroopa eluteaduste ülikooli ning partneritena on kaasatud ka kaks ülikooli mujal maailmas.

ELLS-ist lähemalt

Grupipilt, kus on umbes 25 inimest siseruumis

ICA - Association for European Life Sciences Universities

Association for European Life Sciences Universities (Euroopa eluteaduste ülikoolide võrgustik) ühendab ülikoole, mis on tegelevad ringbiomajanduse, loodusvarade säästva kasutamise, keskkonnakaitse ja maaelu arenguga.

Võrgustiku eesmärk on suurendada oma liikmete edu hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vallas jätkusuutliku biomajanduse ja ühiskonna nimel, tehes koostööd Euroopa ja ülemaailmsete institutsioonide ja võrgustikega, et jagada kogemusi, teha koostööd uutes ettevõtmistes ja saada kasu sellest tulenevast sünergiast.

ICA-st lähemalt

Eesti, Leedu ja Läti laualipud ja nende juures BOVA võrgustiku nimega kiri

BOVA University Network

BOVA Ülikoolide Võrgustik ühendab Baltikumi põllumajanduse, metsanduse, veterinaaria ja muude nendega seotud valdkondade ülikoole ja soodustab nende vahelist koostööd.

BOVA liikmed on lisaks Eesti Maaülikoolile ka Läti Eluteaduste ja Tehnoloogia Ülikool (LBTU), Vytautas Magnuse Ülikooli Põllumajanduse Akadeemia (VMU-AA) Leedust ning Leedu Terviseteaduste Ülikooli Veterinaarmeditsiini Akadeemia (LSMU-VA).

BOVA-le lisaks toimib ka NOVA võrgustiklink opens in new page, mis koondab Põhjamaade metsanduse, veterinaaria ning põllumajandusülikoole.

BOVA-st lähemalt