Energiateadus

Märksõnad: puitkütus, kasutegur, heitmed.

Tahkekütuse kollete katsetamine ja soovituste andmine arendajale ning kasutajale tõhususe ja põlemispuhtuse saavutamiseks.

Ahjud, pliidid ja katlad, mis kasutavad kütusena halupuitu, on populaarse restkolde eripärast tulenevalt märgatava õhusaaste allikad. Kaasaegne pilukolle võimaldab suurendada põlemispuhtust ja seeläbi tõsta põlemise kasutegurit. Suitsugaasi analüüsi põhiselt on võimalik reaalajas mõõta kadusid ja saastet.

Mõõtmisi saab teha nii laboritingimustes kui ka kliendi juures kohapeal. Tulemuseks on puhtam põlemisprotsess ja väiksem kütusekulu.

Märksõnad: energia salvestus, taastuvenergia omatarve, prosumer.

Järjest enam tekib elektrienergia tarbijaid, mis samal ajal toodavad elektrienergiat taastuvenergia allikatest. Taastuvenergia allikate all mõtleme peamiselt tuulegeneraatoreid ja päikese PV-paneele. Me tegeleme võrku ühendatud mikrovõrkudega. Tarbija seisukohalt on oluline tarbida nii palju kui võimalik kohapeal toodetud taastuvenergiast. See vähendab elektriarveid või lõpetab need üldse. Samas tekib võimalus elektrienergiat müüa võrku ja teenida raha. Riiklikult seisukohalt on omatarbe suurendamise tähtsus järgnevas: väheneb vajadus remontida ja teenindada elektrivõrke ning vähenevad kaod elektrivõrgus ja vähenevad CO₂ emissioonid.

Me leiame olemasoleva või loodava prosumeri konfiguratsiooni, mis võimaldab maksimeerida elektrienergia omatarvet ning saavutada ka majanduslik efekt. Prosumeri suurus ja tegevusvaldkond pole oluline.

Märksõnad: kaugmõõtmised.

Mõõtmised loomafarmi tingimustes, andmete ja videosalvestuste edastamine reaalajas interneti kaudu, andmebaaside haldamine. Mõõtetulemuste analüüs, statistiliste näitajate väljatoomine.

Põllukultuuride kasvutingimuste droonipõhine seire, andmete edastamine talunikule.

Märksõnad: tahked, vedelad ja gaasilised biokütused, biokütuste analüüs, biokeemiline konversioon, termokeemiline konversioon.

Konsultatsioonid: 

•           2. ja 3. põlvkonna vedelkütuste tootmistehnoloogiad ja nende arendus;

•           biogaasi potentsiaali määramine erinevates biomassides ja orgaanilistes jääkides;

•           erinevate biomasside termokeemilised muundamiskatsed.

Biokütuste analüüsid:

•           biomassi koostise määramine – tselluloosi, hemitselluloosi, ligniini, tuha ja niiskuse sisalduse määramine; 

•           struktuursete kiudude ja nende koostis-suhkrute määramine NREL-meetodil biomassist;

•           tahke biomassi niiskuse ja tuha määramine;

•           bioetanooli tootmisprotsessi proovide analüüs – suhkrud, etanool ja inhibiitorid HPLC-ga.

Tehnikainstituudi kütuselabor analüüsib ja hindab nii sädesüütega kui diislimootori kütuste füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Laboris on olemas võimekus analüüsida vedelkütuseid ja hinnata nende vastavust Euroopa Liidus kehtivatele standarditele. Vedelkütuste analüüs sisaldab järgmisi näitajaid: 

•           tiheduse määramine, 

•           aktiivsete väävliühendite määramine,

•           fraktsioonkoostise määramine, 

•           kinemaatilise viskoossuse määramine 40 oC ja 100 oC juures,

•           viskoossusindeksi arvutamine,

•           küllastunud aururõhu määramine,

•           leekpunkti määramine,

•           hangumispunkti määramine,

•           tahkete osiste määramine,

•           vaikude sisalduse määramine,

•           korrosiivsuse määramine Cu-plaadi katsel,

•           oktaani- ja tsetaaniarvu määramine,

•           seotud ja vaba vee sisalduse määramine,

•           vees lahustuvate aluste ja hapete määramine,

•           rasvhapete metüülestrite happe- ja joodiarvu määramine, 

•           happe-, leelisarvu  ja pH määramine.

Märksõnad: rohtsed bioenergiakultuurid, energiavõsa, produktsioon, biomassi väärindamine, biomajandus, energeetiline efektiivsus.

Kohaliku aineringe ning sõltumatu energiatootmise edendamiseks plaanitakse sageli kasvatada spetsiaalseid põllukultuure või kasutada ära olemasolevaid kõrvalprodukte bioenergia tootmiseks. Selle juures tuleks silmas pidada, et valikus oleks meie ilmastikutingimustele vastavad ning maksimaalselt haiguskindlad liigid/sordid ja nende produktsioon annaks maaomanikule traditsioonilisete põllukultuuridega võrreldavat tulu. Samuti tuleb äriplaani koostamisel silmas pidada kultuuri sobivust soovitavaks energiatootmistehnoloogiaks ning analüüsida selle tegevuse nii majanduslikku kui energeetilist kasumlikkust.  Pikaajalised kogemused erinevate toorainetega võimaldavad vähendada uuel toomissuunal riske ning tõhustada bioenergia tootmise majanduslikke ning keskkonnakaitselisi aspekte.