Doktoriõpe

1. Üldmoodul (12 EAP)

1.1. Teadus (7 EAP)  - kohustuslik              

DK.0004 Intellektuaalomandi kaitse ja autoriõigus (1 EAP)

DK.0020 Teaduseetika (2 EAP)

DK.0012 Teadustöö metodoloogia (4 EAP)

1.2. või 1.3. Õpetamine või ettevõtlus - doktorant valib kas õpetamise või ettevõtluse alamooduli

1.2. Õpetamine kõrgkoolis (5 EAP)

DK.0006 Kõrgkooli pedagoogiline praktika (2 EAP)

DK.0005 Kõrgkoolididaktika (3 EAP)

või

1.3. Ettevõtlus (5 EAP) 

DK.0022 Ettevõtlus- või juhtimisalane praktika (2 EAP)

DK.0021 Juhtimine ja ettevõtlus (3 EAP)

2. Erialamoodul (23-28 EAP)

2.1. Erialaained

Doktorant saab uurimistöö teemast lähtuvalt ise valida õppeained ja erialaseid kursusi oma ülikoolist või teistest (välis)kõrgkoolidest. 

2.2. Matemaatiline statistika ja modelleerimine (3 EAP)

Kohustuslik on läbida vähemalt üks statistika õppeaine:

DK.0016 Matemaatiline statistika 1. Klassikalised meetodid (3 EAP)

DK.0017 Matemaatiline statistika 2. Mudelid ja mustrid (3 EAP)

3. Teaduskommunikatsioon (4 EAP)

DK.0023 Uurimistöö esitlemine rahvusvahelisel teaduskonverentsil (2 EAP)

DK.0024  Uurimistöö esitlemine teaduslik-praktilisel konverentsil või doktoriseminaridel (2 EAP)

• NB! Täiendavad esinemised saab arvestada erialaaine alla.

   

4. Vabaained (0-5 EAP)

NB! Vabaained ei ole kohustuslikud!

Erialamooduli ja vabaainete summaarne maht peab olema vähemalt 28 EAP.

Üldõppe läbiviimise eest vastutab õppeosakond.

Doktorant-nooremteadurid on samaaegselt nii üliõpilase kui ka töötaja staatuses ning nendega sõlmitakse tähtajaline tööleping koormusega 1,0 kuni nominaalse õppeaja (4 aastat) lõpuni. 

Nooremteaduri töö sisu lähtub individuaalplaanist ning on vähemalt 85% ulatuses teadus-, arendus- ja loometegevus. 

Nooremteaduri töötasu lähtub Eesti keskmisest palgast ning 2025/2026. õppeaastal on see 1951 eurot. Juhendaja või instituut võib maksta riiklikule palgale lisa või määrata doktorandile stipendiumi.

Doktorandi edasijõudmist hinnatakse üks kord aastas atesteerimisel. Töösuhet jätkatakse, kui doktorant saab positiivselt atesteeritud. Kui doktorant atesteerimist ei läbi, siis ta eksmatrikuleeritakse ja tööleping lõpetatakse. 

Õppekoht luuakse väljaspool riiklikku tegevustoetust juhendaja finantseeritava lisakohana. Üldjuhul on doktorandi teadustöö sisu ja sissetulek seotud juhendaja teadusprojektiga. Doktorandile kehtivad kõik üliõpilasele kohalduvad õigused ning töölepingu korral töötajale kohalduvad õigused.

Vastuvõtt toimub aasta läbi sobilike kohtade olemasolul.

Doktorant-üliõpilane läbib doktorantuuri põhitöökoha kõrvalt. Talle laienevad üliõpilastele kohalduvad õigused, kuid tal ei ole ülikooliga töölepingulist suhet, mistõttu ta ei saa ka töötasu.

Teadmussiirdedoktorantuuri õppekoht on loodud era-, avaliku või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte huvidest ja vajadustest lähtuvalt ning põhineb partnerorganisatsiooni, ülikooli ja doktorandi vahelisel koostöölepingul. Niisuguseid õppekohti saab luua ja täita aasta läbi. 

Teadmussiirdedoktorantuuri koha loomise algatab partnerorganisatsioon, kelle huvidest doktorandi teadustöö lähtub. Doktorandil on vaja leida juhendaja nii partnerorganisatsioonist kui ka ülikoolist.

Teadmussiirdedoktorant peab täitma kõiki Eesti Maaülikooli doktoriõppesse kandideerimise tingimusi ning tema edasijõudmist hinnatakse teiste doktorantidega samadel alustel.

Ettevõtted saavad taotleda sektoritevahelise mobiilsuse toetustlink opens in new page (SekMo); 

Teadmussiirdedoktorantuuri koha planeerimisel tuleb ettevõttel läbi mõelda:

• milline on doktorandi töökorraldus;
• millised on juhendajate ja ettevõtte panus ning vastutus;
• millist ressurssi (laboritarvikud, uurimistöö tegemise koht jms) on teadustööks vaja (sh konverentsidel osalemise ja doktoritöö kaitsmise kulud);
• kuidas on lahendatud konfidentsiaalsuse ja intellektuaalomandi õigustega seotud küsimused.