Geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus

Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse erialal õppides omandad laialdased teadmised, mis jagunevad kahte põhikategooriasse: tehnilised ja õiguslik-majanduslikud ained. 

Tehniliste ainete raames anname sulle põhjalikud teadmised ruumiandmete kogumise praktilistest aspektidest. Sinu õpingute hulka kuuluvad droonmõõdistus, mis tutvustab kaasaegseid õhust mõõdistamise tehnikaid; elektrontahhümeetria, mis keskendub täppismõõdistamise seadmete kasutamisele; ja fotogrammeetria, mis võimaldab maapinna kaardistamist fotode põhjal. Lisaks õpid laserskaneerimise meetodeid ja GNSS-mõõdistamist, mis avardavad sinu arusaama geodeetilisest mõõdistamisest suuremas mastaabis. 

Õiguslik-majanduslikud ained annavad sulle vajalikud teadmised seadusandlikest ja majanduslikest raamistikest, milles geodeesia, kinnisvara ja maakorraldus toimivad. Õpid kinnisvaraõigust ja tsiviilõigust, mis on aluseks kinnisvaratehingute ja -korralduse mõistmisele. Samuti saad põhjaliku ülevaate maakorraldusest, maakatastri haldamisest ja maakasutuse planeerimisest, mis on olulised teadmised maa efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks. 

Lisaks nendele põhivaldkondadele saad pädevused erialastes IT-lahendustes, nagu CAD-süsteemid ja geoinformaatika, mis on tänapäeval asendamatud tööriistad ruumiandmete töötlemisel. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Õppetöö integreerib mitmesuguseid praktilisi töid, mis toimuvad nii arvutiklassis kui ka välitööde käigus, pakkudes õpilastele käed-külge kogemust. Näiteks tuleb teostada reaalseid mõõtmisi GNSS-seadmetega. See annab tudengile võimaluse õppida, kuidas määrata 1 cm täpsusega objektide asukohti ja koguda geograafilisi andmeid. GIS-andmetöötluse praktikas õpid, kuidas kasutada geoinfosüsteemide (GIS) tarkvara, et analüüsida ja töödelda välitööde käigus kogutud ruumiandmeid. Lisaks õpid koostama teemakaarte, analüüsima ruumiandmeid ja rakendama neid teadmisi reaalsete probleemide lahendamiseks, mis on vajalik nii akadeemilises kui ka erialases töös. 

Erialapraktika või ettevõttepraktika on geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekava lahutamatu osa, mille eesmärk on anda tudengitele praktiline töökogemus ja süvendada nende teoreetilisi teadmisi reaalses töökeskkonnas. Praktika käigus, mis toimub peale teist kursust, saavad tudengid rakendada õpitud teadmisi ja oskusi, töötades spetsialistide kõrval kas eraettevõtetes või riigisektoris, mis tegelevad geodeesia, kinnisvara haldamise või maakorraldusega. 

Tudengid võivad praktikale minna erinevatesse organisatsioonidesse, nagu geodeesia- või kinnisvaraettevõtted, kohalikud omavalitsused või riiklikud ruumiandmetega tegelevad asutused. Näiteks on tudengid praktiseerinud ettevõtetes nagu Maa-amet, kus nad saavad osaleda riiklikul tasandil maakorraldusprojektides või eraettevõtetes nagu Raxoest OÜ, Inseneribüroo REIB OÜ, Hades Geodeesia OÜ, kus nad omandavad kogemusi erinevate geodeetiliste tööde kohta. Praktika eesmärk on tagada, et tudengid lahkuvad ülikoolist mitte ainult akadeemiliste teadmistega, vaid ka praktiliste oskustega, mis on vajalikud edukaks karjääriks geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse valdkonnas. 

Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse tudengitel on võimalik kasutada mitmekülgseid instrumente (nagu elektrontahhümeetrid, GNSS-seadmed, droonid ja laserskannerid) ning GIS- ja CAD-tarkvarasid, õppides ruumiandmete kogumise, taatlemise, analüüsi ja rakendamise oskusi erinevate ruumiliste, maakasutuse- ja planeerimisalaste probleemide lahendamisel. 

Evelin Jürgenson on õppinud nii Eesti Maaülikoolis kui ka Stockholmis Rootsi Kuninglikus Tehnoloogia Instituudis (KTH) kinnisvara ja maakasutuse magistriõppes ning läbinud Eesti Maaülikoolis doktorantuuri. Tema tegevusvaldkonnad on seotud kestliku kinnisvara- ja maakasutuse teemadega, võtmesõnaks kinnisasi ja sellega seonduvad õigused ja kohustused, mis on aluseks nii kinnisvara- kui ka maakasutusele. Tema eriliseks südameasjaks on maareformi ja maakorralduse teemad, mille kohta kirjutas ta ka oma doktoritöölink opens in new page. Evelin on avaldanud teadusartikleid mitmetel teemadel, aga läbivaks teemaks on säästlik maakasutus. Eesti keeles on ilmunud mõned arvamusartiklid kaasautoritega nagu näiteks: “Põllumajandusmaa koondumine Eestis ning jätkusuutliku maakasutuse tagamise võimalused”link opens in new page, “Miks me ei räägi maast ega mullast”link opens in new page.

Tarmo Kall on geodeesia aineid õpetav tunnustatud õppejõud, kellel on aastatepikkune kogemus nii akadeemilises kui ka praktilises töös. Tema kirg geodeesia vastu ja uuendusmeelne lähenemine õpetamisele inspireerivad tudengeid avastama ning arendama oma teadmisi ja oskusi selles põnevas valdkonnas. Kui soovid õppida parimatelt, on Tarmo Kall just see, kes sind geodeesia maailmas edasi viib.

Marii Järve on enda sõnul maa ja sellega seonduva vastu alati huvi tundnud ning sellest lähtuvalt alustas ta 2012. aasta sügisel bakalaureuseõpinguid Eesti Maaülikoolis maakorralduse erialal. 2023. aasta kevadel ehk peaaegu 11 aastat hiljem kaitses Marii edukalt doktoritöö (Changes in agricultural land use in Estonia: opportunities for stable land uselink opens in new page), mille teemal on ta kirjutanud nt Põllumehe Teatajas ning andnud intervjuu nii Innovaatika taskuhäälingus kui ka Maamessil Postimehe Maa Elu otsestuudios. Marii peab oluliseks, et maa oleks kättesaadav meile kõigile ning et seda jaguks ka järeltulevatele põlvkondadele.