Üks suur põhjus Eest Maaülikooli õppima tulekuks on see, et siit saad sõbrad ja kolleegid kogu eluks.
70 aasta jooksul on Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Eesti Põllumajandusülikooli või Eesti Maaülikooli diplomi saanud ligi 35 000 lõpetajat. Iga kolmekümnes täisealine inimene Eestis on meie vilistlane, põllumajandussektoris tegutsejatest suisa enamik. See on üks suur pere, kus võid alati loota koolikaaslaste toele.
Meie vilistlastest on saanud presidendid (Arnold Rüütel, Alar Karis), poliitikud (Piret Hartman, Hanah Lahe, Mait Klaassen jt) ettevõtjad ja firmajuhid (Ahti Kalde, Anu Hellenurme, Andrus Durejko jt), aga ka tuntud loomeinimesed (Hendrik Relve, Veiko Belials jt), teadlased, innovatsiooni loojad ja head spetsialistid väga erinevates valdkondades.
Eri aegadel meie ülikooli lõpetanuid ühendab vilistlaskogu, kuid on ka muid võimalusi ülikooliga ühendust hoida, kas või oma õppetooli kaudu. Vahest on sul häid mõtteid, kuidas arendada meie õppekavasid või soovid pakkuda meie tänastele õppuritele praktikakohta?
Vilistlased on alati oodatud ülikooli konverentsidele ja tähtpäevadele. Ja muidugi on ülikooli uksed avatud kõikidele õpihimulistele vilistlastele, sest alati saab midagi juurde õppida, olgu see siis mikrokraad, lühiajaline täienduskoolitus või koguni täiesti uus eriala.
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu on alates 2009. aastast igal aastal valinud aasta vilistlase.
Aasta vilistlase nimetuse omistamise eesmärk on avaldada tunnustust isikule, kes oma erialase või ühiskondliku tegevusega osaleb tulemuslikult maaelu ja/või maamajanduse arendamisel ning teeb koostööd Eesti Maaülikooliga.
Aasta vilistlane 2024: Taavi Võsa
2024. aastal andis Taavi Võsa väga suure panuse Eesti Maaülikooli Rõhu aias peetud kündmise maailmameistrivõistluste korraldamisesse. 16. ja 17. augustil peetud maailmameistrivõistlused tõid kokku võistlejaid ja pealtvaatajaid rohkem kui 25 riigist. Taavi mängis võtmerolli maa-alade märgistamisel ja mõõdistamisel, tagades, et kõik võistlus- ja prooviplatsid vastaksid täpselt nõuetele.
Taavi on suurepärane suhtleja, tõeliselt inspireeriv inimene, kes teeb oma tööd oskuslikult nii mõistuse kui südamega. Ta on suurepärane eeskuju teistele.
Eesti Maaülikool on korraldanud koos Taaviga teadmussiirde projektide raames ka mitmeid põllupäevi, kus Taavi ülesanne oli pakkuda tehnilist tuge ja juhendada osalejaid, et jagada neile teadmisi kaasaegsete põllundustehnikate ja -võtete kohta.
Taavi panus Eesti maaelu ja maamajanduse arengusse on märkimisväärne. Ürituste kaudu on ta panustanud kogukonna ja noorte teadlikkuse suurendamisesse ning loonud tugevad sidemed kohalike põllumajandustootjatega. Tema koostöö Eesti Maaülikooli õppejõudude, tudengite ja teadlastega on rikastanud ülikooli kogukonda, mistõttu väärib ta igati aasta vilistlase tiitlit.
Tõnu Post on suurpõllumees ja Saaremaa Piimatööstuse üks eestvedajatest.
Mart Erik on ettevõtja ja metsandusvaldkonna nõustaja ning arvamusliider.
Helen Kaskema juhib Tartumaal Eesti üht suurimat maasikakasvatusettevõtet.
Vilistlaskogu on aktiivsete vilistlaste kogukond, mis on oma sihiks seadnud vilistlastevahelise suhtluse tihendamise ja ülikooliga koostöö arendamise kõrghariduse, täienduskoolituste ja teadusuuringute valdkonnas.
Vilistlaskogusse kuulub üle 200 inimese väga paljudelt erialadelt, mida on aegade jooksul Eesti Maaülikoolis õpetatud.
Vilistlaskogu liikmete südameasi on see, et meie alma materil läheks hästi. Seepärast räägitakse kaasa ülikooli tuleviku ja strateegiate kujundamisel, jagatakse stipendiume silmapaistvatele üliõpilastele ning tutvustatakse ülikooli tegevusi ja arenguid mitte ainult vilistlaskonnale, vaid ka üldsusele. Ikka selleks, et maaülikooli tuntus suureneks ning ülikooli ja ühiskonna vahel tekiks rohkem seoseid ja koostöökohti.
Vilistlaskogu stipendiumikonkursi eesmärk on tunnustada Eesti Maaülikooli üliõpilasi nende seniste õppetulemuste ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mis on seotud ülikooli ja selle tegevusvaldkonna tutvustamisega avalikkuses. Stipendiumikonkursi fond moodustub vilistlaskogu poolt sihtasutusele Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond annetatud summast.
Kaarel Pent
Maare Mõtsküla
Artur Heimola
Preemiad anti üle Eesti Maaülikooli aastapäevale pühendatud aktusel 8. novembril 2024 ülikooli aulas.
Varasemate aastate stipendiaadid leiad Joosep Tootsi fondi lehelt.
21. septembril 2001 Tartus toimunud asutamiskoosolekul. VK on asutatud määramata ajaks.
vilistlased, sõltumata lõpetatud erialast ja õppevormist, kes soovivad arendada VK eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. EPMÜ või EP A vilistlane on isik, kes on saanud EMÜ, EPMÜ või EPA diplomi või akadeemilise k raadi.
III Liikmete õigused ja kohustused
VIII Varad ja nende kasutamine
IX Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.
Uuendatuna kinnitatud vilistlaskogu üldkoosolekul 11.04.2023.
Vilistlaskogu liikmeks astumiseks tuleb esitada juhatusele avaldus.
Vilistlaskogu aastamaks on 7 eurot (pensionäridele 2 eurot) ning seda saab tasuda EMÜ vilistlaskogu pangaarvele nr EE931010220021139018 (SEB).
Kui soovid vilistlaskogu tegemistes kaasa lüüa või sul on ettepanekuid vilistlastöö kohta, võta ühendust vilistlaskogu juhatusega.
Põllumajandusenergeetika, 1997
[email protected]
Agronoomia, 1992
[email protected]
Veterinaaria, 2014
[email protected]
Maakorraldus, 1984
[email protected]
Metsandus ja maaehitus, 2014
[email protected]
Loomakasvatus, 2004
[email protected]
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2016
[email protected]
Põllumajanduse mehhaniseerimine, 1998
[email protected]
Mehhaniseerimine, 1990
[email protected]
Agronoomia, 1994
[email protected]
Zootehnika, 1989
[email protected]
Vilistlaskogu silmapaistvaim algatus on Eesti Maaülikooli vilistlaste kokkutulekute korraldamine.
Võime tagasiside põhjal julgusega öelda, et need vilistlaspeod on suurimad ja võimsamad, mida Eesti ülikoolid on näinud. Viimati kogunes Eesti Maaülikooli spordihoonesse üle 2000 vilistlase.
Järgmine suur vilistlaspidu on juba 2026. aasta septembris.
Jälgi reklaami ja võta oma kursusekaaslastega juba ühendust, et kokkusaamist kavandama hakata!