Ergonoomika

Õppekaval anname sulle esmalt kohustuslike ainetega põhjaliku arusaama ergonoomika põhimõistetest, kontseptsioonidest ja teguritest. Sealt edasi õpetame sulle ergodisaini, kognitiivse ja füüsilise ergonoomika eripärasid ning töökeskkonna haldust ja selle mõõtmist. Sinu ülesandeks jääb valida endale huvi pakkuvad ained ka eriala valikainete moodulist, vabaainete moodulist ning viimaks – teha ka magistritöö. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Väga paljude meie eriala ainete raames tuleb sul teoreetilised teadmised ka praktiliste oskustega kinnistada – tegemist saab olema sinu kõige olulisemate teadmistega tööpõllul ning seepärast tahame olla veendunud, et sa teadmisi ka parimal võimalikul moel kasutada oskad. Näiteks mõõdame tööfüsioloogia aines katsealuse füsioloogilisi parameetreid (pulss, vererõhk, hapnikutarbimine) veloergomeetril jt koormuskatsetel. Tööohutuse psühholoogias analüüsime ohutusalaste ennetustegevuste ebapopulaarsuse põhjuseid ja tagajärgi töökeskkonnas. Külastame ka ettevõtteid ja viime läbi töökeskkonna riskianalüüse – mõõdame tööruumide mikrokliima parameetreid, töökohtade valgustatust, masinatelt ja seadmetelt tulenevat müra ning vibratsiooni. Ettevõtted on tellinud meie üliõpilastelt ka töökeskkonna mõõtmisi, teaduspõhiseid ergonoomikalisi sekkumistegevusi, tervisepäevi ja ohutusalast nõustamist. Seega – sinu praktilised oskused on õige pea suures hinnas. 

Erialapraktika käigus tutvud sa praktikapaigaks oleva ettevõtte tehnoloogiliste protsesside, töökeskkonna- ja ohutusolukorraga, hindad töökohtade ergonoomilisust ja selle sobivust töötajale. Sinu tööks on aidata ettevõttel paremini tuvastada ja mõõta ohutegureid töökeskkonnas, hinnata töötajate terviseriske ja nõustada ohutusjuhendite, üld- ning individuaalsete ennetusmeetmete valikul. Lisaks annad sa töötajatele töökohtade ergonoomikalisel kujundamisel nõu ning ennetad ülekoormusriske. Tihti on praktikakohas töökeskkonna või töökohtade mõõtmised ka üliõpilaste uurimistööga seotud ja tulemused kajastuvad magistritöös. Praktikabaasi kogemus on saanud tihti otsustavaks ka töökoha valikul. Populaarsemad ettevõtted, mis sagedamini valitud suvepraktika läbiviimise kohaks, on Hanza Mechanicslink opens in new page, GVP Grouplink opens in new page, Saint Gobainlink opens in new page, Torm Metalllink opens in new page, ABBlink opens in new page, Elronlink opens in new page jt. Lisaks erinevatele tootmisettevõtetele võivad ergonoomika üliõpilased praktikakohaks valida ka Tööinspektsiooni, Töötukassa või Terviseameti või ka Sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna, kus saab hea praktilise ülevaate töökeskkonna sisekontrolli ja regulatsiooniaktide üle. 

Laborid 

Ergonoomika laboris viiakse läbi inimeste füüsiliste ja kognitiivsete funktsioonide uuringuid, mille käigus tehakse erinevaid katseid ja mõõtmisi. Näiteks kaitses Sigrit Ülper Dugin 2016. aastal oma magistritööd, mis hindas üliõpilaste skeletilihaste elektromüograafilist aktiivsust ja toereaktsioonide muutusi sõltuvalt uuritavate antropomeetrilistest näitajatest, soost, toolide disainist ja arvutitegevusest. Comformati mõõtemetoodika abil selgitati erinevate õppetoolide istemugavust, kus puutoolide toereaktsioon näitas punaseid istealasid, mis kinnitas selle tooli mudeli ebaergonoomilisemaks õppemööbliks. Samal aastal kaitses magistritöö ka Kadi Hiir Masinõmblejate luu-lihaskonna vaevuste levimuse, funktsionaalse seisundi ja töövõime võrdlemisel enne ning pärast sekkumistegevusi. Magistritöö võitis Eesti terviseteaduste magistritööde konkursil I preemia. 

Töökeskkonnalabor omab kõrgema kategooria mõõteaparatuuri, mille abil viiakse läbi ettevõtete töökeskkonna mõõtmisi ning osutatakse töökeskkonna riskihindamise teenust, eelistavalt Eesti Maaülikooli teaduslaborites, töö- ja õppe-ruumides. Toote- ja ergodisaini laboris toimub valgus- ja värvidisaini elementidega tutvumine ning lahenduste väljatöötamine praktikas. Labor võimaldab üliõpilasel saada kogemusi ruumi disainilahendustest töö- ja õpikeskkonnas. Samuti käsitletakse ruumi valgusvärvsust ja akustikat ning nende elementide mõju inimese töövõimele ja tervisele. 

Eda Merisalu, Dr.Med.Sci (PhD, MD), ergonoomika ja töötehnoloogia professor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Eda õpetab inimese, kognitiivse ergonoomika ja töökeskkonna riskihindamise aineid. Populaarsemad neist on tööohutuspsühholoogia ja ergonoomikaliste sekkumistega seotud teemad, milles ta ka üliõpilaste lõputöid juhendab. Võimalusel on üliõpilased kaasatud ka rahvusvaheliste projektide teemadesse. Tema üliõpilased on võitnud Eest Teadus- ja Haridusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil esikohti ja saanud tunnustust rakenduslike uurimistööde avaldamise eest. Prof. Eda Merisalu on oma ametiperioodil koostanud tosin õppevahendit ja avaldanud Töötervishoiu e-õpiku (2016). Ta on osalenud Eesti esindajana Euroopa partnermaade raamprogrammi läbirääkimistel tööstressi juhtimisprogrammi rakendamiseks töökohtadel ning on rahvusvahelise töötervishoiu komitee (ICOH) liige ja Eesti esindaja. Ta on juhtinud ja koordineerinud hulgaliselt (28) rahvusvahelisi ja kodumaiseid uurimisprojekte ning on tihedas koostöös Euroopa riikide teadlastega töötervishoiu ja ergonoomika valdkonnas.  

Märt Reinvee, PhD, Eur.Erg, füüsilise ergonoomika vanemlektor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Märt Reinvee on Eestis üks kahest Eur.Erg kutsetunnistusega ergonoomist. Märt keskendub eelkõige ergonoomika kehalisele küljele ning talle meeldib luua uusi asju, olgu selleks siis mõõte- või õppevahendid – paljud ergonoomikalise hindamise ankeetmeetodite emakeelsed versioonid on valminud tema osalusel. Ta on erialaseltside MTÜ ErgoEst ja Human Factors and Ergonomics Society liige. 

Epp Mardi, MSc, ergonoomika, külalisõppejõud, Biomajandus-tehnoloogiate õppetool  

Epp on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilieriala ning Eesti Maaülikooli ergonoomika magistrantuuri. Ta on disainer ja ettevõtjalink opens in new page ja on osalenud arvukates näituseprojektides nii Eestis kui välismaal. 

Meie üliõpilased toovad välja, et õpingute kõige olulisemaks osaks on suurepärased õppejõud ning nende oskuslik, suunav, arvestav ning suurepärane valdkondlik teadlikkus. Samuti on üliõpilaste vaheline küünarnukitunne läbi aastate väga tugev olnud, üheskoos läbitakse selle toel keerulisemad koolitööd. Õppekavas on küll aineid, mida kergete hulka liigitada ei saa, kuid nende läbimine annab teadmisi ja väärt oskusi, mida pärast õpinguid rakendada.  

Magistriõpingute raames viiakse läbi suurel hulgal erinevaid laboratoorseid töid, külastatakse mitmeid asutusi ning ettevõtteid, kuid sageli jäävad eredamaks kogemuseks just õppereisid. Nagu meie vilistlased on öelnud – ergonoomika on kui maailma parandamine läbi väikeste ennetavate sammude. Heaolu ja ohutuse tekitamine on selle oluline osa. 

Meie magistriõppe üliõpilased ja vilistlased lõid juba 2009. aastal ergonoomikaseltsi nimega ErgoEstlink opens in new page. Seltsi eesmärk on propageerida, väärtustada ja arendada Eestis ergonoomikat. Mõistagi oled sinagi väga oodatud seltsiga liituma.