Eestis on limakuid uuritud üle 170 aasta ning praeguseks on siin teada 193 liiki.
Eesti Maaülikooli seenekoguslink opens in new page säilitatakse enam kui 1400 limaku eksemplari.
Mükoloog Iryna Yatsiuk on alates 2024. aastast limakute säilikuid korrastanud, pildistanud ning määranud nende liike. Kogu andmed on nüüd avalikult kättesaadavad eElurikkuse portaalislink opens in new page ning sellest tööst kasvas välja ka füüsiline näitus "Imelised limakud".
Siinne virtuaalne keskkond täiendab füüsilist fotonäitust. Stereomikroskoobi kaameraga tehtud fotodel avaneb limakute üllatav värvi- ja vormiküllus.
Limakutele eestikeelsed nimed
Koostöös ERRi Novaatoriga otsisime 2026. aasta kevadel eestikeelseid nimesid 20 limakuliigile. Üle 200 inimese pakkus kokku rohkem kui 2600 nimevarianti ning lõpuks sai nime 28 liiki. Sellel leheküljel saad tutvuda kõigi 28 liigiga, kes endale eestikeelsed nimed said.
Põnevat limakute maailmaga tutvumist!
Limakud ei ole seened, taimed ega loomad, vaid kuuluvad amööbide hulka. Nad elavad kõikjal meie ümber, kuid nendega kohtumiseks on vaja tabada õige hetk.
Suure osa oma elust veedavad limakud inimese pilgule nähtamatute amööbidena mullas või taimejäänustel. Sobivates oludes ühinevad nad vaadeldavaks liikuvaks limaseks massiks, mis võib samas kiirelt ja salapäraselt haihtuda. Samas kohas ilmuvad hiljem, limakute viimases eluetapis, lühikeseks ajaks nähtavale mõnemillimeetrised viljakehad.
Tuhkvõrgik
Arcyria cinerea
Elupaik: Metsades leht- ja okaspuude kõdupuidul ning koorel.
Välimus: Viljakeha on veidi tumedama jalaga. Eoseid kandev osa on silindrikujuline ja seest täidetud väga peene võrgustikuga. DNA põhjal on tegemist liigikompleksiga, millesse kuulub kuni 20 sarnase välimusega pisiliiki.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 4 mm, läbimõõt < 0,9 mm.
Levik: Üle maailma sage, ka Eestis.
Foto: Iryna Yatsiuk
Vanaroosa võrgik
Arcyria major
Elupaik: Segametsades lamapuidul.
Välimus: Veidi longus viljakehad kasvavad rühmiti. Viljakeha lühikese jala otsas on läikiv kausikujuline alus, millele kinnitub peenikeste niitide võrgustik, kus tekivad eosed.
Suurus: Küpse viljakeha kõrgus < 6 mm, läbimõõt < 1,3 mm.
Levik: Põhjapoolkeral. Eestis üks tavalisemaid võrgikute liikidest.
Foto: Iryna Yatsiuk
Sinakas kobarlimak
Badhamia utricularis
Elupaik: Metsades, kõdupuidul ja puukoorel.
Välimus: Ümarad viljakehad paiknevad sageli tihedalt koos nagu viinamarjakobarad ja on kinnitunud pikale peenele jalale. Väliskest tihti hõredate lubjakristallidega.
Suurus: Viljakeha eoseid kandva osa läbimõõt < 1 mm.
Levik: Üle maailma, Eestis ca 10 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Sihvakas öönõel
Comatricha nigra
Elupaik: Metsades kõdupuidul; laboris niiskuskambris ka puukoorel.
Välimus: Raskesti märgatavatel viljakehadel on pikk peen ülespoole ahenev jalg ja selle tipus tumedat eosmassi kandev väike kerajas pea. Viljakeha kest kaob kiiresti, jättes nähtavale peene võrgustiku.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 8 mm, läbimõõt < 0,6 mm.
Levik: Üle maailma, Eestis sage.
Foto: Iryna Yatsiuk
Kuldne haldjapeeker
Craterium aureum
Elupaik: Metsades lehekõdul ja muudel lagunevatel taimejäänustel.
Välimus: Hajusalt kasvavad viljakehad on lühijalgsed, munaja kuldkollase peaga. Küpsedes kesta ülaosa laguneb, alaosas säilib ebamääraselt sakilise servaga peekrike.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1,5 mm, läbimõõt < 0,6 mm.
Levik: Üle maailma, sagedasem soojades piirkondades. Eestis seni 2 leidu.
Foto: GBIF/Gim Siew Tan
Valge haldjapeeker
Craterium leucocephalum
Elupaik: Metsades lehekõdul ja peentel okstel.
Välimus: Viljakehad kasvavad rühmiti. Nad on munajad kuni peekrikujulised, pikisoonilise jalaga. Ülaosa on valge või kollakasvalge, lõheneb küpsedes, et väljutada eosed; pruun alaosa säilib eoste küpsedes.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1,5 mm, läbimõõt < 0,7 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis 12 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Väike haldjapeeker
Craterium minutum
Elupaik: Metsades, surnud lehtedel ja peentel okstel, harvem kõdupuidul või puukoorel.
Välimus: Viljakehad on jalaga, ülaosa on karika kujuga, millel on selgelt piiritletud kaas, mis küpsedes eraldub ja jätab alles avatud peekrikese.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1,5 mm, läbimõõt < 0,8 mm.
Levik: Ülemaailmne. Eestis seni 8 leidu (2026).
Foto: Iryna Yatsiuk
Marmorsõelik
Cribraria macrocarpa
Elupaik: Metsades kõdunevatel okaspuutüvedel.
Välimus: Viljakehad on kera- või pirnikujulised ning pika musta jalaga. Viljakeha väliskest on esmalt marmorimustriline, hiljem muutub sõelataoliseks võrgustikuks.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 3 mm, läbimõõt < 1 mm, kogumikud mitu ruutsentimeetrit.
Levik: Euraasia, Põhja-Ameerika, Austraalia. Seni pole Eestist leitud.
Foto: Dmytro Leontyev
Pirnjas sõelik
Cribraria piriformis
Elupaik: Metsades lamapuidul.
Välimus: Viljakeha tumeda jala otsas on kerajas, altpoolt ribiline eoseid moodustav osa. Fotol on tabatud ebaküpsed, limased ja läikivad viljakehad, mille väliskestal kujuneb tume sõeljas võrgustik.
Suurus: Viljakehade kõrgus ≈ 2 mm, läbimõõt < 1 mm.
Levik: Põhjapoolkeral. Eestis ja mujal haruldane.
Foto: Dmytro Leontyev
Lilla sõelik
Cribraria purpurea
Elupaik: Metsades (eriti okaspuude) pehmel kõdupuidul varakevadel ja hilissügisel.
Välimus: Kasvab suurte purpurlillade kogumikena. Viljakehad on tumeda jalaga, keraja eospeaga, mille alaosa on eoste küpsedes kausjas, kuhu kinnitub peen, ebaühtlaste silmustega võrk.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 2 mm, läbimõõt < 1 mm.
Levik: Põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis ca 10 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Pruunikas kratimuna
Diderma testaceum
Elupaik: Niisketes paikades elusate taimede vartel ja lehtedel ning taimejäänustel.
Välimus: Jalata viljakehad kasvavad rühmiti ja sarnanevad munadega, sest nad on kujult poolkerajad kuni lapikümarad, tiheda lubjastunud väliskesta nagu munakoorega.
Suurus: Viljakeha läbimõõt < 1 mm.
Levik: Põhjapoolkeral ja Uus-Meremaal. Eestis 4 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Tähniline kratimuna
Diderma tigrinum (sün. Lepidoderma tigrinum)
Elupaik: Vanametsades lamatüvedel sambla sees.
Välimus: Hajusates rühmades kasvavatel viljakehadel on oranžikaspruun jalg ja poolkerajas pea, mille tumedal väliskestal moodustub valkjas lubjasoomustest muster. Fotol ründab seda limakut parasiitseen Nectriopsis.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 3 mm, läbimõõt 1–1,5 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis 4 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Suur härmalimak
Didymium melanospermum
Elupaik: Metsades kõdupuidul, varisel, ka elusatel rohttaimedel ja sammaldel.
Välimus: Viljakehad kasvavad tihti üksteise lähedal. Nad on lapik-kerajad, lühikese tumeda jalaga ning tiheda kristalse lubjakirme tõttu justkui härmatanud väliskestaga.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1 mm, läbimõõt < 1,2 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis tavaline.
Foto: Iryna Yatsiuk
Väike härmalimak
Didymium minus
Elupaik: Metsades mahalangenud lehtedel, kõdupuidul ja sammaldel.
Välimus: Lühikese jalaga kerajad viljakehad on kaetud kristalse lubjakirmega. Väikese härmalimaku viljakehade ja eoste läbimõõt on väiksemad kui suurel härmalimakul.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1 mm, läbimõõt ca 0,5 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis 11 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Kuninglik sametlimak
Enerthenema papillatum
Elupaik: Metsades kõdupuidul ja elusate puude koorel.
Välimus: Viljakehad kasvavad väikeste rühmadena. Lühikese jalaga sametjad kerakujulised viljakehad kannavad tipus läikivat musta ketast justkui elegantset kübarat.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1,5 mm, läbimõõt < 0,7 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis ca 20 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Harilik kullanui
Hemitrichia clavata
Elupaik: Metsades enamasti lehtpuude kõdupuidul.
Välimus: Viljakehad on läikivad, kollased ja nuiakujulised ning kasvavad rühmiti. Väliskesta avanemise järel jääb selle alumine osa alles sügava karikana, täis kuldset niidisäbru.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 3 mm, läbimõõt < 1 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis tavaline.
Foto: Dmytro Leontyev
Lõvi-heidelimak
Heterotrichia obvelata
Elupaik: Metsades kõdupuidul.
Välimus: Silinderjad ja allapoole koolduvad viljakehad kasvavad rosettidena, mis meenutavad heidetupse. Erkkollased kuni ookerkollased vatitaolised ülaosa niidid on võrgutaoliselt põimunud.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 2 mm (küpsel viljakehal 4–12 mm), läbimõõt < 0,5 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis sage.
Foto: Iryna Yatsiuk
Safiir-läikpea
Lamproderma pseudomaculatum
Elupaik: Mäestikes ja tasandikel surnud lehtedel ja peentel okstel kohe pärast lume sulamist.
Välimus: Viljakehad on musta jalaga, keraja kuni munaja safiirikarva eospeaga. Õhuke kest helgib siniselt, violetselt või pronksjalt ning selle pinnal võivad olla nõeljad kristallid.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 2 mm, läbimõõt < 1,4 mm.
Levik: Euraasia. Eestis seni 1 leid.
Foto: Iryna Yatsiuk
Helkiv läikpea
Lamproderma zonatopulchellum
Elupaik: Mäestikes alpi aasadel, aga ka tasandikel, sega- ja lehtmetsades; taimejäänustel ja rohttaimedel peale lume sulamist.
Välimus: Viljakehad on jalata või lühikese musta jalaga ning munaja eospeaga, väliskest on ere-tumesinine ning sillerdavate vikerkaarevärviliste aladega.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 1,6 mm, läbimõõt < 1 mm.
Levik: Euraasias. Eestis pole seni leitud. Vähe uuritud, kirjeldati 2023. a.
Foto: Iryna Yatsiuk
Ere pärlik
Leocarpus fragilis
Elupaik: Metsades varisenud okastel ja okaspuude peentel okstel.
Välimus: Kasvavad suurte silmatorkavate kogumikena. Reas paiknevad ereoranžid läikiva väliskestaga äraspidimunajad viljakehad meenutavad helmeid või pärlikeed. Väliskest on väga habras.
Suurus: Viljakeha kõrgus 2–4 mm, läbimõõt < 1,6 mm.
Levik: Üle maailma, sagedam parasvöötmes. Eestis sage.
Foto: Iryna Yatsiuk
Kärgjas kännukas
Metatrichia vesparia
Elupaik: Metsades leht- ja okaspuude kõdupuidul.
Välimus: Viljakehad kasvavad enamasti tihedate kimpudena, mille krussis tulipunaste niidikeste vahel tekivad eosed. Pärast eoste levimist meenutavad tihedalt asetsevad tühjad karikad läikivaid kärjekesi.
Suurus: Viljakeha kõrgus ≈ 1,5 mm, läbimõõt < 0,5 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis tavaline.
Foto: Iryna Yatsiuk
Erekollane takutondik
Oligonema favogineum
Elupaik: metsades kõduneval puidul ja puukoorel.
Välimus: Viljakehad on jalata ja kasvavad tihedasti koos, näides küpsena takuse vaibana. Eosmass on erekollane, mis on mõnevõrra erksam kui sinepikollasel takutondikul.
Suurus: Viljakeha kõrgus 0,5–1 mm, läbimõõt < 2 mm.
Levik: Üle maailma parasvöötmes ning troopika mäestikes. Eestis 15 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Sinepikollane takutondik
Oligonema persimile
Elupaik: Metsades lamapuidul.
Välimus: Jalata viljakehad kasvavad tihedalt üksteise kõrval ja näivad takuse vaibana. Viljakehade ülaosas on pusas niidikesed, mis keerduvad ja sirguvad olenevalt õhuniiskusest.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 0,8 mm, läbimõõt < 1,5 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis 5 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Särtsakas lubisõlmik
Physarum viride
Elupaik: Metsades kõdupuidul ja puukoorel, harva ka seene- ja taimejäänustel.
Välimus: Veidi longus viljakehad kasvavad rühmiti ja on peene tumeda jalaga. Eoseid kandev osa on ümar või läätsekujuline ning kaetud hapra sidrunrohelise lubikoorikuga.
Suurus: Viljakeha kõrgus 1–1,5 mm, läbimõõt < 0,7 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis sage.
Foto: Iryna Yatsiuk
Siidjas hundipadi
Reticularia lycoperdon
Elupaik: Metsades nii lamavatel kui püsti seisvatel surnud tüvedel.
Välimus: Viljakeha muhkjas padjand on limakute hulgas hiiglaslik – paras hundile padjaks. Väliskest on sile ja hõbedane – siidja pinnaga.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 2 cm, läbimõõt < 15 cm.
Levik: Üle maailma, sage põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis 16 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Tume moorijuus
Stemonitis fusca (sün. Stemonitis nigrescens)
Elupaik: Metsades (eriti okaspuude) kõdupuidul.
Välimus: Viljakehad on nagu kitsad pruunid pudeliharjad. Need on peen-silindrilised, niitja musta jalaga ning kasvavad tihedate kimpudena.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 2 cm, läbimõõt < 3 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis ca 10 leidu.
Foto: Vello Liiv
Ruuge ripslimak
Stemonitopsis hyperopta
Elupaik: Metsades kõdupuidul.
Välimus: Ripsmesarnased viljakehad kasvavad väikeste kogumikena. Musta jala otsa, ümber „kesksamba“ kinnitub õrn silinderjas kolmemõõtmeline võrgustik roosakaspruuni eosmassiga.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 3–5 mm, läbimõõt < 0,4 mm.
Levik: Üle maailma. Eestis ca 10 leidu.
Foto: Iryna Yatsiuk
Oranž metsamössik
Tubifera ferruginosa
Elupaik: Metsades kõdupuidul.
Välimus: Tihedalt kõrvuti paiknevad püstised viljakehade torukesed annavad kogumikule kärjelise või marjalise pinna, mis meenutab erksavärvilist pesukäsna.
Suurus: Viljakeha kõrgus < 5 mm, läbimõõt < 0,4 mm, kogumiku läbimõõt < 15 cm.
Levik: Üle maailma. Eestis sage.
Foto: Iryna Yatsiuk
Näitus "Imelised limakud"
Näituse idee: Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli mükoloogid Iryna Yatsiuk ja Kadri Pärtel
Fotode autorid: Iryna Yatsiuk, Dmytro Leontyev (Greifswaldi Ülikool) ja Vello Liiv
Näitus koosneb 16 füüsilisest fotost, liikide kirjeldustest ja limakute elutsüklit kirjeldavast plakatist.
Näituse trükkimist toetas Eesti teaduse taristu teekaart „Loodusteaduslikud arhiivid ja ühtne andmeruum“ (NATARC).
Lisainfo
Kadri Pärtel
mükoloogia kuraator
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
+372 7311895
+372 7311895