Viis naisterahvast poseerivad peomeeleolus Eesti Maaülikooli fotoseina ees

Vilistlasele

Üks suur põhjus Eest Maaülikooli õppima tulekuks on see, et siit saad sõbrad ja kolleegid kogu eluks. 

70 aasta jooksul on Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Eesti Põllumajandusülikooli või Eesti Maaülikooli diplomi saanud ligi 35 000 lõpetajat. Iga kolmekümnes täisealine inimene Eestis on meie vilistlane, põllumajandussektoris tegutsejatest suisa enamik. See on üks suur pere, kus võid alati loota koolikaaslaste toele.

Meie vilistlastest on saanud presidendid (Arnold Rüütel, Alar Karis), poliitikud (Piret Hartman, Hanah Lahe, Mait Klaassen jt) ettevõtjad ja firmajuhid (Ahti Kalde, Anu Hellenurme, Andrus Durejko jt), aga ka tuntud loomeinimesed (Hendrik Relve, Veiko Belials jt), teadlased, innovatsiooni loojad ja head spetsialistid väga erinevates valdkondades. 

Eri aegadel meie ülikooli lõpetanuid ühendab vilistlaskogu, kuid on ka muid võimalusi ülikooliga ühendust hoida, kas või oma õppetooli kaudu. Vahest on sul häid mõtteid, kuidas arendada meie õppekavasid või soovid pakkuda meie tänastele õppuritele praktikakohta? 

Vilistlased on alati oodatud ülikooli konverentsidele ja tähtpäevadele. Ja muidugi on ülikooli uksed avatud kõikidele õpihimulistele vilistlastele, sest alati saab midagi juurde õppida, olgu see siis mikrokraad, lühiajaline täienduskoolitus või koguni täiesti uus eriala.

Olulisima vilistlasinfoga püsid hästi kursis siis, kui liitud Eesti Maaülikooli vilistlaste infokirjaga, mis toob Sinuni uudised iga paari kuu tagant.

Tähistab kohustuslikku välja

Vilistlaste kokkutulek - eelreklaam aasta varem

Ootame sind suurele vilistlaskokkutulekule, mis toimub 18. septembril 2026 Eesti Maaülikooli spordihoones. 

On just paras aeg otsida üles oma kursusekaaslased ja ülikooliaegsed sõbrad ja nendega kokku leppida, et aasta pärast Tartus näeme. 

Saame juba ette öelda, et vilistlaskokkutulek pakub mitmekesist programmi nii päeval kui õhtul. Vaata sündmuse infot Facebookistlink opens in new page

Värskem info peo programmi kohta jõuab Sinuni siis, kui liitud Eesti Maaülikooli vilistlaste infokirjaga. Täida selleks veebivorm, mille leiad siit eespoolt.

Vilistlaste kokkutulek - eelreklaam aasta varem

Miks on hea olla Eesti Maaülikooli vilistlane?

Naeratava keskealise meesterahva portree rohelisel taustal

Eesti Maaülikool on olulistele suhtele alus tulevikuvaates!

Nagu teame, on elu ja äri suhted. Heade suhete väärtus kasvab ajas. Soovin oskust suhete loomiseks, tarkust nende hoidmiseks ja kõige rohkem aega nende hindamiseks!

Jaan Lusikas

OÜ Reginett omanik ja tegevjuht, mehhaniseerimise eriala vilistlane
Naeratav rohelises kleidis blond naine

Vilistlaseks olemine ei ole tiitel, vaid võimalus jääda osaks kogukonnast, kus sünnivad uued ideed ja koostöö. See tähendab panustamist teaduse ja ettevõtluse arengusse, mentoriks olemist noortele ja ühiselt tuleviku kujundamist. 

Tõeline väärtus peitub mitte ainult saadud teadmistes, vaid nende rakendamises ja edasi andmises. 

Anu Hellenurme

AS Anu Ait juhataja ja omanik, veterinaaria eriala vilistlane
Naeratav prillidega ja ülikonnas meesterahvas pruuni seina taustal

Vilistlane, hoia oma sidemeid ülikooliga, koos oleme tugevamad ja edukamad! 

Argo Normak

AS A. Le Coq energeetikajuht, põllumajandusenergeetika eriala vilistlane

Elu parimad aastad ei pea jääma ainult tudengiaega! Vilistlasena saad hoida ühendust ülikooliga ja panustada selle tulevikku!

Gerlin Järvela

PetCity Tallinna kliinikute juhataja, loomaarst, veterinaaria eriala vilistlane
previous slide
next slide

Eesti Maaülikooli vilistlaskogu on alates 2009. aastast igal aastal valinud aasta vilistlase.

Aasta vilistlase nimetuse omistamise eesmärk on avaldada tunnustust isikule, kes oma erialase või ühiskondliku tegevusega osaleb tulemuslikult maaelu ja/või maamajanduse arendamisel ning teeb koostööd Eesti Maaülikooliga.

Mees seisab auhinna ja diplomiga

Aasta vilistlane 2025: Lauri Bobrovski

Lauri Bobrovski toodab ja turustab edukalt mahemune, mahelinnuliha ja mahelinnulihast valmistatud tooteid. Lauri on üks väheseid mahelinnukasvatajaid Eestis ning seetõttu on tema panus kohaliku mahepõllumajanduse arengusse eriliselt märgiline. 

Maaülikooli liha- ja piimatehnoloogia eriala vilistlasena peab ta suurt lugu tooraine väärindamisest. Tema ettevõtte tooted jõuavad tarbijani Kikerikii ja Äntu Gurmee kaubamärkide all, kusjuures tänu erialastele teadmistele osaleb ta aktiivselt ka tootearenduses.

Lauri on aastate jooksul erinevate projektide raames ka Eesti Maaülikooliga koostööd teinud. Tema tegevus maamajanduslikus tootmises ja ettevõtluse arenduses on eeskujuks paljudele. Lauri usub väga tugevalt sellesse, et elu maapiirkondades peab jätkuma ja seda tõestavad tema loodud töökohad Järvamaa väikses külas. 

Mees seisab auhinna ja diplomiga
Mees kõnet pidamas

Aasta vilistlane 2024 Taavi Võsa

Taavi Võsa on agrotehnoloogia valdkonna teadur ja Eesti Künniseltsi liige.

Hallipäine meesterahvas seisab rohelise põllu taustal

Aasta vilistlane 2023 Tõnu Post

Tõnu Post on suurpõllumees ja Saaremaa Piimatööstuse üks eestvedajatest.

Hallipäine meesterahvas sügislehtedest kirjul taustal

Aasta vilistlane 2022 Mart Erik

Mart Erik on ettevõtja ja metsandusvaldkonna nõustaja ning arvamusliider.

Naisterahva portreepilt siseruumis, taustal maaülikooli esinduslipp

Aasta vilistlane 2021 Helen Kaskema

Helen Kaskema juhib Tartumaal Eesti üht suurimat maasikakasvatusettevõtet.

Inimesed istuvad klassiruumis laudkondades ja arutavad millegi üle
Inimesed istuvad klassiruumis laudkondades ja arutavad millegi üle

Vilistlaskogu on aktiivsete vilistlaste kogukond, mis on oma sihiks seadnud vilistlastevahelise suhtluse tihendamise ja ülikooliga koostöö arendamise kõrghariduse, täienduskoolituste ja teadusuuringute valdkonnas.

Vilistlaskogusse kuulub üle 200 inimese väga paljudelt erialadelt, mida on aegade jooksul Eesti Maaülikoolis õpetatud. 

Vilistlaskogu liikmete südameasi on see, et meie alma materil läheks hästi. Seepärast räägitakse kaasa ülikooli tuleviku ja strateegiate kujundamisel, jagatakse stipendiume silmapaistvatele üliõpilastele ning tutvustatakse ülikooli tegevusi ja arenguid mitte ainult vilistlaskonnale, vaid ka üldsusele. Ikka selleks, et maaülikooli tuntus suureneks ning ülikooli ja ühiskonna vahel tekiks rohkem seoseid ja koostöökohti. 

Vilistlaskogu silmapaistvaim algatus on Eesti Maaülikooli vilistlaste kokkutulekute korraldamine. 

Võime tagasiside põhjal julgusega öelda, et need vilistlaspeod on suurimad ja võimsamad, mida Eesti ülikoolid on näinud. Viimati kogunes Eesti Maaülikooli spordihoonesse üle 2000 vilistlase.

Vilistlaskogu stipendiumikonkursi eesmärk on tunnustada Eesti Maaülikooli üliõpilasi nende seniste õppetulemuste ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mis on seotud ülikooli ja selle tegevusvaldkonna tutvustamisega avalikkuses. Stipendiumikonkursi fond moodustub vilistlaskogu poolt sihtasutusele Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond annetatud summast.

2025. aastal pälvisid vilistlaskogu stipendiumi

Teele Eskor

Egle Liiskmann

Maare Mõtsküla

Preemiad anti üle Eesti Maaülikooli aastapäevale pühendatud aktusel 7. novembril 2025 ülikooli aulas.

Varasemate aastate stipendiaadid leiad Joosep Tootsi fondi lehelt

MTÜ Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu põhikiri

 


I Üldsätted

  1. Mittetulundusühing Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu (edaspidi: VK) on Eesti Maaülikooli (edaspidi: EMÜ) vilistlaskonna vabatahtlik ühendus, mis on asutatud

21. septembril 2001 Tartus toimunud asutamiskoosolekul. VK on asutatud määramata ajaks.

  1. VK on eraõiguslik juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. VK asukoht on Kreutzwaldi 1A, 51014 Tartu linn.
  2. VK eesmärgiks on:
    1. EMÜ vilistlaste ühendamine ning vilistlaste vaheliste kontaktide tihendamine;
    2. Vastastikuse koostöö arendamine EMÜ-ga kõrghariduse, täiendkoolituse ja teadusuuringute vallas;
    3. Osalemine loodusressursse ja maamajandust puudutavate õppe- ja teadustöö strateegiate kujundamisel;
    4. EMÜ tegevuse nõustamine;
    5. EMÜ tegevust ja arenguid puudutava info vahendamine vilistlaskonnale ja laiemale üldsusele.
  3. VK tegutseb Eesti Vabariigis ja välismaal ning teeb koostööd Eesti ja välisriikide riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega.
  4. VK juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning VK põhikirjast.
  5. VK majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 

II VK liikmed

  1. VK liikmeteks võivad astuda kõik EMÜ, endise Eesti Põllumajandusülikooli (edaspidi: EPMÜ) või endise Eesti Põllumajanduse Akadeemia (edaspidi: EPA)

vilistlased, sõltumata lõpetatud erialast ja õppevormist, kes soovivad arendada VK eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. EPMÜ või EP A vilistlane on isik, kes on saanud EMÜ, EPMÜ või EPA diplomi või akadeemilise k raadi.

  1. VK liikmed on need EMÜ, EPMÜ või EPA vilistlased , kes on VK liikmeks vastu võetud ja maksavad liikmemaksu.
  2. VK liikmeks astumiseks tuleb VK juhatusele (edaspidi: juhatus) esitada kirjalik avaldus. VK asutamiskoosolekust osavõtjad on VK asutajaliikmed.
  3. VK liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Liikme õigused ja kohustused tekivad juhatuse otsuse vastuvõtmise päevast. Arvestust VK liikmete kohta peab VK juhatus.
  4. VK liikme surma korral tema liikmelisus lõpeb. VK liikmetel on õigus VK-st välja astuda. VK-st väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liikme õigused ja kohustused lõpevad peale juhatuse otsuse vastuvõtmist ja selle teatavaks tegemist avalduse esitajale.
  5. VK liikme võib VK-st välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei ole viimase kahe aasta jooksul tasunud liikmemakse, ei ole täitnud muid VK liikmestaatusega kaasnevaid kohustusi või kahjustab VK mainet.
  6. VK liikme väljaarvamise otsustab juhatus, teavitades väljaarvamise küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega juhatuse koosolekul oma väljaarvamise küsimuse arutelul. Väljaarvamise otsuse kinnitab VK üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek).

 

III Liikmete õigused ja kohustused

  1. VK liikmel on õigus:
    1. osa võtta VK üldkoosolekust;
    2. valida ja olla valitud VK juhtimis- ja kontrollorganitesse;
    3. tutvuda aastakoosoleku protokollidega;
    4. saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet VK tegevuse kohta;
    5. teha juhatusele ja teistele VK organitele ettepanekuid kõigis nende tegevusalasid puudutavates küsimustes;
    6. kasutada VK sümboolikat vastavalt selleks kehtestatud korrale;
    7. astuda omal soovil VK-st välja.
  2. VK liige on kohustatud:
    1. juhinduma VK põhikirjast ning täitma VK juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
    2. täitma VK poolt antud ülesandeid ja sellest vajadusel aru andma;
    3. tasuma liikmemaksu VK juhtorganite poolt kehtestatud tähtaegadeks ja korras;
    4. teatama juhatusele VK liikmete arvestuse pidamiseks oma kontaktandmed ning informeerima juhatust nende muutustest.

 

IV Üldkoosolek

  1. VK kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Igal üldkoosolekul osaleval VK liikmel on üks hääl.
  2. Üldkoosoleku pädevuses on:
    1. VK põhikirja või eesmärgi muutmine;
    2. VK sisemise korralduse kohta otsuste tegemine;
    3. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
    4. liikmemaksu määra ja laekumise korra kehtestamine;
    5. juhatuse poolt esitatava majandusaasta aruande kinnitamine;
    6. revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
    7. VK ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
    8. VK juhatuse või mõne muu organi liikmega tehingute tegemise üle otsustamine;
    9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole kehtiva õiguse ja põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
  3. VK juhatus on kohustatud kokku kutsuma VK erakorralise üldkoosoleku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 VK liikmetest.
  4. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. VK põhikirja muutmiseks või VK tegevuse lõpetamise otsuseks on vajalik üldkoosoleku üle 2/3 häälteenamus.
  5. VK üldkoosoleku päevakorra projekti koostab VK juhatus ning edastab selle koos üldkoosoleku toimumise aja ja koha infoga VK liikme tele kas elektronposti ja/või posti teel vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist.

 

V Juhatus

  1. VK juhatus valitakse VK liikmete seast üldkoosolekul 3 aastaks. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek enne juhatuse valimist, kuid see jääb vahemikku 3-9. Juhatus astub ametisse valimise päevast. EMÜ rektor kuulub juhatuse koosseisu ex officio.
  2. VK juhatuse ülesandeks on VK tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil, jooksvates küsimustes otsuste vastuvõtmine, üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine, üldkoosoleku päevakorra koostamine ja VK esindamine. Juhatus esindab VK-d kõigis õigustoimingutes

 

  1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas. Juhatuse koosolekust koos selle päevakorraga teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette.
  2. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees, aseesimees või esimehe poolt nimetatud üks juhatuse liige. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 juhatuse koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.
  3. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik kohalolijate poolthäälteenamus, häälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.
  4. Juhatuse pädevuses on:
    1. oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe valimine;
    2. üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine;
    3. korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumine;
    4. üldkoosolekute päeva- ja töökorra ettevalmistamine;
    5. VK finantsmajandusliku tegevuse juhtimine;
    6. VK eelarve ja tegevuskava koostamine;
    7. VK pangakontode avamine ja sulgemine;
    8. majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule esitamine;
    9. VK palgalise personali ja nende töötasu suuruse kindlaksmääramine;
    10. VK esindamine riigi ja kohaliku omavalitsuse organites ja muudes organisatsioonides;
    11. VK üldkoosolekute vahelisel perioodil jooksvate s küsimustes otsuste vastuvõtmine.
  5. VK juhatuse esimehe pädevuses on:
    1. juhatuse töö ning juhatuse liikmete tööjaotuse korraldamine;
    2. üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise korraldamine;
    3. VK aastakoosoleku juhatamine;
    4. juhatuse koosolekute päevakorra koostamine;
    5. VK esindamine.
  6. VK juhatuse esimehe äraolekul täidab tema kohuseid juhatuse aseesimees või juhatuse otsusel üks juhatuse liikmetest.

 

VI Revisjonikomisjon

  1. VK revisjonikomisjon on sõltumatu, 3 liikmest koosnev kontrollorgan, mille liikmed valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks.
  2. VK revisjonikomisjoni liikmed ei tohi samaaegselt kuuluda VK juhatusse, kuid neil on õigus osaleda juhatuse koosolekutel.
  3. Revisjonikomisjoni ülesandeks on vähemalt kord aastas revideerida VK finants- ja majandustegevust, juhtorganite otsuste täitmist ning põhikirjast kinnipidamist.
  4. Revisjonikomisjonil on õigus teostada erakorral isi revisjone.
  5. Revisjoni läbiviimiseks peavad VK juhtorganid võimaldama revisjonikomisjoni liikmetel tutvuda revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega.
  6. Revisjoni tulemused esitatakse aruandena VK üldkoosolekule.

 

VII Muud üksused

  1. Lisaks VK üldkoosolekule, juhatusele ja revisjonikomisjonile luuakse vilistlaskogu tegevuse käigus täiendavaid üksuseid: ajutisi komisjone konkreetsete ülesannete täitmiseks, piirkondlikke vilistlaskoondisi jne.
  2. VK ajutiste komisjonide liikmed valitakse VK aastakoosolekul või nimetatakse aastakoosolekute vahelisel ajal juhatuse poolt kindlaks tähtajaks või kuni konkreetse ülesande täitmiseni.

 

VIII Varad ja nende kasutamine

  1. Vilistlaskogu varad moodustuvad:
    1. VK liikmemaksudest,
    2. annetustest ja toetustest,
    3. VK ürituste korraldamisest,
    4. VK väljaannete müügist,
    5. muudest laekumistest.
  2. VK varasid kasutatakse VK põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
  3. VK eesmärkidega kooskõlas oleva sihtotstarbelise annetuse või eraldise puhul lähtutakse varade kasutamisel annetaja või eraldaja soovidest.
  4. VK-l on õigus välja anda stipendiume, preemiaid ja auhindu.
  5. VK-l on õigus kasutada palgalist tööjõudu.
  6. VK varade kasutamise küsimused otsustab VK juhatus VK üldkoosolekul kehtestatud korras.
  7. VK eelarve esitatakse juhatuse poolt vastu võtmiseks üldkoosolekule.
  8. Liikmemaksu suuruse ja kogumise korra, samuti maksudest laekuva raha kasutamise korra kinnitab VK üldkoosolek.

 

IX Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

  1. VK ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
  2. VK ühinemise, jagunemise või likvideerimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud VK liikmetest.
  3. VK tegevuse lõpetamise otsuse järel määrab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. VK üldkoosolek võib vastava komisjoni ülesanded panna VK juhatusele.
  4. Likvideerijad lõpetavad VK tegevuse, nõuavad sisse võlad, realiseerivad VK varad ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle EMÜ-le.
  5. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

 

Uuendatuna kinnitatud vilistlaskogu üldkoosolekul 11.04.2023.

Vilistlaskogu liikmeks astumiseks tuleb esitada juhatusele avaldus. 

Vilistlaskogu aastamaks on 7 eurot (pensionäridele 2 eurot) ning seda saab tasuda EMÜ vilistlaskogu pangaarvele nr EE931010220021139018 (SEB).

Tähistab kohustuslikku välja

Kui soovid vilistlaskogu tegemistes kaasa lüüa või sul on ettepanekuid vilistlastöö kohta, võta ühendust vilistlaskogu juhatusega.

Vilistlaskogu juhatus

Rektor Ülle Jaakma

[email protected]

Juhatuse esimees Argo Normak

Põllumajandusenergeetika, 1997
[email protected]

Külli Annamaa

Agronoomia, 1992
[email protected]

Gerlin Järvela

Veterinaaria, 2014
[email protected]

Külli Kell

Maakorraldus, 1984
[email protected]

Martin Tishler

Metsandus ja maaehitus, 2014
[email protected]

Marko Kass

Loomakasvatus, 2004
[email protected]

Ingrid Tamla

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2016
[email protected]

Indrek Lindsaar

Põllumajanduse mehhaniseerimine, 1998
[email protected]

Vilistlaskogu revisjonikomisjon

Jaan Lusikas

Mehhaniseerimine, 1990
[email protected]

Rando Värnik

Agronoomia, 1994
[email protected]

Mae Alviste

Zootehnika, 1989
[email protected]

Logomotiiv, millele on kirjutatud Toiduteadus 65 ja Eesti Maaülikool

Oma vilistlastega hoiavad otsekontakti ka instituudid ja õppetoolid. Vilistlased on oodatud kaasa rääkima õppekavade arendamisel, teretulnud on vilistlaste külalisloengud jpm.

Kui mõnel meie erialal on kätte jõudnud ümmargune sünnipäev, oodatakse ikka külla ka vilistlasi.


Sel sügisel möödus 65 aastat toiduteaduse ja toidutehnoloogia alase kõrghariduse pakkumise algusest Eestis. 

31. oktoobril 2025 toimus Eesti Maaülikoolis juubelikonverents "65 aastat toiduteadust Eesti Maaülikoolis" ja õhtul ka suur vilistlaspidu. Loe lähemalt siinlink opens in new page.

Logomotiiv, millele on kirjutatud Toiduteadus 65 ja Eesti Maaülikool