Õppekorraldus

Eksmatrikuleerimine on väljaarvamine üliõpilaste nimekirjast. 

Eksmatrikuleerimine toimub järgmistel põhjustel:

⇒ üliõpilase omal soovil tema kirjaliku avalduse alusel (avaldus esita/saada oma instituudi õppekorralduse spetsialistile või ülikooli õppeosakonda);

NB! Semestri teises pooles (kui on õpitud rohkem kui 70 kalendripäeva semestrist) omal soovil eksmatrikuleerimise korral tuleb õppetasu maksta jooksval semestril registreeritud, kuid positiivse tulemuseta jäänud õppeainete eest. Õppetasu makstakse registreeringute järgi ainepunkti hinna alusel. 

See reegel kehtib alates 2024/2025. õppeaastast eesti õppekeelega õppekavale täiskoormusega tasuta õppesse immatrikuleeritud üliõpilastele, kõikidele tasuta õppes õppivatele üliõpilastele hakkab see kehtima alates 2027/2028. õppeaastast. 

⇒ ülikooli algatusel: 

• õppekava täitmisega täies mahus (ülikooli lõpetamine);
• õppe lõpukuupäeva möödumisel; 
• õpingute mittealustamise tõttu, kui esimese õppeaasta üliõpilane ei ole mõjuva põhjuseta õppeainetele registreerunud kahe nädala jooksul immatrikuleerimisest arvates; 
• õppetööle mitteilmumise tõttu, kui üliõpilane on õppetöölt mõjuva põhjuseta puudunud terve semestri;
• edasijõudmatuse tõttu, kui 

          ° üliõpilane (v.a loomaarstiõppe üliõpilane) ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõudeid (ainepunktide summa õppekava täitmisel on väiksem kui 50% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust);

          ° loomaarstiõppe üliõpilane ei ole õppeaasta viimaseks päevaks täitnud täiskoormusega õppe nõudeid (ainepunktide summa õppekava täitmisel on väiksem kui 75% läbitud õppeaja arvestuslikust mahust);

          ° doktoriõppe üliõpilast ei ole korralisel atesteerimisel positiivselt atesteeritud; 

          ° õppeaine eksami/arvestuse (kordus)soorituse hindamiseks on taotletud komisjoni moodustamist ja komisjonieksam sooritatud negatiivsele tulemusele;  

          ° lõpueksami kordussoorituse või lõputöö korduskaitsmise tulemus on negatiivne;

• õppetasu tähtajaks tasumata jätmisel;
• üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:

          ° akadeemiline petturlus;

          ° dokumendi võltsimine;

          ° akadeemiliste tavade vastu olulisel määral eksimine (õppekorralduse tingimuste ja korra oluline rikkumine); 

          ° kui üliõpilane oma käitumisega ohustab teisi üliõpilasi või teisi isikuid;

          ° üliõpilasena toimepandud olulise vääritu teo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

• õppekava sulgemisel, kui üliõpilane õppekava sulgemise ajal ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale.

‼ Pärast eksmatrikuleerimist katkeb üliõpilase ligipääs Eesti Maaülikooli arvutivõrgule, mis tähendab, et ei ole võimalik kasutada ülikooli infosüsteeme (nt ÕIS). 

Kui üliõpilase nimi muutub, peab ta ülikooli sellest teavitama tagamaks, et Eesti Maaülikooli andmebaasides ja dokumentides (sh lõpudokumentidel) on isikunimi õige. 

Nime muutmiseks ülikooli dokumentides ja andmebaasides peab üliõpilane esitama vastavasisulise avalduse koos nime muutmist tõendava dokumendiga oma instituudi õppekorralduse spetsialistile või ülikooli õppeosakonda.

Reimmatrikuleerimine on endise üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja poolelijäänud õpingute jätkamiseks. 

Reimmatrikuleerida saab, kui  eksmatrikuleerimine toimus õppekava nominaalkestuse jooksul ja tingimusel, et on olemas vaba õppekoht. 

Reimmatrikuleerimist saab taotleda samale õppekavale, millel isik eksmatrikuleerimise ajal õppis, või mõnele teisele õppekavale. Reimmatrikuleeritud üliõpilane jätkab õpinguid samast kohast, kus need pooleli jäid, st et reimmatrikuleeritakse kas sama või järgmise õppeaasta üliõpilaseks. Seega mõne teise õppekava alusel õpingute jätkamise soovi korral tuleb arvestada, et varasemad õpisooritused peavad sobima uue soovitud õppekava täitmiseks.

Esimese aasta teisele semestrile reimmatrikuleerimisel arvestatakse ainult eelnevate õpingute katkestamise ajaks kogutud ainepunkte.

Piirangud: 

• Kui üliõpilane oli eksmatrikuleeritud sobimatu käitumise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast ühe aasta möödumist eksmatrikuleerimisest. Ülikoolist kahel korral sobimatu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilast ei reimmatrikuleerita.
• Kui üliõpilane eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda mitte varem kui aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest. 
• Kui üliõpilane eksmatrikuleeriti õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, saab reimmatrikuleerimist taotleda pärast õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist. 
• Komisjonieksami negatiivsele hindamistulemusele sooritamise tõttu eksmatrikuleeritud isikul tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist sooritada eksternina vastava õppeaine eksam positiivsele tulemusele.

Reimmatrikuleerimistaotlus (avaldus) esita/saada õppekava, millele ennistamist taotled,  õppekorralduse spetsialistile, kes annab esmase hinnangu reimmatrikuleerimise võimalikkuse kohta ja saadab avalduse hiljem kooskõlastamiseks instituudi õppedirektorile. 

Vaba õppekoht tekib, kui üliõpilaste arv õppekaval on väiksem kui õppekavale vastavaks õppeaastaks kinnitatud õppekohtade arv. Vabale õppekohale saab kandideerida alates teisest semestrist. Esimese õppeaasta esimese semestri vabu õppekohti ei täideta. 

Vabale õppekohale võivad kandideerida õppekava või õppevormi vahetust taotlevad üliõpilased (välja arvatud pikendusajal õppivad üliõpilased), reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest ülikoolidest ületulijad, eksternid ja ka Eesti Maaülikooli täiendusõppijana vastava õppekava aineid läbinud isikud, kes on täitnud soovitud õppekavale õppima asumiseks vajalikud nõuded. Vabale õppekohale kandideerija peab olema varasemalt sooritanud nõutud mahus õppeaineid, mis sobivad õppekava, millele kandideeritakse, täitmiseks. 

NB! Õppekava või õppevormi vahetuse taotleja (õpingute ajal kandideerija) ja reimmatrikuleerimise taotleja saab kandideerida vaid samaks või järgmiseks, mitte aga varasemaks semestriks.

Vabale õppekohale kandideerimiseks tuleb enne semestri algust esitada avaldus vastavat õppekava haldava instituudi õppedirektorile. Vaba õppekoht täidetakse avalduse esitanud kandidaatide õpitulemuste paremusjärjestuse alusel nelja nädala jooksul semestri algusest arvates.

Kui täiskoormusega õppival üliõpilasel on ettenähtud õppeaja lõppedes õpivõlgnevused, on tal õigus taotleda akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks õppeaja pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) kuni 12 kuu ulatuses. Osakoormusega õppival üliõpilasel on õigus taotleda õppeaja pikendamist osakoormusega õppes õpitud aja võrra. 

Enne õppeaja pikenduse vormistamist kontrollitakse üliõpilase õppekoormuse täitmist. Kui õppe nominaalaja lõpuks on osakoormusega õppe nõuded täitmata, eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu.

Pikendatud õppeajal hüvitab üliõpilane õppekulud vastavalt ülikooli senati kehtestatud õppekulude hüvitamise tingimustele ja korrale. 

Õppeaja pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist oma instituudi õppekorralduse spetsialistile. 

Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust: ülikooli uuesti sisse astuda või kandideerida õpingute jooksul soovitud õppekava vabale õppekohale.

Ülikooli uuesti sisseastumine 

Uuesti sisseastumine tähendab õpingute alustamist otsast peale. Sisseastumiseks tuleb esitada soovitud õppekavale kandideerimisavaldus, täita vastavaks õppeaastaks õppekavale kehtestatud vastuvõtutingimused ning osutuda vastuvõetuks. 

Uuesti sisse astudes varasemaid õpinguid automaatselt üle ei kanta. Soovi korral saab varem läbitud õpeaineid üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ehk VÕTA abil. Selleks tuleb üliõpilasel esitada VÕTA-taotlus. 

NB! Uuesti sisseastumisel tuleb arvestada ka teist korda sisseastumisel rakenduvate piirangutega.

Kandideerimine vabale õppekohale 

Vabale õppekohale saab kandideerida, kui senised õpisooritused sobivad uue soovitud õppekava täitmiseks ja vaba õppekoht on olemas. Esimese õppeaasta esimese semestri vabu õppekohti ei täideta, vabadele õppekohtadele saab kandideerida alates teisest semestrist. 

Õppekava või õppevormi vahetamiseks tuleb esitada avaldus enne semestri algust soovitud uut õppekava haldava instituudi õppedirektorile. Otsus õppekava/õppevormi vahetamise taotluse rahuldamise/mitterahuldamise kohta tehakse hiljemalt nelja nädala jooksul alates semestri algusest.

NB! Vabale õppekohale kandideerimisel saab õppekava või õppevormi vahetaja õpinguid jätkata vaid samal või järgmisel semestril, mitte aga varasemal semestril.

Õppetöös osalevad osapooled järgivad head akadeemilist tava, mille aluseks on ausus, õiglus, üksteisest hoolimine ja lugupidav käitumine, hea suhtlemine ja suhtumine ning avatud koostöö

Vääritu käitumine on üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemilise eetika vastu olulisel määral eksimine (sh akadeemiline petturlus), ning tahtlikult toime pandud kuritegu.

Mis on akadeemiline petturlus?

Akadeemiline petturlus on

• õpitulemuste kontrolli ajal selliste abivahendite ja -materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole lubanud kasutada;
• teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jm) üliõpilaste vahel õpitulemuste kontrolli ajal;
• teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli (eksami, arvestuse jm) sooritamine, kusjuures petturina käsitletakse nii seda üliõpilast, kes teise üliõpilase eest õpitulemuste kontrolli sooritas, kui ka seda üliõpilast, kelle eest õpitulemuste kontrolli sooritas teine isik;
• võltsitud andmete esitamine üliõpilastöös;
• kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all (plagiaat);
• kellegi teise või iseenda varasema kirjaliku töö osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagiaat);
• iseenda identse töö taasesitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.

Kui märkad akadeemilist petturlust või muud akadeemilise eetika vastu eksimist, siis hea tava on teavitada sellest ülikooli. 

Akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam) juhtumite menetlemine toimub õppekorralduseeskirjas sätestatu kohaselt, muul viisil vääritu käitumise kahtluse juhtumeid menetletakse rektori käskkirja „Ettepanekute ja kaebuste menetlemise kord Eesti Maaülikoolis“ kohaselt.

Mis on plagiaat?

Lõputöö tugineb eri allikatele, teaduslikele meetoditele ning varasematele uuringutele ja teadmistele. Kõikide autorite osa tuleb väärikalt tunnustada ehk nendele tuleb korrektselt viidata, vastasel juhul on tegemist plagieerimisega. 

Plagiaat ehk loomevargus on teis(t)e autori(te) uurimistulemuste, mõtete, ideede või teose osaline või täielik esitamine oma loominguna. Plagiaat on ka enda varasematele avaldatud töödele, andmetele ja artiklitele viitamata jätmine. 

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, ideed, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata. Viitama ei pea üldiselt teadaolevatele tõdedele. 

Akadeemilise petturluse alla kuulub ka teksti või muu tehisintellekti rakenduse kasutamine ilma sellele viitamata või mahus, mis pole õppejõuga kokku lepitud. Tekstirobot ei ole teksti (kaas)autor, vaid vahend, mida kasutada teksti koostamisel. 

Viitamisel tuleks meeles pidada, mis otstarvet see töös täidab. Nt kas soovid edastada ideed või vaielda vastu kellegi seisukohale. Siin on peamiselt kaks varianti: tsiteerimine (kasutatakse jutumärke või kaldkirja) ja refereerimine (originaalteksti ideede väljendamine oma sõnadega, jutumärgid puuduvad). Hoiduda tuleks tahtmatu plagieerimise eest, nt ümbersõnastamine ilma viitamiseta ja liiga paljude tsitaatide kasutamine oma töös.

Viitamise, sh tekstiroboti kasutamise viitamise kohta saab lugeda lõputöö vormistamise juhendistlink opens in new page.

Mis on vääritu käitumine?

Vääritu käitumine on akadeemiline petturlus, üldtunnustatud käitumisnormide ja tavade vastu olulisel määral eksimine, dokumentide võltsimine ja üliõpilasena tahtlikult toime pandud kuritegu.

Mis kaasneb vääritu käitumise ja akadeemilise petturluse toimepanekuga?

Akadeemilise petturluse (v.a lõputöö või -eksam) kahtluse korral on õppejõul õigus nõuda üliõpilaselt kirjalikku selgitust ning pärast seda esitada õppedirektorile kirjalik taotlus koos tõendusmaterjaliga akadeemilise petturluse juhtumi menetlemiseks. 

Akadeemilise petturluse või vääritu käitumise kahtlusega juhtumeid menetleb instituudi õppedirektor.

Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petmise (v.a lõputöö või -eksam) või muul viisil käitunud vääritult, siis õppedirektor

• teeb üliõpilasele noomituse või
• teeb õppeprorektorile esildise üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

Kui akadeemilise petturluse juhtumi menetlus toimub pärast üliõpilase poolt õppeaine õpiväljundite saavutatuse lõpphindamise läbimist ja petturluse toimepanek leiab kinnitust, tühistab õppedirektor oma korraldusega õppeaine hindamistulemuse. 

Esimese ja teise õppeastme (sh integreeritud õpe) lõputöös ja lõpueksamil ilmnenud akadeemilise petturluse menetlemine on sätestatud ülikooli senati kehtestatud bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimustes ja korraslink opens in new page.