talvine päikeseloojang järvel

Õppekava

Keskkonnakaitse

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkond muutub iga päevaga üha olulisemaks teemaks nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias kui ka iga inimese igapäevaelus. Olulisel kohal on inimesed, kes oskavad keskkonda ning selle võimalikke lahendusi tervikuna hinnata, mõistes seeläbi, kui tähtsad need aspektid on meie igapäevaelus. Keskkonnakaitse erialal õpid eelkõige tundma looduslikke protsesse ja orienteeruma kestliku rohemajanduse temaatikas, mõistma, kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab ning kuidas kliimamuutustega kohaneda. Õppekava seob kokku elus ja eluta looduse ning ühiskonna keskkonnasäästliku toimimise seaduspärad, mis on vajalikud keskkonna tõhusaks kaitsmiseks.
eriala Õppeaste Bakalaureuseõpe
õppe liik Õppevorm Päevane õpe
keel Õppekeel Eesti keel
aine maht Õppe kestus ja maht 3 aastat, 180 EAP
kohtader arv Õppekohtade arv 34
valuuta Õppekoha maksumus tasuta

Vastuvõtunõuded

Vastuvõtutingimused

Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, mis on riigieksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.

Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri

Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja, klõpsa siia.

Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus

SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.

Kas see eriala sobib sulle?

Hinda viiepalliskaalal, kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad.

  1. Tunnen muret Eesti ja maailma keskkonna pärast
  2. Tahan kaasa aidata elukvaliteedi säilimisele tulevikus
  3. Mind huvitab, kuidas käitub inimene ja toimib loodus
  4. Minu harjumused on keskkonnasäästlikud
  5. Mulle meeldib olla metsas ja merel, rabas ja rannas, luhal ja laiul, veel ja väljal. 

18—25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja varasemad kokkupuuted valdkonnaga loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tulevikuspetsialistiks saamiseks. Ootame sind õppima!

13—17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle lisateadmisi ja -oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et saaksid kasvada nii isiksuse kui ka professionaalina. Tee see samm ja alusta õpinguid!

0—12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“

Tundub, et sinu huvid ja eesmärgid ei kattu päris täielikult õppekava eesmärkidega. See ei tähenda aga, et sa ei võiks selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada. Julgustame sind siiski kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!

Mida ja kuidas õpid?

  • Saad põhjalikult tundma nii maastikke kui elusloodust. See loob erialaseks tööks vajaliku vundamendi, annab protsesside mõistmise ja prognoosimise oskuse ning õpetab väärtustama Eesti keskkonda ja elurikkust.  
  • Keskkonnakaitse õppeained annavad süsteemse ülevaate Eesti ja maailma keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Samuti ka õiguslikest ja organisatoorsetest mehhanismidest. 
  • Loodusressursside säästlik kasutamine on kestliku arengu eeldus, erinevate loodusvarade kasutamise võimalusi ja põhimõtteid õppides saad osaleda tasakaalustatuma tuleviku loomisel.  

Õppida saad näiteks selliseid õppeaineid:  

  • Eesti loomastik ja taimestik
  • Eesti loodusgeograafia
  • Ökoloogia
  • Keskkonnakaitse alused
  • Keskkonnapoliitika- ja korraldus
  • Keskkonnaõigus
  • Metsaökoloogia
  • Ökoloogiline taastamine
  • Ruumiline planeerimine   

 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

Praktikume toimub mitmetes ainetes. Andmebaaside või kaardiprogrammidega tehakse tööd arvutiklassis, saasteainete uurimine toimub hästi varustatud õppelaboris. Looduses käiakse mullaprofiili kirjeldamas ning Eesti kultuurmaastike ajalooliste objektidega tutvumas, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas Järvemuuseumis õpitakse tundma vee-elustikku. Järvselja praktikabaasis õpitakse tundma taimeliike ning metsade iseloomustamist.   

Erialapraktika on olulise tähtsusega samm meie õppekavas, sillutades tee tudengite edukaks integreerumiseks tööturule. Tudengitel on võimalus rakendada oma seni õpitud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, valides ise erialastele huvidele ja isikliku karjääri eesmärkidele vastava praktikakoha. Meie tudengid on omandanud väärtuslikke kogemusi rohkem kui 40 erinevas asutuses, sealhulgas Keskkonnaametis, Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) ja mitmetes kohalikes omavalitsustes, mis kajastab praktika mitmekülgsust ja ulatust.  

Erialapraktika eesmärk on tutvustada tudengitele tööelu ning arendada nende professionaalseid võimeid nagu meeskonnatöö, projektijuhtimine ja kriitiline mõtlemine. Lisaks riigiasutustele on tudengid leidnud praktikavõimalusi eraettevõtetes ja valitsusvälistes organisatsioonides, kus nad on saanud panustada keskkonnakaitse projektidesse ja algatustesse. See lai valik võimaldab igal tudengil leida endale sobivaima praktikakoha, et maksimeerida oma õpikogemust ja edendada professionaalset arengut.  

Pille Tomson, vanemlektor, keskkonnakaitse õppekava juht PhD 

Pille õpetab aineid nagu Eesti Kultuurmaastike ja asutuse kujunemine, Eesti biotoobid ja nende elustik ning juhendab bakalaureusetöid. Hariduselt on ta botaanik-ökoloog, doktorikraadi kaitses Pille Eesti Maaülikoolis, uurides alepõletamise mõjusid maastikele ja kooslustele. Ta on pikalt tegelenud Eesti looduse kaitsega Karula rahvuspargis, Eesti metsakaitsealade loomisega ning Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikmena. Pille uurib maakasutuse muutusi ja nende mõju Eesti maastikele ja kooslustele. Tema pikaajaliseks uurimisalaks on olnud kodukoht Karula rahvuspark.  

Uuri Pille mõtete kohta lähemalt:  

Eva-Liis Tuvi, lektor, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Eva-Liis õpetab keskkonnakaitse üldkursust. Magistrikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis loopealsete taimkatet uurides, jätkates samas doktoriõpingutega looduskaitse teemadel. Eesti Maaülikooliga on ta olnud seotud kogu oma tööelu. Teda paeluvad erinevad loodushoiu ja keskkonnakaitse teemad ning ta on panustanud laiemalt keskkonnaharidusse ja löönud kaasa rahvateaduse projektides.   

Uuri Eva-Liisi mõtete kohta lähemalt:  

Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Andres õpetab keskkonnapoliitikat ja -korraldust. Erialalt on Andres hoopis inimgeograaf, kes on uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Selle sekka sattus ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Andrese tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja pärandkultuuriga laiemalt. Päritolult on Andres mulk ja elab ka Mulgimaal, kus on töötanud nii riigiametis kui juhtinud valda. Lisaks Eesti Maaülikoolile õpetab ta majandusaineid ka Viljandi Kultuuriakadeemias.   

Uuri Andrese mõtete kohta lähemalt:  

Maaria Semm, nooremteadur, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Maarja õpetab maastikuhooldust. Ta on pool oma elust olnud seotud Eesti Maaülikooliga. Bakalaureuseastmel õppis ta maastikuhoolduse ja magistriastmes keskkonnakaitse erialal. Ülikoolis õppides innustus oma maastikuhoolduse õppejõust niivõrd, et hakkas ise maastikuhoolduse ainet õpetama juba magistriõpingute ajal. Viimased kümme aastat on ta pühendunud maastikumuutuste uurimisele Eesti rahvusparkides ja maastikukaitsealadel. Tänaseks on akadeemiline töö viinud Maaria ka doktoriõppesse. Tema teaduslikud huvid on seotud sooviga mõista ja mõtestada tänapäevaste maastike kujunemist, ajaloolist maakasutust ja looduslikke protsesse selle taga, samuti ruumiandmete kasutamise võimalusi looduskaitse kavandamisel. Vabal ajal meeldib talle tegeleda praktilise maastikuhooldusega oma Põlvamaa suvekodus.  

Uuri Maaria mõtete kohta lähemalt:  

Ivar Ojaste, vanemlektor, PhD, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool 

Erialalt on Ivar ornitoloog ning doktoritöö kaitses ta Eesti Maaülikoolis uurides sookurgede pesitsus- ja rändeökoloogiat. Ivar õpetab keskkonnaökoloogiat ning koordineerib keskkonnakaitse ja maastikuhoiu erialapraktikat. Ta on aktiivselt tegelenud looduskaitsega Silma Looduskaitseala Administratsioonis ning hiljem olnud liigikaitse vastutav korraldaja Riiklikus Looduskaitsekeskuses ja Keskkonnaametis. Ivar on ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse komisjoni liige, Eesti esindaja AEWA European Goose Management Platform ja European Crane Working Group juures ning IUCN Crane Specialist Group liige. Tema uuringud on seotud lindude rände ja elupaigakasutusega.   

Iga semestri lõpus korraldame ümarlaua meie õppekava üliõpilastega, et kõikide kursuste tudengid saaksid anda tagasisidet semestri õppetöö korralduse, õppejõudude töö ja ainete sisu kohta. Nii saavad tudengid panustada õppekava pidevasse kaasajastamisse. Iga kursuse esindajad osalevad jaanuaris ka õppekava haldava Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppekava arenguseminaril ning teevad seal ettekande.  

Praktilised tööd õppeaines „Saasteained keskkonnas“ toimuvad keskkonnakaitse laboris, kus tudengid õpivad, kuidas vee peamisi kvaliteedinäitajaid määrata. Nad saavad analüüsida näiteks joogivee karedust, lämmastiku ja fosfori sisaldust looduslikus vees ning reovee keemilist ja biokeemilist hapnikutarvet. Laboris saab vee peamiste kvaliteedinäitajate määramiseks kasutada pH-meetrit, elektrijuhtivuse mõõturit, spektrofotomeetrit, bürette tiitrimiseks ning teisi seadmeid ja laboritarvikuid. Kui sa siin osadest sõnadest veel aru ei saanud, siis õppimise käigus saad teada, mida need kõik tähendavad.  

Meie Järvselja õppe- ja katsemetskonna (https://jarvselja.ee/link opens in new page) territooriumil teevad tudengid peamiselt praktikat metsaökoloogia ja majandamise, Eesti taimestiku ja taimkatte ning selle kaitsmisega seotud ainetes. Mõnel nädalal on seal praktikumis korraga üle 100 üliõpilase.  

Keskkonnakaitse erialal õpitakse kasutama kaasaegseid teholoogilisi lahendusi. Näiteks geoinformaatika kursusel kasutatakse ruumiandmete (asukohaga seotud andmete, kaartide) analüüsiks professionaalset GIS tarkvara, et leida muuhulgas vastused järgmistele küsimustele: "Kui palju ja millist tüüpi soid jääb kuivenduse mõjualasse?", "Kui suur on tänapäeval rahvastiku tihedus ajaloolistel Tartu tiheasustusaladel linnaosade kaupa?" Lisaks tabelitele ja graafikutele, mis võimaldavad antud küsimustele vastata, koostatakse ka kaardid, kus on näha objektide ruumiline paiknemine ja seosed teiste objektidega.  

 

Meie üliõpilased on koondunud aktiivselt tegutsema Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi, kelle tegevustel saad silma peal hoida:  

Keskkonnakaitse

Kuhu edasi?

Õppimisvõimalused

Õpi magistriõppe õppekaval „Keskkonnakorraldus ja -poliitika“, kus õpe toimub sessioonidena.

Jätka õpinguid

Õpi magistriõppe õppekaval "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes", mis on rahvusvaheline inglisekeelne ühisõppekava Tartu Ülikooliga.

Samuti saad õppida

Jätka õppimist magistriõppekaval „Loodusturism“, kus õpe toimub sessioonidena.

Tööta spetsialistina

Meie vilistlased on tööd leidnud näiteks Keskkonnaametis, Keskkonnaagentuuris, RMK-s, Kliimaministeeriumis, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaühendustes ja erinevates erasektori asutustes.

Vilistlased erialal õppimisest

"Eesti Maaülikooli linnak on väga kompaktne ning kõik oli käe-jala juures, mis aitas ülikooli õppima asudes end kiiremini sisse seada. Lektorid on oma ala täielikud professionaalid, kõik loengud ning seminarid olid kaashaaravad, aga samas ei tundnud loengud liigselt formaalsed."

Triin Viiber

Keskkonnaamet 

"Minu üldine kogemus oli Maaülikoolis üle keskmise huvitav. Võtsin osa erinevatest üritustest. Jõudsin olla keskkonnakaitse üliõpilaste seltsis tavaliikmena kui ka juhatuses. Osalesin Rohelise ülikooli kokkusaamistel. Eredalt jäi meelde ka tärkava idu konkurss, kus oma liikmetega saavutasime esimese koha"

Maigi Säinas

Keskkonnaamet, keskkonnateadlikkuse spetsialist 

"Minu kogemus Maaülikoolis oli väga maailmapilti avardav. Tegelikult valisin antud eriala, teadmata, kas see on see millega tegelikult edasi tahan tegeleda. Õnneks selgus juba esimesel aastal, et see on täpselt minu eriala. Õpe oli mitmekesine, oli nii teooriat kui ka praktikat ning mitme õppeaine juures sai ka ise käed külge pa

Helen Lepisk

Eesti Maaülikool, Bio- ja keskkonnakeemia labor 
previous slide
next slide

Teisi õppekavasid

kvaliteetse elukeskkonna ja loodushoiu valdkonnast

Loodusturism

Loodusturism ei tähenda vaid vihmametsades reisimist ja kaamli paitamist – see on ainult turisti vaade. Loodusturismi erialale õppima tulles hakkad mõistma loodust kui terviklikku süsteemi ning inimese rolli selles. Saad teada, et kui erinevad asjad on turistina reisimine ning reisil pakutavate tegevuste ja teenuste ette valmistamine külaliste jaoks. Pärast meie õppekava läbimist võid silmad avada ükskõik millises Eestimaa paigas ning oskad sellest aru saada ja seda ladusalt edasi anda. Saagu sinust ametnik, ringijuht, loodusgiid või ettevõtja – sinuga on alati huvitav, sest sa tead palju ja oskad seda ka huvitavalt edasi anda.
  • eriala Bakalaureuseõpe
  • keel Eesti keel
  • valuuta tasuta
  • aine maht 3 aastat, 180EAP
  • õppe liik Päevane õpe
  • kohtader arv 20

Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Meie elukeskkond tähendab rohkemat, kui vaid ruumid, kus me viibime. Inimesi mõjutavad lisaks majadele ka teed, rohealad, veekogud ja teisedki, pealtnäha ebaolulised, detailid. Keskkonna planeerimise ja maastikukujunduse bakalaureuseõppekaval õpid sa justnimelt neid detaile märkama, ühisesse süsteemi paigutama ning nende süsteemide koos toimimist juhtima. Sinu tööriistadeks on nii paber ja pliiats kui geoinfo- ja graafikasüsteemid. Sind ootab ühtehoidev kollektiiv, loominguline eriala ja võimalus ise kujundada meid ümbritsev keskkond.
  • eriala Bakalaureuseõpe
  • keel Eesti keel
  • valuuta tasuta
  • aine maht 3 aastat, 180 EAP
  • õppe liik Päevane õpe
  • kohtader arv 20

Ringbiomajandus

Eestimaa põllud, metsad ja veekogud pakuvad rohkelt kõrge kvaliteediga bioressursse. Kuidas aga neid ressursse ja tekkinud kõrvalsaadusi tõhusamalt kasutada nii, et ka keskkond säiliks? Selleks on vaja häid teadmisi nii taime,- metsa-, looma-, kala- jt veeorganismide kestlikust kasvatamisest ja kasutamisest kui ka uuenduslikest tehnoloogiatest. Ringbiomajanduse õppekaval õpidki, kuidas leida ja luua innovaatilisi, ent keskkonnasõbralikke lahendusi bioressursside ja tekkinud kõrvalsaaduste tõhusaks kasutamiseks.
  • eriala Bakalaureuseõpe
  • keel Eesti keel
  • valuuta tasuta
  • aine maht 3 aastat, 180 EAP
  • õppe liik Päevane õpe
  • kohtader arv 30

Õppekavajuht:

Ivar Ojaste

keskkonnaökoloogia ja rakendusornitoloogia vanemlektor

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool

[email protected]
Rohkem infot

Õppekorraldusspetsialist:

Lagle Lõhmus

õppekorralduse peaspetsialist

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon

+372 7313533

+372 7313533

5081787

5081787
[email protected]
Rohkem infot