Ekstern ei ole üliõpilane, ent ülikool on andnud talle õiguse:
ülikoolis kehtivatel tingimustel ja korras.
Eksternõppe eesmärk on võimaldada lõpetada poolelijäänud õpingud.
Eksternina õppimine on tasuline (v.a doktoritöö kaitsmine). Õppetasu maksmise nõue tuleneb ülikooli senati kehtestatud õppekulude hüvitamise tingimustest ja korrast (.pdf)link opens in new page. Õppetasu suurus arvestatakse ainepunkti hinna ja nende õppeainete mahu järgi, mis on märgitud eksterniks arvamise avaldusse.
Eksternõppes õppija peab vastama õppekava vastuvõtutingimustele.
Esimese või teise õppeastme õppekava täitva eksterni õppekoormus on väiksem osakoormusega õppe nõudest, arvestamata praktika läbimist, lõputööd või -eksamit.
Erand on loomaarstiõpe, kus võimaldatakse eksternina õppida ainult juhul, kui varem katkenud õpingute lõpetamiseks on vaja läbida mitte rohkem kui kaks õppekavajärgset õppeainet ja kaitsta lõputöö.
Eksterniks saamiseks tuleb esitada avaldus õppekava haldava instituudi õppekorralduse spetsialistile hiljemalt kaks nädalat enne õppetöö algust. Avaldusel peab olema märgitud läbitavate õppeainete nimekiri.
Avalduse kooskõlastab õppekava haldava instituudi õppedirektor, doktoriõppekava alusel eksternina õppima asumise korral lisaks ka eksterni juhendaja.
Avalduse võib jätta rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta õppekavas ja/või ainekavas kehtestatud tingimustele või kui tal on ülikooli ees rahalisi võlgnevusi.
Eksterniks arvamise aluseks on ülikooli ja eksterni vahel sõlmitud õppekulude hüvitamise leping. Eksterni staatus antakse kuni käimasoleva õppeaasta lõpuni.
Eksterniks arvamise avaldus (.docx)link opens in new page
Doktoriõppe eksterniks arvamise avaldus (.docx)link opens in new page
Õppetasud 2024/2025. õppeaastal (.pdf)link opens in new page
Õppetasud 2025/2026. õppeaastal (.pdf)link opens in new page