Embrüolaborist kasvas välja rahvusvaheliselt laineid lööv teenus

Milleks on üldse vaja katseklaasivarssasid luua? 

Tänapäeval toodetakse hobuste katseklaasiembrüoid rohkem kui tavaembrüoid. Põhjused on proosalised - tippspordis olevaid märasid ei tiinestata nende sportlaskarjääri tõttu. Teiseks põhjuseks on tipptäkkude sperma hind - väga kallist või haruldast spermat saab laboritingimustes kasutada oluliselt säästlikumalt: see tähendab, et ühe spermakõrrega on võimalik toota kümneid või isegi 100 embrüot ning anda parimaid geenikombinatsioone paljudele järglastele. Kallimate täkkude spermakõrs võib maksta 40 000 eurot ja tavatehnoloogias saaks sellest vaid ühe varsa. Seega on sel teenusel väga konkreetne majanduslik mõju.

Ka Luunja Stud OÜ omanik ja juht Sven Šois kinnitas, et tänu selle tehnoloogia kasutuselevõtule saab nüüd parematelt märadelt rohkem järglasi. „Tegelesime katseklaasiembrüotega varem Hollandis sarnases laboris. Sattusime kokku Elinaga, kellel silm säras ja oli tahtmine seda arendustööd ka Eestis proovida. Visioon oli appi tulla kõikidele hobusekasvatajatele, sest nii saab võita hobusearetuses tohutult aega ja kasutada ka haruldasi täkke,’’ sõnas ta.

Eesti Maaülikooli embrüoloog, projekti ülikoolipoolne kuraator Elina Tsopp rääkis, et hobused on talle alati meeldinud -ratsaspordiga on ta lapsepõlvest saati tegelnud ning viimastel aastatel on ka hobusearetusest saanud väikestviisi hobi. Kuid idee luua katseklaasihobune sündis tal juba kümmekond aastat tagasi: „See mõte sai hoogu juurde, kui ma Genti Ülikoolis Belgias katseklaasiembrüote loomise ja siirdamise tehnoloogiat õppimas käisin. Küll aga oli see tehnoloogia siis veel lapsekingades ja selle efektiivsus üsna madal,“ meenutab ta. 

Sellise uue teenuse välja töötamiseni ei jõua teadlased kunagi pelgalt laboriseinte vahel ega üksi. Selleks on vaja suurt meeskonda, suuri investeeringuid (labori- ja keskuse ehitus), ettevõtluspartnereid, tihedat rahvusvahelist koostööd, loomulikult ka päris hobuseid ja tingimusi nende hobuste pidamiseks. Seega ilma hobusekasvatajata, kes oli valmis võtma osa projekti riskidest enda kanda, poleks maaülikooli teadlased ilmselt katseklaasivarsa sünnini jõudnud.

Tänaseks on asutatud Luunja tallide juurde hobuste biotehnoloogia keskus InnovumLab, mis pakub teenuseid Eesti ja Euroopa hobuseomanikele. „Hobuste munarakud saadetakse meie laborisse ja meie saadame embrüod külmutatuna tagasi – nii lihtne see piltlikult ongi,“ sõnas Šois. Biotehnoloogia keskuse asutamist finantseerisid Luunja Stud OÜ omanikud ise. Juba on ka õnnestumisi – Tartu arendusselts on ettevõtmist usaldanud ja nende toel ja Leader projekti vahenditest on olnud võimalik sisustada labor kaasaegsema tehnikaga.

Ülikoolil poleks olnud sellise teadus-arenduskoostöö projekti finantseerimiseks ka vahendeid – kogu projekti rahastasid Luunja ja Perila tall, kes taotlesid ka toetust Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmest 16 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise“. Ülikool panustas olemasoleva embrüolaboriga, kus katsetega alustada, ja loomulikult teadlaste ja teiste meeskonnaliikmete ekspertteadmistega. 

Ülikoolile ja teadlastele kaasnes sellega nende jaoks kindlasti rahvusvaheline märgatavus. Tekkisid uued võimalused rahvusvahelisteks projektideks, teadustööd, lõputööd jms. Kindlasti muutus embrüotehnoloogia valdkond populaarsemaks ka meie veterinaariatudengite seas. Ka Sven Šois ütles, et huvi ettevõtte vastu on kogu maailmas. „Ka Elinal on olnud võimalus maailma juhtivate teadlastega nõu pidada ja konsulteerida,“  kinnitas ta. 

Sven Šois ütles, et näeb sellistele teenustele suurt tulevikku Skandinaavias. Lähim taoline labor on Taanis, kuid Baltikumis, Poolas ja teistes Põhjamaades seda teenust ei pakuta.  Huvi on juba tuntud Leedust, Soomest ja ka Kesk-Aasia riikidest. 

Oma kogemuse pinnalt rõhutab ta, et eraettevõtlus ja teadus peaksid käima niivõrd käsikäes kui võimalik. „Tänu sellele koostööle oleme Euroopas harukordses positsioonis, sest suudame pakkuda haruldast teenust. Tehnoloogiatega tasub olla esirinnas ja leiutada uusi asju: me teeme midagi, millel on päris tulemus, mitte midagi abstraktset. Meil on konkurentsieelis mitte ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias või Baltikumis. Võrdluseks: kui Eestis sünnib 300 varssa aastas, siis Belgias 3000. Meil on võimalus tõusta vanade hobusekasvatusmaadega (Belgia, Holland, Saksamaa) samale tasemele,“ sõnas Šois.

Embrüoprojekti tiimi kuuluvad Eesti maaülikooli teadlased Ulrika Tuppits, Ants Kavak, Anni Viljaste-Seera ja Andres Reilent ning embrüoloog Elina Tsopp. Luunja Stud OÜ eesotsas olid Sven Šois ja Urmas Raag ning Perila tallist olid kaasatud Kristiina Pähn ja Erik Aedviir. Elina Tsopp rõhutab, et selliste keerukate projektide edu sõltub heast klapist meeskonnas, ühistest eesmärkidest, probleemidega ja tagasilöökidega toimetulekust ja üksteise toetamisest. Olulisel kohal on ka kontaktid ja rahvusvaheline koostöö – teiste ettevõtete ja ülikoolidega suhtlemine ning kogemuste jagamine.

Järgmise sammuna võeti juba ette veelgi ambitsioonikam eesmärk – hobuste kloonimine. Hobuste kloonimine on oluline ohustatud hobusetõugude säilitamisel. 2024. aasta augustis siirati kloonembrüo kandjamärale. Esimese kloonvarsa sündi oodatakse 2026. aasta kevadel.