Eesti Maaülikooli juhtimis­konverents "Kahe jalaga Maa peal" 22. mail 2026

Maive Rute

Euroopa Komisjon, asepeadirektor investeeringute ja innovatsiooni alal, DG GROW

Varasema maailmakorra lagunemine ning kriisid mujal toovad esile, kui oluline on Eestile Euroopa siseturg, sama väärtusskaalaga partnerriigid, nagu ka kohalikele ressurssidele toetuva tööstuse arendamine. See pole kolkapatriotism, et julgeme jälle öelda “Eelista Euroopat!”. Ressursikindluse tagamiseks muudame seadusandlust, suuname raha investeeringuteks ja tugevdame Euroopa tööstusliitusid.

Ave Schank-Lukas

Euroopa Komisjon, Eesti Esinduse juht

Eestil on suur potentsiaal kohalike ressursside väärindamiseks ja ringmajanduse arendamiseks. Suurema lisandväärtusega toodetest jääb rohkem tulu Eesti inimestele. Lisaks aitab nutikam ressursikasutus ja väärindamine kaasa lineaarselt ringsele majandusmudelile üleminekul, mis on nii Eesti, kui kogu Euroopa majandusjulgeoleku ja keskkonnakaitse võti. 

Tiia Randma 

Kutsekoda, juhatuse liige, OsKus arendusjuht

Eesti kahaneva rahvastikuga väikeses ühiskonnas on kõige olulisem ressurss Eesti inimesed.

Pealetulevate põlvkondade märgatav vähenemine muudab eriti oluliseks iga noore võimekuste märkamise ja nende arengu toetamise ning igas eas inimeste hakkamasaamise turbulentses ja kiiresti tehnologiseeruvas maailmas.

Taavo Ehrpais

Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi esimees

Ressursijulgeoleku seisukohalt on otsustav, et me ei halvaks oma kodumaiseid ressursse liigsete
piirangutega. Kui metsandust ja põllumajandust takistatakse ning taastuvenergia arendust
piiratakse seadusandlikult, kaotab riik otsest tulu ja väheneb energiajulgeolek. Viimaste
aastatega drastiliselt langenud sõraliste arvukus nii metsas kui ka muutused põllumajandussektoris näitavad, et tootja ei suuda ebastabiilses keskkonnas püsida – me ei kaota üksnes võitlust kiskjatega, vaid ka riiklikul tasemel konkurentsivõimes.

Endla Reintam

Eesti Maaülikool, õppeprorektor, professor

Kõige olulisem on tagada, et kodumaised ressursid oleksid kõigile elanikele kättesaadavad taskukohase hinnaga ning et samal ajal säiliks elamisväärne keskkond nii inimesele kui ka ülejäänud elusloodusele. Selle saavutamiseks tuleb läbimõeldult arendada kodumaist põllumajandust ja metsandust ning väärindada saadusi ringbiomajanduse põhimõtteid järgides. Tasakaal majandusliku arengu ja keskkonnahoiu vahel ei teki iseenesest – see sünnib teadmistest, oskustest ja vastutustundlikest otsustest. Just haridus loob aluse tarkadele lahendustele, mis aitavad kujundada kestlikku ja hoolivat tulevikku.

Ülo Kivine

TÜ EPIKO, juhatuse liige

Energeetika on julgeoleku alus, sest ilma stabiilse energiavarustuseta ei toimi riik, majandus ega riigikaitse.

Kodumaine tootmine (nt tuule-, päikese- või biomassi energia) suurendab sõltumatust ja vähendab väliseid riske.

Toidu väärindus ja kättesaadavus ( mõtestatud tarneahel ) tagavad parema julgeoleku.

Triin Kõrgmaa

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kantsler

Tänases geopoliitilises olukorras ei saa me rääkida toidust ega ka teistest ressurssidest ilma julgeolekust rääkimata. Toidujulgeolek on järjest enam teemana lauale kerkinud ning tunnetame ka ühiskonnana järjest enam kui oluline on kohalik tootmine ja töötlemine. Ühelt poolt näitab see meie toidusektori senist tugevust – on ju eelnevate kriisidega toime tuldud ilma suuremate tarneraskusteta! Teiselt poolt tuleb meeles pidada, et konkurentsivõimelist ja tugevat sektorit aitab arendada kohalike klientide eelistus ja eksport. Meist igaüks saab poes käies teha valikuid toidujulgeoleku tugevdamiseks eelistades kodumaiseid toidutootjaid. 

Meelis Laande

Atria Eesti AS, tegevdirektor, juhatuse liige

2024. aastal moodustas põllumajandus Eesti kogulisandväärtusest kaks protsenti, jõudes läbi aegade madalaimale tasemele.  Oma madalaima taseme saavutas ka tööstussektor. Kas suund, kus kaotame oma oskused ja ressursid põllumajanduses ning töötlevas tööstuses viib meid veelgi kiiremal sammul teenindussektori suunas? Mis mõju on sellel regionaalsele arengule ja majandustegevuse hajutatusele?

Rando Värnik

Eesti Maaülikool (Maamajanduse ökonoomika õppetool), õppetooli juht, tenuuriprofessor

• Ressursid on iga riigi jaoks võtmetähtsusega. Meie maa- ja veeressurss on üks ning konkurents erinevate valdkondade vahel kasvab. Peame omama julgust öelda, et maapotentsiaali tuleb esmalt kasutada inimtoidu tootmiseks ja toidujulgeoleku tagamiseks, seejärel teisteks tegevusteks. Magevesi on meie suur rikkus – Eesti taastuvad sisemaised magevee ressursid olid 2022. aastal 12,71 miljardit m³, mis on oluline julgeoleku tugi. Puidu säästlik kasutamine ja väärindamine toetab regionaalset arengut ja ressursijulgeolekut, arvestades et 57% Eesti maismaast on kaetud metsaga (2023).
• Ringbiomajanduslik vaade lisab siia olulise mõõtme: see võimaldab olemasolevaid ressursse kasutada mitmekordselt ja suurema lisandväärtusega – toidutootmise, puidu, energia ja kõrvalsaaduste ringluses hoidmine vähendab jäätmeid, tõstab tõhusust ning tugevdab nii toidujulgeolekut kui ka piirkondlikku majanduslikku vastupidavust.

Taavi Tull

Kumalane OÜ, mesinik

Minu jaoks algab ressursijulgeolek põllumajandusest, kus peame hoidma tootmise stabiilsena, tõstma muldade viljakust ning vähendama liigset bürokraatiat, et tootjad saaksid keskenduda sisulisele tööle. Metsanduses on oluline jätkusuutlik ja tasakaalukas majandamine, mis tagab nii metsa taastumise kui ka kindla toormevaru majandusele. Energeetikas tuleb lähtuda selgest majandusloogikast, arendada vaid põhjendatud tootmisvõimsusi, hoida energiahind ja võrgutasud mõistlikud ning vältida olukorda, kus rohepoliitika sildi all kaotame konkurentsivõime.

Kerli Ats

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, juhatuse esinaine

Ressursijulgeolek ei sünni üksikute ressursside kaitsmisest, vaid kogu toidusüsteemi ja seda kandvate inimeste vastupidavusest ja seda  sisenditest tarbijani ja tootjast järgmise põlvkonna juhini. Eesti eripära on see, et sektori väiksus ei võimalda eksimisruumi: üks puuduv tootja või luhtunud põlvkonnavahetus muudab kogu valdkonna struktuuri. Ja kuna üha enam otsuseid meie ressursside üle tehakse Brüsselis, algab ressursijulgeolek Eesti võimekusest olla Euroopa Liidu otsustuslaua taga varakult ja sisuliselt, mitte hiljem tagajärgedega kohanedes.

Ivar Dembovski

RAITWOOD | Rait AS, juhatuse esimees

Madli Lehes

Metsanduse tudeng

Ressursijulgeolek eeldab selget pikaajalist visiooni, koostööd eri osapoolte vahel ning investeeringuid innovatsiooni ja väärindamisse. Noorte kaasamine ja harimine on seejuures väga tähtis, et kujundada tulevasi teadlikke otsustajaid ja valdkonna eestvedajaid.

Kristi Parro

Kliimaministeerium, metsaosakonna juhataja

Eesti on metsarikas riik ja rikas ka metsaomanike poolest – pea iga kümnes eestlane on metsaomanik. See mitmekesisus teeb meid tugevaks kliima- ja keskkonna kiirete muutuste valguses ning toetab ka riigi julgeolekut ja isetoimivust. Vajame järjest targemaid lahendusi, et metsa ja puitu kõrgemalt väärindada ning hoida selle väärtust Eestis pikaajaliselt.

Tõnu Ehrpais

NORDWOOD, juhataja

Peame suutma ühiskonnale selgelt teadvustada vajadust kujundada oma riik selliselt, et suudaksime vajadusel iseseisvalt toime tulla. Koroonakriis ja Ukraina sõda on selgelt näidanud, mis on tõeliselt oluline ja miks see vajalik on. Elutähtsate funktsioonide toimimiseks minimaalselt vajalikud mahud peavad olema tagatud Eestis olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate abil.

Metsamajandamise ja puidutööstuse roll selles ahelas on kriitiline – eelkõige energiajulgeoleku tagamiseks vajalike kütuste kindlustamisel, kaitserajatiste ehitamiseks vajaliku tooraine pakkumisel ning tänu suurele ekspordimahule ka riigi majandusliku julgeoleku toetamisel.

Andres Olesk

Valga Puu OÜ, juhatuse liige

Kohalikud ressursid nagu puit, toit ja energia on meie iseseisvuse ja vastupidavuse alus, eriti ebakindlatel aegadel. Nende kestlik ja targalt juhitud kasutamine aitab vähendada sõltuvust välisturgudest ning tugevdab kogukondade majanduslikku ja keskkonnaalast stabiilsust. Ressursijulgeolek tähendab mitte ainult varude olemasolu, vaid ka võimet neid pikaajaliselt majandada, hoida ja uuendada.

Jaanus Harro

Tartu Ülikool, professor (keemia instituudi psühhofüsioloogia professor, neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja)

Kui mõtlen metsale, puidule, toidule, energiale, siis kõige olulisem, et need meil olemas oleksid ja et me oleksime valmis, et neid võib ühe- või mitmekaupa mingi häda tabada. Kõigepealt muidugi ei peaks me ise häda tulemisele kaasa aitama, seevastu püüdma kõiki ohte ette näha ja jõudumööda valmistuda. Mida üldse vaja ei ole, on kalduvus soovmõtlemisele ja usk, et jätkub võlusõna ülesleidmisest ja mõistust uinutavast kordamisest.