Järgmine juhtimiskonverents toimub 22.mail 2026.
Konverentsi alateema on "Ressursijulgeolek - kuidas seda kindlustada?"
Märgi kuupäev kalendrisse ja jälgi reklaami!
Konverentsipääsmed tulevad müüki uuel aastal.
Juhtimiskonverentsi fookuses olid 2025. aastal järgmised teemad:
Põllumajandus ja toit
Mets ja puit
Energeetika
PROGRAMM
REEDE, 30. MAI 2025, EESTI MAAÜLIKOOLI AULA
9.30 saabumine ja suupisted
10.00 konverentsi avamine
Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli rektor
Tarmo Soomere, Eesti Maaülikooli nõukogu esimees
10.15 Jaan Lusikas (Reginett)
10.30 Tõnu Mertsina (Swedbank) „Toodame ise või veame sisse? Milline on primaarsektori ja energeetika roll Eesti majanduses?“
11.00 METS JA PUIT
- Mart Erik „Mets minu arm – pool sajandit metsanduses“
- Arutelu "Mets kui Eesti rikkuse alus"
Arutavad: Jüri Külvik (Lemeks AS), Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool), Kristjan Tõnisson (RMK), Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskool), Katrin Jõgi (Eesti Maaülikool)
12.10 – 13.10 LÕUNA
13.10 ENERGEETIKA
- Andrus Durejko (Eesti Energia) "Strateegiline juhtimine energeetikas: väljakutsed ja võimalused"
- Arutelu "Eesti energiajulgeoleku pikk plaan"
Arutavad: Allan Tooming (Eesti Maaülikool), Siim Muiste (Diotech), Raul Kotov (Elenger), Andrus Durejko (Eesti Energia)
14.20 VAHEPALA
14.30 PÕLLUMAJANDUS JA TOIT
- Oleg Gross (OG Elektra) "Juhtimise lugu"
- Arutelu "Kelle toitu me tulevikus sööme?"
Arutavad Timo Vunder (Kõpsta Seafarm OÜ), Evelin Loit-Harro (Eesti Maaülikool), Piret Hartman (Eesti Maaülikooli vilistlane), Ülo Kivine (Eesti Maaülikooli vilistlane), Teele Eskor (Paevälja talu)
15.40 Päeva kokkuvõte
Jaan Lusikas (Reginett OÜ juht), Katrin Kepp (Eesti Maaülikool, Biomajanduse Arenduskeskuse juhataja)
16.00 – 17.00 Rektori vastuvõtt ja võrgustumine
Korraldajal on õigus teha kavas muudatusi.
TARMO SOOMERE, Eesti Maaülikooli nõukogu esimees:
Kiiresti muutuvatel aegadel on eriti oluline tunnetada ja hoida püsivaid väärtusi. Ka kõige keerukamatel hetkedel vajame sööki, jooki, kehakatet ja peavarju. Need ei teki üleöö. Need vajavad aega, ruumi, teadmisi ja oskusi, soojust, hoolt ja armastust, aga ennekõike kahe jalaga Maa peal olemist ja meile antud keskkonna suurepärast tundmist.
JAAN LUSIKAS, Eesti Maaülikooli vilistlane, Regineti juht:
Soovin seista Maa peal, kus inimestel on ühised väärtuspõhised hinnangud ja nad on õnnelikud!
Kui Sinu soovid vähegi samastuvad, oled oodatud konverentsile!
Julgust valikuteks!
TÕNU MERTSINA, Eesti Maaülikooli vilistlane, Swedbank´i peaökonomist:
Põllu- ja metsamajandus ning toidu- ja energiatootmine on väga pika ajalooga tegevusalad. Inimesed on nende kaudu saanud rahuldada on põhivajadused – et oleks koht, kus elada, tuba soe ja söök laual. Nii jääb see ka tulevikus. Ainult, et nende tegevusalade koht majanduses on muutunud ja muutub ka edaspidi. Kliimaeesmärkide täitmine mõjutab suuremat osa majandusest ja me oleme alles selle teekonna alguses. Samal ajal on konkurentskeskkond muutunud üha karmimaks. Selleks, et kahe jalaga maa peale jääda, peavad pingutama nii ettevõtjad, kui ka seadusandjad.
OLEG GROSS, Eesti Maaülikooli vilistlane, OG Elektra omanik:
Kas edukaks majandustegevuseks ja äriks on alati vaja järgida üldtuntud majandusteooriaid?
TIMO VUNDER, Kõpsta Seafarm OÜ juhatuse liige ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees:
Toidu, puidu ja energia olemasolu ei ole iseenesest mõistetavad. Seda kõike toodetakse, millel on kõrge julgeoleku, majanduslik ja sotsiaalne väärtus.
Paraku peetakse selle kõige olemasolu enesestmõistetavaks kuni nälg majas, tuba külm ja pirn kustunud ei ole.
TEELE ESKOR, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini üliõpilane, Paevälja talu:
Tavainimene kipub tihti unustama, kust tuleb toit tema lauale. Toidutootmine on kõige alus, sest võrreldes muu tarbekaubaga, ilma toiduta inimene kaua funktsioneerida ei saa.
Veel sagedamini ununeb poes käies ära see, et vaadata kriitilise pilguga toidu päritoluriiki.
Meie, Eesti kohalik toit, mis valmib siin samas, on Eesti oma põllumeeste ja-naiste toodetud väärtuslik ja ehe toodang. Selle sama kvaliteetse toidu jätkusuutlikuks tootmiseks tehakse põllumajanduses tohutuid investeeringuid ja arendusi. Näiteks tehnika ja tootmishoonete uuendamise näol.
Kõige olulisem - selle toidu olemasolu tagab meile kindlustunde ehk toidujulgeoleku. Kuid kas meie toidujulgeolek on piisav ja kõigile kättesaadav?
PIRET HARTMAN, Eesti Maaülikooli vilistlane:
Eesti iseseisvuse tugisambad on kohalik toit, tark rahvas ning tugev eesti identiteet ehk meie kultuur. Väikese riigina ei saa me endale lubada mahajäetud piirkondi ja inimesi. Meil peab olema jõudu ja arukust, et enda eest seista ja oma inimesi ja meie kultuuri hoida, nii tagame Eesti riigi püsimise.
ÜLO KIVINE, Eesti Maaülikooli vilistlane:
Eesti loodus aitab luua meie toidutoorme ja Eesti toit toetab ka meie loodust. Tuleviku maailmas on nad lahutamatud ning neid mõlemat tuleb hoida ja kaitsta.
EVELIN LOIT-HARRO, Eesti Maaülikool, säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor:
Toitu, mis on eelistatult Eestis toodetud, vajab iga inimene vähemalt kolm korda päevas. „Kahe jalaga maa peal" tähendab põllumajanduses seda, et me peame meeles pidama, et selle valdkonna esimene eesmärk on vastutada kvaliteetse toidu tootmise eest ning me ei tohi luua olukorda, kus toit on tootmise kaassaadus. Juhtimise juures on kõige olulisem usaldus ja kommunikatsioon inimeste vahel.
MART ERIK, Eesti Maaülikooli vilistlane:
Olid ajad, kus meil eestlastena ei olnud midagi kaotada. Võisime unistada vabadusest ja võtta riske, katsetada ning võidelda. Meil läks õnneks ning taastasime oma riigi iseseisvuse.
Täna on käes aeg, kus võime valesid otsuseid tehes kättevõidetu kaotada. Arvel on iga sent ja iga liigutus. Kõik, mida ette võtame, tuleb mõistlikult läbi kaaluda toimetades nii, et sellest meile tulevikus tulu tõuseks ja oma riik kindlalt püsiks.
Tuleme kahe jalaga maa peale tagasi!
KRISTJAN TÕNISSON, Eesti Maaülikooli vilistlane, RMK juhatuse liige:
Väljend „kahe jalaga maa peal“ tähendab minu jaoks, et me peame oma tegemistes silmas jätkusuutlikkust ja pikka perspektiivi, mis on eriti oluline metsanduses; teeme teaduspõhiseid ja läbikaalutud otsuseid ning meil on otsustamiseks olemas piisavalt head ja usaldusväärsed andmed. Kui teadmisi või andmeid napib, siis tuleb neid juurde luua koostöös teadusasutustega.
KATRIN JÕGI, Prisma Peremarket kestlikkuse- ja kvaliteedijuht, EMÜ doktorant, endine EL biomajanduse noortesaadik
„Kahe jalaga maa peal“ olemine tähendab toidu, puidu ja energia teemades tasakaalu leidmist loodusressursside, ökoloogiliste väärtuste, julgeoleku ja majanduse vahel. Põllu- ja metsamajandusest ei tohiks rääkida ainult emotsioonide põhjal – otsused peavad tuginema teaduspõhisele lähenemisele ning arvestama nii keskkondlike, majanduslike kui ka sotsiaalsete mõjudega. Peame leidma kesktee äärmuste vahel, toetudes oma juurdunud oskustele ja kogemustele, kuid olles samal ajal avatud innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele – sest mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.“
REIN DRENKHAN, Eesti Maaülikool, metsapatoloogia professor:
Praegu tehtavad otsused mõjutavad olukorda mitmel järgmisel kümnendil, mistõttu on vaja keskenduda pikaajalisele strateegiale, mitte lühiajalistele otsustele.
HAANA ZUBA-REINSALU, Eesti Maaülikooli vilistlane, Luua Metsanduskooli direktor:
„Kahe jalaga maa peal" olemine tähendab tasakaalu leidmist kiirete muutuste ja kestlike valikute vahel, inimeste ja looduse, innovatsiooni ja traditsioonide vahel.
Juhtimine ei ole pelgalt otsuste tegemine – see on ka oskus innustada ja kaasata inimesi, et üheskoos leida lahendusi, mis toetavad Eesti majandust, keskkonda ja meie inimeste heaolu.
JÜRI KÜLVIK, Eesti Maaülikooli vilistlane, Lemeks Grupp, asutaja/ juhatuse esimees:
Tohime Eestis praegu keskenduda vaid kahele asjale- need on majanduse konkurentsivõime tõstmine ja kaitsevõime tugevdamine. Paraku on need kaks teineteisega absoluutselt seotud.
Kohaliku ressursi, eriti taastuva väärindamine, kõrgema lisandväärtuse andmine nii toidu- kui puidusektoris on meie riigile ja ühiskonnale praegu elulise tähtsusega.
ANDRUS DUREJKO, Eesti Maaülikooli vilistlane, Eesti Energia juhatuse esimees:
Meil on valus praegu, mistõttu peame tegema nüüd ja kohe valikuid, mis seda olukorda leevendaks. Aga need valikud peavad olema mõistlikud ja ühiskonnale minimaalse võimaliku koormusega. Energeetikas on need valikud taastuvenergia, akusalvestid ja gaasijaamad ning tahame seda või mitte, põlevkivijaamad kindlustuspoliisina. Need otsused saame teha kiiresti, sest meil ei ole aega oodata 10-15 aastat kuni hiidprojektid ja alles kujunemisjärgus tehnoloogiad küpseks saavad. Selliseid, kahe jalaga maa peal valikuid peame tegema ka teistes sektorites, olgu tegemist metsanduse või toiduainetööstusega.
ALLAN TOOMING, Eesti Maaülikool, energiakasutuse õppetool, automaatika lektor:
„Kahe jalaga maa peal“ olemine tähendab minu jaoks Eesti kestliku arengu tagamiseks tehtavate otsuste langetamist, lähtudes teaduspõhisest lähenemisest ja jättes kõrvale emotsionaalsed mõjutused.
RAUL KOTOV, Eesti Maaülikooli vilistlane, AS Elenger Grupp juhatuse liige:
Eesti peab suutma ise toota kogu elektrienergia mida tarbime ja on hea kui suudame seda müüa veel ka naabritele.
Kui mitte minu tagahoovis siis kelle, miks idavirumaalane peab nõustuma põlevkivikaevandusega või tuumajaamaga kui Kose vald ei taha tuulikuid?
Konverentsi korraldavad:
Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu, EMÜ Joosep Tootsi fond, Artur Nilsoni fond
