Eesti Maaülikooli Mahekeskuse projektid

Eesti Maaülikool osaleb mitmetes rahvusvahelistes mahepõllumajanduse teemalistes projektides.

Käimasolevad projektid

Projekti kestus: 2024-2028

Rahastamine: Euroopa Horisont programm

Koordinaator: Gabriele Ridolfi, Mahepõllumajanduse Uurimisinstituut FiBL, Šveits

 

Eesti Maaülikooli projektijuht: kaasprofessor Liina Talgre, Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool: e-mail: [email protected] 

Põhitäitjad: mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann, taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli peaspetsialist Viacheslav Eremeev.

OrganicYieldsUP on koostööpõhine algatus, kuhu kuulub 17 partnerit eri Euroopa riikidest. Eesmärk on suurendada mahepõllukultuuride saagikust, järgides samal ajal mahepõllumajanduse põhimõtteid. Ulatusliku teadustöö, katsete ja sidusrühmade kaasamise kaudu soovib projekt edendada põllumajandussektori jätkusuutlikku arengut ning toetada ELi eesmärki laiendada mahepõllumajandust aastaks 2030.

Tegevused:

  • Koguda ja esitada andmeid ja teadmisi mahepõllumajandussüsteemide saakide ning saagikuse suurendamise strateegiate ja lähenemisviiside mõju kohta.
  • Hinnata strateegiate sobivust ja potentsiaali saagikuse suurendamiseks jätkusuutlikul viisil.
  • Koostada soovitused tulevasteks teadusuuringuteks ja ELi poliitikate kujundamiseks.
  • Suurendada teabe kättesaadavust ja kergesti leitavust selle kohta, kuidas saagikust mahepõllumajanduses parandada.

Projekti kestus: 2025-2028

Rahastamine: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Mobilitas 3.0 Horisondi partnerlused

Koordinaator: Prof Paolo Barberi, Sant’Anna Ülikool, Itaalia

Eesti Maaülikooli projektijuht: kaasprofessor Liina Talgre, Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool: e-mail: [email protected] 

Täitjad: Elen Peetsmann, Viacheslav Eremeev, Evelin Loit-Harro, Merili Toom, Merrit Shanskiy, Hille Lass

SUNRISE'i eesmärk on edendada agroökoloogilist üleminekut põllumajanduses, luues agroökoloogiliste elavate laborite võrgustiku (AELL) 10 Euroopa riigis, tuginedes juba olemasolevatele elavatele laboritele või olukordadele, millel on suur potentsiaal saada kolme aasta jooksul aktiivseks AELLiks.

Tegevused:

  • Agroökoloogiliste praktikate arendamine põllukultuuride kasvatamisel.
  • Agroökoloogiliste elavate laborite (ingl.k. living labs) võrgustiku tegevuses osalemine.
  • Agroökoloogiliste praktikate alase info levitamine.

Lõppenud projektid

Agroökoloogiliste printsiipide kasutamine lihtsate ja vastupidavate mahesüsteemide edendamiseks

Projekti kestus: 2021 – 2024

Rahastamine: ERA-Net CORE Organic Cofund, Maaeluministeerium

Koordinaator: Mr Stefano Canali, Põllumajandus- ja keskkonnauuringute keskus, CREA-AA, Itaalia

Projekti partnerid

  • Põllumajandus- ja keskkonnauuringute keskus (CREA-AA), Itaalia
  • Pulawi mullateaduse-ja taimekasvatuse instituut, Poola
  • Asociația Română pentru Agricultură Durabilă (ARAD), Rumeenia
  • Eesti Maaülikool
  • École Nationale Supérieure Agronomique (ENSA), Alžeeria
  • Alžeeria riiklik agronoomiliste uuringute instituut (INRAA)
  • Itaalia mahe- ja biodünaamilise põllumajanduse uuringute sihtasutus (FIRAB)

Eesti Maaülikooli poolne projektijuht: kaasprofessor Liina Talgre, Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool: e-mail: [email protected]

Põhitäitjad: Emeriitprofessor Anne Luik, mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann, mullateaduse õppetooli teadur Karin Kauer, taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli peaspetsialist Viacheslav Eremeev. Projekti olid kaasatud kraadiõppurid.

Projekti põhieesmärk oli edendada ja toetada mitmekesiste mahetoidusüsteemide väljatöötamist, hõlmates põllult taldrikule süsteemi kõiki lülisid. Projekti jooksul kujunesid kohalikud agroökoloogia elavad laborid (ALL) ning nende baasil riikidevaheline ALL võrgustik. Võrgustikku kuuluvad teadlased, nii mahe- kui tavatootjad, aga ka  põllumajandussaaduste töötlejad, nõustajad, tarbijad ja poliitikakujundajad. Elavate laborite väljaarendamiseks vajalik teave saadi huvigruppides läbiviidudküsitluste ja põldkatsete käigus.

Eesti ALL põhineb Eesti Maaülikoolis läbiviidaval pikaajalisel külvikorra katsel, kus uuritakse eri süsteemides külvikorra mitmekesistamise mõju talviste vahekultuuridega nii erinevatele mullaomadustele sh süsiniku sidumisele, elurikkusele kui kultuuride saagikusele ning saagi kvaliteedile. 

Eesti ALL põhieesmärgiks oli külvikordade mitmekesistamine erinevate kohalike haljasväetiste, segukülvide, vahekultuuride jms, mis tagaksid tootjale mullaviljakuse sõltumatuse välisest sisendist, samas aga annaksid piisava toorme maheturu laienemiseks eelkõige lasteasutuste tarvis.

Projekti kestus: 2020-2022

Rahastamine: Erasmus+

Projekti partnerid

  • Tuscia Ülikool (Itaalia)
  • Zagrebi Ülikool (Horvaatia)
  • Münsteri rakendusteaduste ülikool (Saksamaa)
  • Eesti Maaülikool
  • Varssavi Põllumajandusülikool (Poola)

Koordinaator: Prof. Joanna Trafiałek, Varssavi Põllumajandusülikool (WULS)

Eesti koordinaator: mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann

Põhitäitjad: toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor Mati Roasto, lektor Katrin Laikoja ja emeriitprofessor Anne Luik mahekeskusest.

SAFE-ORGfood projekt toetas viie Euroopa ülikooli vahelist koostööd, et arendada, rakendada ja laialdaselt levitada innovatiivseid, terviklikke õppematerjale toiduohutuse kohta mahepõllumajanduslikus tootmises, mille tulemusena paraneb ülikooliõpetuse kvaliteet ja tõhusus.

Projekti raames valmisid:

  1. Maheettevõtete toiduohutuse teadlikkuse analüüs;
  2. Käsiraamat – toiduohutuse teooria mahetoidu töötlemisel;
  3. Praktilised juhendmaterjalid toiduohutuse valdkonnas;
  4. E-õppe materjalid mahetoidu toiduohutuse valdkonnas magistri- ja kraadiõppuritele;
  5. Veebiloeng (video) toiduohutuse süsteemist mahetootmises.