Eesti Maaülikool järgib head akadeemilist tava ja akadeemilise eetika põhimõtteid.
Oma tegevuses lähtume käitumiseetikast, suhtleme avatult ja suhtume üksteisesse lugupidavalt. Teeme koostööd nii ülikoolisiseselt kui ka koostööpartneritega ning jagame oma teadmisi ühiskonnaga.
Peame oluliseks akadeemilise eetika põhimõtete järgmist, et tagada ülikoolis hea töö- ja õpikeskkond ning sõbralik sisekliima. Me väärtustame oma töötajate ja üliõpilaste panust, soodustame kogemuste vahetust ning julgustame avatud ja konstruktiivset suhtlust. Nii loome keskkonna, kus tunnevad end turvaliselt nii üliõpilased kui ka töötajad, ning tagame ülikooli hea maine avalikkuse silmis.
SENATI MÄÄRUS
Tartu 26. november 2020 nr 1-28/16
Hea akadeemiline tava ja akadeemilise eetika põhimõtete rakendamine Eesti Maaülikoolis
Vastu võetud Eesti Maaülikooli põhikirja § 13 lõike 2 punkti 3 alusel.
Üldosa
Hea akadeemiline tava on selliste põhimõtete ja tegutsemisviiside kogum, millest juhindudes saavad Eesti Maaülikool (edaspidi ülikool) ja tema liikmeskond tagada eesmärgipärase ja läbipaistva toimimise, püüeldes humanistliku traditsiooni hoidja ja kandjana universaalse teadmise poole.
Hea akadeemiline tava kirjeldab, millist käitumist oodatakse ülikooli liikmeskonnalt ja milline on ülikooli vastutus hea akadeemilise tava tagamisel.
1. Hea akadeemiline tava
1.1. Hea akadeemilise tava aluseks on hea käitumiseetika, hea suhtlemine ja suhtumine, avatud koostöö ülikooli sees ja ühiskonnaga ning akadeemilise eetika põhimõtete rakendamine. Hea töö- ja õpikeskkond, sõbralik sisekliima, lugupidav suhtumine, töötajate ja üliõpilaste tunnustamine, kogemuste vahetus, avatud kommunikatsioon ning hea mainekujundus tagab turvatunde nii üliõpilastele kui töötajatele.
1.2. Ülikool tagab tõhusa ja avatud juhtimise ning võrdse kohtlemisega erinevate huvigruppide kaasamise otsustusprotsessidesse.
1.3. Ülikool kasutab probleemide lahendamiseks läbipaistvat ja avatud kommunikatsiooni.
1.4. Ülikool austab akadeemilise eetika alusväärtusi ja põhimõtteid, mis on kirjas Euroopa ülikoolide Magna Chartas, 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksis ning seda täiendavas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Heas teadustavas“.
Hea teadustava kokkuleppega liitudes ülikool kinnitas, et ta
a) austab ja järgib teaduse alusväärtusi, milleks on vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus ning avatus ja koostöö;
b) tunnistab nii teadlaste ja teadusasutuste kui teadusorganisatsioonide ja teaduse rahastajate vastutust teadustöö kavandamisel, teadustöö tegemisel, teadustöö tulemuste avaldamisel ja rakendamisel, huvide konflikti teadvustamisel ja lahendamisel, heade koostöösuhete tagamisel ning hea teadustava levitamisel ja edendamisel;
c) järgib, levitab, edendab ja juurutab head teadustava ning teeb kõik väärkäitumise ennetamiseks, avastamiseks ja juhtumite korrektseks menetlemiseks;
d) teeb koostööd hea teadustava rakendamisel ja väärkäitumise juhtumite menetlemise korra väljatöötamisel, et tagada teaduse usaldusväärsus ning erinevate teadusasutuste liikmete võimalikult võrdne kohtlemine.
2. Akadeemilise eetika põhimõtted
2.1. Ülikool väärtustab oma liikmeskonda ning tagab võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamise kõikide töötajate ja üliõpilaste suhtes.
2.2. Ülikool rakendab akadeemilise eetika järgimiseks tegevuspõhimõtteid, mis on kirjeldatud „Hea teadustava“ viies osas:
1) Teadustöö kavandamine;
2) Teadustöö tegemine;
3) Autorsus, teadustöö tulemuste avaldamine ja rakendamine;
4) Teadlane teaduskogukonnas;
5) Hea teadustava järgimine, edendamine ja rakendamine.
2.3. Akadeemilises tegevuses ja selle töö korraldamisel juhindutakse konkreetsetest (eeldavad akadeemiliste töötajate üksmeelt või tulenevad kehtivatest seadustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest) ja üldistest (akadeemilistel töötajatel ja ülikoolil on vabadus ise otsustada) tegevuspõhimõtetest, mis kirjeldavad, kuidas käitub ülikooli liikmeskond ülikooli ja akadeemilise tegevuse usaldusväärsust kahjustamata. Põhimõtete konflikti korral ja uudsete, heas teadustavas käsitlemata olukordade ilmnemisel on akadeemilistel töötajatel ja ülikoolil parima võimaliku käitumise valikul kaalutlemise ja otsustamise võimalus, aga see valik peab olema läbi mõeldud, põhjendatud ning tulenema hea teadustava alusväärtustest.
2.4. Akadeemilise eetika käsitlemisel rakendab ülikool „Hea teadustava“ viiendas osas „Hea teadustava järgimine, edendamine ja rakendamine“ kirjeldatud üldisi tegevuspõhimõtteid.
2.5. Ülikooli liikmeskond lähtub kõigis tegevustes käesoleva määruse punktis 2.2. ja 2.3. nimetatud põhimõtetest. Ülikool toetab oma liikmeskonda eetiliste probleemide mõistmisel ja nendele reageerimisel. Ülikooli liikmeskond järgib akadeemilise eetika põhimõtteid ja reageerib nende rikkumisele.
2.6. Senat moodustab akadeemilise eetika komisjoni, mille ülesandeks on 1) tutvustada ülikoolis akadeemilise eetika põhimõtteid ja ennetada süsteemseid probleeme ning 2) lahendada võrdse kohtlemise printsiipi rakendades ülikoolis tekkinud või tekkida võivaid akadeemilise eetika vääritimõistmise või rikkumisega seotud probleeme.
3. Akadeemilise eetika põhimõtete rikkumine
3.1. Ülikool kaitseb rikkumise kahtluse või kaebuse esitajaid, kes on seda teinud heas usus, tagab võimaliku rikkumise menetlemise konfidentsiaalsuse ning kaitseb kõigi asjaosaliste väärikust ja eraelu puutumatust.
3.2. Akadeemilise eetika põhimõtete võimaliku rikkumise kahtluse korral on ülikooli liikmetel õigus küsida nõu juhendajalt, kolleegilt, õppetooli juhilt või instituudi volitatud töötajalt ning vajadusel teavitada konfidentsiaalselt ja kirjalikus vormis (LISA 2) ülikooli akadeemilise eetika komisjoni esimeest, näidates võimaluse korral ära, millise „Hea teadustava“ põhimõtte vastu on eksitud. Instituutide volitatud töötajate (akadeemilise eetika nõustaja) käsitletud juhtumite anonüümselt kirjeldatud info säilitatakse dokumendihaldussüsteemis.
3.3. Rikkumise kahtlusi ja kaebusi menetleb akadeemilise eetika komisjon, kes juhindub ülikooli senati kehtestatud akadeemilise eetika komisjoni moodustamise, tegevuse korralduse ja põhimõtete ning kahtluste ja kaebuste menetlemise korrast (LISA 1), tagades menetluse õigluse, erapooletuse ja läbipaistvuse.
3.4. Akadeemilise eetika komisjon võtab laekunud kaebuse suhtes seisukoha, teeb ettepanekud olukorra lahendamiseks ja vormistab otsuse. Kui menetlemisel selgub, et rikkumise menetlemiseks leidub sobivam institutsioon või asutus, siis suunab akadeemilise eetika komisjon hea teadustava rikkumise kahtluse või kaebuse edasi pädevale ametiisikule või institutsioonile.
3.5. Käesoleva määruse punktis 3.2. ja 3.3. kirjeldatud võimalikust rikkumisest teavitamise ning rikkumismenetluse korral tagatakse osapooltele ligipääs menetluse teabele, samuti peab olema tagatud, et avalik info austab kõigi osaliste privaatsust ja inimväärikust.
4. Käesolevas määruses on käsitletud ülikooli ja tema liikmeskonna tegevusega seotud vastutust, mis ei laiene teadusajakirjadele, teaduse rahastajatele, hindajatele ja teadlasi ühendavatele ning muudele organisatsioonidele.
5. Õppetööga seotud akadeemilist eetikat puudutavad küsimused on reguleeritud õppekorralduseeskirjas, doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise tingimustes ning korras ja bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimustes ja korras.
6. Tunnistada kehtetuks ülikooli nõukogu 27. septembri 2018. a määrus nr 1-5/8.
7. Määrus jõustub 1. detsembril 2020. aastal.
Metsanduse ja inseneeria instituudi vanemlektor Märt Reinvee
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Karin Kauer ja vanemlektor Leo Luks
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nooremprofessor Katrin Kaldre
Komisjoni esimees
Eve Veromann, professor
Komisjoni liikmed
Tarmo Niine, lektor
Kalev Jõgiste, vanemteadur
Kaarel Soots, lektor
Andres Soosaar, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisdotsent, meditsiiniteaduste valdkonna teaduseetika nõustaja
Komisjoni asendusliikmed
Külli Hovi, lektor
Evelin Jürgenson, dotsent
Katrin Kaldre, nooremprofessor
Lauri Laanisto, vanemteadur
Katrin Lemsalu, lektor
Leo Luks, dotsent
Sandra Metslaid, teadur
Märt Reinvee, spetsialist
Alo Tänavots, lektor
