KINNITATUD
EMÜ nõukogu 28. septembri 2006
asutamisotsusega nr. 33
MUUDETUD
EMÜ nõukogu 9. novembri 2006
otsusega nr. 37
Sihtasutuse Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Sihtasutus Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond (edaspidi sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud sihtasutuse vara valitsemiseks ja kasutamiseks, et saavutada käesolevas põhikirjas (edaspidi põhikiri) toodud eesmärgid.
1.2. Sihtasutuse asukoht on Tartu.
1.3. Sihtasutusel on oma pangakonto, pitsat ja sümboolika.
1.4. Sihtasutus juhindub oma tegevuses seadustest, muudest kehtivatest õigusaktidest ja põhikirjast.
1.5. Sihtasutuse aadress on: Kreutzwaldi 64, 51014 TARTU.
1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.8. Sihtasutuse eesmärgid on:
1.8.1. Rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu toetada Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) arengut, vahendades ülikoolile mõeldud sihtotstarbelisi toetusi ning finantseerides ülikooli poolt läbiviidavaid projekte.
1.8.2. Paigutada sihtasutusele laekunud raha ja vara majanduslikult otstarbekalt, arvestades sihtasutuse eesmärke ning ülikooli ja tema asutuste arengu- ja tegevuskavu.
1.8.3. Välja anda nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele avaliku konkursi korras preemiaid ja stipendiume ning finantseerida uurimis- ja arendusprojekte kultuuri, teaduse ja hariduse valdkondades.
1.8.4. Toetada ettevõtjate ja ülikooli koostööd.
1.9. Sihtasutus võib oma eesmärkide saavutamiseks moodustada sihtkapitale.
2. Juhtimine
2.1. Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.
2.2. Nõukogu
2.2.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
2.2.2. Nõukogu pädevuses on:
2.2.2.1. sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;
2.2.2.2. sihtasutuse aastaeelarve ja tegevusplaani kinnitamine ja muutmine;
2.2.2.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
2.2.2.4. juhatuse liikme(te) nimetamine ja tagasikutsumine;
2.2.2.5. juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
2.2.2.6. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
2.2.2.7. juhatusele nõusoleku andmine ja otsuste tegemine sihtasutuse poolt osaluse omandamiseks või lõpetamiseks äriühingus ja kinnisasjade ning registrisse kantud
vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks ning sihtasutuse eelarves ettenähtud summasid ületavate tehingute tegemiseks;
2.2.2.8. sihtasutuse poolt läbiviidavate konkursside ja projektide tingimuste ja tulemuste kinnitamine;
2.2.2.9. sihtkapitalide moodustamise otsustamine ja nende statuutide kinnitamine.
2.2.2.10. audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra määramine;
2.2.2.11. siseauditi korraldamise tagamine;
2.2.2.12. sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest;
2.2.2.13. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu valitsuse pädevusse ja ei ole vastuolus õigusaktide ega käesoleva põhikirja sätetega.
2.2.3. Nõukogu liikmed nimetab, kutsub tagasi ja määrab tasu nende tööülesannete täitmise eest asutaja. Nõukogul on kolm (3) kuni viis (5) liiget.
2.2.4. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.
2.2.5. Nõukogu liikmele võib maksta tema tööülesannete täitmise eest sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.
2.2.6. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
2.2.7. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.
2.2.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
(1) kord nelja (4) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult vähemalt viis (5) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
2.2.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
2.2.10. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult 2/3 nõukogu liikmetest. Nõukogu sätestab nimetatud otsuse vastuvõtmise protseduuri nõukogu kodukorras.
2.2.11. Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.
2.2.12. Nõukogul on õigus saada oma ülesannete täitmiseks juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta.
2.2.13. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
2.3. Juhatus
2.3.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
2.3.2. Juhatusel on üks (1) liige - juhataja.
2.3.3. Juhatuse liige määratakse ametisse neljaks (4) aastaks.
2.3.4. Juhatuse liikme töökord ja muud tingimused (sh tasustamine) määratakse kindlaks juhatuse liikme ja nõukogu vahelises lepingus.
2.3.5. Juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
2.3.6. Juhatus oma ülesannete täitmisel:
2.3.6.1. juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;
2.3.6.2. tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
2.3.6.3. tagab majandusaasta aruande koostamise;
2.3.6.4. esitab nõukogule kinnitamiseks aastaeelarve ja tegevuskava;
2.3.6.5. tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud piiranguid, peab sihtasutuse nimel läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja korraldab nende täitmist;
2.3.6.6. käsutab sihtasutuse eelarve piires sihtasutuse vara ja avab arveid krediidiasutustes;
2.3.6.7. korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
2.3.6.8. sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;
2.3.6.9. annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;
2.3.6.10. esitab vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse tegevusest;
2.3.6.11. omab muid seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi.
2.4. Nõukoda
2.4.1. Sihtasutuse juures võivad tegutseda nõukojad, mis täidavad nõuandvat rolli vastavas tegevusvaldkonnas.
2.4.2. Nõukoja pädevuses on:
2.4.2.1. Sihtasutuse aastaeelarve ja tegevuskavade läbivaatamine ja nende osas ettepanekute tegemine juhatusele;
2.4.2.2. sihtasutuse tegevusvaldkondi puudutavate strateegiliste dokumentide läbivaatamine ja nende osas ettepanekute tegemine juhatusele;
2.4.2.3. ettepanekute tegemine juhatusele uute meetmete rakendamiseks sihtasutuse tegevusvaldkondi reguleerivate strateegiate ja tegevuskavade raames.
2.4.3. Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus. Nõukojal on kolm (3) kuni viis (5) liiget.
2.4.4. Nõukoja töökorra kehtestab sihtasutuse juhatus.
3. Vara
3.1. Sihtasutuse vara moodustatakse:
3.1.1. Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või tagasivõtmatult üle antud varast;
3.1.2. Sihtasutuse poolt korraldatavatest heategevuslikest tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;
3.1.3 sihtasutusele kuuluvate väärtpaberite omamise või võõrandamise tulust;
3.1.4. muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.
3.2. Vara üleandmise kord
3.2.1. Sihtasutusele laekuvad rahalised vahendid kantakse sihtasutuse arveldusarve(te)le.
3.2.2. Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel.
3.2.3. Sihtasutusele laekuva vara võtab vastu ja korraldab selle arvepidamise sihtasutuse juhatus, või tema poolt volitatud isik.
3.2.4. Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on
sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.
3.2.5. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve üldised põhimõtted kehtestab sihtasutuse nõukogu.
3.3. Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord
3.3.1. Sihtasutuse vara kasutatakse:
3.3.1.1. sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;
3.3.1.2. sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks.
3.3.2. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja õigusaktidega.
3.3.3. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4. Aruandlus
4.1. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande (põhikirjas ühiselt nimetatud majandusaasta aruanne) ning esitab majandusaasta aruande audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4.) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori(te) järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.
4.2. Audiitor(id)
Sihtasutusel on audiitor(id), kelle nimetab, arvu sätestab ja tasustamise korra määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
5. Põhikirja muutmine
5.1. Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud
5.1.1. Põhikirja võib muuta üksnes asutaja otsuse alusel.
5.1.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
5.2. Piirangud muudatustele
5.2.1. Asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
6. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
6.1. Ühinemine ja jagunemine
6.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsusel kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.
6.1.2. Sihtasutus võib asutaja otsusel jaguneda sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.
6.2. Lõpetamine
6.2.1. Sihtasutuse võib lõpetada:
6.2.1. 1. asutaja otsuse alusel;
6.2.1.2. muul seaduses sätestatud alusel;
6.2.1.3. juhul kui sihtasutuse tegevus ei vasta sihtasutuse eesmärgile.
6.3. Likvideerimine
6.3 1. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.3.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu.
6.3.3. Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine
toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid
hoiule asutajale.
6.4. Vara jaotamine
6.4.1. Pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara üle asutajale sihtasutuse eesmärke järgiva tegevuse jätkamiseks.
