Avaleht

Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi Linné ülikooliga kutsuvad Eesti linnu osalema rahvusvahelises teadusprojektis „Green Frontiers“, et rajada katsealasid valglinnastumise mõjualas kahjustatud muldade taastamiseks.

8. jaanuaril andis Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut Kaitseväe Akadeemiale üle projekti käigus välja töötatud automatiseeritud mulla nihketugevuse ja niiskuse mõõtesüsteemi (koonilise penetromeetri), mis võimaldab hinnata maastiku kandevõimet ja sõidukite läbitavust erinevates pinnasetingimustes. 

Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“. Kogumik koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud põllumajanduse uuringute tulemusi, mis käsitlevad mahepõllumajandust või on mahetootmise seisukohalt olulised.

5. jaanuaril tõmmati Eesti Maaülikooli peahoones joon alla konkursile, mille abil tunnustati maaülikoolis töötavaid tublisid kolleege.

Eesti Maaülikooli “Teadlase töövarju” videosarja uues osas näitab toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar, kuidas ta uurib lamba- ja kitsepiima koostist ning omadusi.

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (Ephydatia muelleri) vähendab oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-limaeosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viitab, et käsnad võivad looduses vähendada parasiidiga nakatumise riski kaladel.