Eesti Maaülikoolil on keskkonnaspetsialistide koolitamisel Eestis kõige pikem kogemus. Magistriõpingud keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal on praktilised ning annavad sulle laiapõhjalise arusaama keskkonnapoliitikast. Meie juures omandad teadmised keskkonnaõigusest, institutsioonidest ning keskkonnakorralduse meetmetest, mis on suunatud keskkonnaressursside kestlikule majandamisele ja haldamisele. Saad selge arusaama, kuidas keskkonnapoliitika kujuneb, kuidas seda erinevatel tasanditel ellu viiakse ja kuidas see reaalset keskkonda mõjutab.
Õppeaste
Magistriõpe
Õppevorm
Sessioonõpe
Õppekeel
Eesti keel
Õppekohtade arv
25
Õppe kestus ja maht
2 aastat, 120EAP
Õppekoha maksumus
tasuta
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtutingimused
Siit leiad eksamid ja vastuvõtukatsed, mis sul tuleb sisseastumiseks teha, ja dokumendid, mida sinult soovime.
Lisaks saad teada, millised on eksamite asendamise ja lisapunktide saamise võimalused.
Link avaneb uuel vahelehel Vastuvõtueeskiri
Kui soovid lugeda vastuvõtueeskirja meie dokumendihaldussüsteemist, klõpsa siia.
Link avaneb uuel vahelehel Esita avaldus
SAISi sisenemiseks klõpsa siia.
SAISis alusta sisselogimisest, seejärel saad asuda avaldust esitama.
Mida ja kuidas õpid?
Anname sulle süvendatud teadmised keskkonnakorraldusest ja -poliitikast, keskkonnakaitse arengusuundadest ja keskkonnakaitse aktuaalsetest probleemidest. Samuti ka säästva arengu põhimõtetest ning keskkonnakorralduse põhisuundadest nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Lisaks saad teadmisi ja praktilisi oskusi ka geoinformaatikas, kaugseires ja keskkonnauuringute läbi viimisel.
Meie erialal omandad sa teadmisi ka ruumilisest planeerimisest, keskkonnamõju hindamisest, üldsuse kaasamisest ja osalusest keskkonnakorralduses ning teaduslikest uurimismeetoditest. Sulle saab tuttavaks ringmajandus, ettevõtlusega seonduv, looduse hüved elukeskkonnas, looduspõhised lahendused keskkonnakorralduses, kliimamuutustega kohanemine, ruumianalüüsi ning kaugseire rakendused.
Kaugseire võimaluste aines antakse ülevaade satelliitpiltide kui ka mehitamata õhusõidukitelt (UAV) kogutud andmete töötlemisest ja kasutamisest. Magistritöö raames on võimalik kaugseire võimalusi süvendatult tundma õppida. Geoinformaatika ainete raames õpitakse looma ja kasutama ruumiandmeid ning läbi viima ruumianalüüsi ning kujundama kaarte. Ruumianalüüsi tarbeks kasutatakse peamiselt programmi ArcGIS Pro, soovi korral on võimalik õppida lisaks kasutama vabavaralist GIS programmi QGIS. Järgnev pilt on reaalne foto koos drooni soojuskaamera ülekattega.
Eksperimentaalset uurimistööd magistritöö raames saab teha keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli bio- ja keskkonnakeemia laboris.
Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).
Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.
Kohustuslik erialapraktika tagab sulle vajalikud kogemused tööks keskkonnaspetsialistina riigi, omavalitsuse või ettevõtte tasandil. Sageli omandatakse praktilist kogemust näiteks Keskkonnaametis, omavalitsustes, RMKs, muudes riigiasutustes või keskkonna valdkonna ettevõtetes.
Peep Mardiste
Peep Mardiste lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli teadusmagistri kraadiga maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses. Tema teaduslik huvi on uurida, millisest infost ja huvidest lähtudes keskkonnapoliitikas olulisi valikuid tehakse. Loengud on ta üles ehitanud oma pikast ja kirevast praktikast lähtudes – Peep on muuhulgas töötanud keskkonnanõunikuna Brüsselis, diplomaadina ÜROs ja juhtinud aktivistina kodanikuühendusi Eestis ja Euroopas. Olles käinud tööasjus 50 riigis, on tal alati teooria toetuseks tuua põnevaid näiteid eri maailmajagudest. Peep Mardiste sadu tekste saab lugeda ka tema koduleheltlink opens in new page.
Monika Suškevičs, kaasprofessor
Monika on käinud läbi kõik Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse erialade astmed bakalaureuses, magistris ja doktoris. Samuti stažeeris ta doktoriõpingute ajal ka mitmes Euroopa ülikoolis. Uurimis- ja õppetöös käsitleb ta osalusdemokraatiat keskkonnaküsimustes, eeskätt looduskaitse, taastuvenergeetika ja ruumilise planeerimise valdkondades. Õppetöös naudib ta koostööd inspireerivate üliõpilastega, mis pakuvad mõlemale osapoolele huvipakkuvaid ja uudseid vaatenurki uuritavale teemale.
Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Andres Rõigas on erialalt inimgeograaf, kes on algselt uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Sekka on sattunud ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja laiemalt pärandkultuuriga. Igapäevases töös õpetab Andres keskkonnaga seotud erialasid.
Postimees: Ikka kihutame siin maal ühes suunas: vananeme ja kahanemelink opens in new page
Postimees: Korjame maaelu ja regionaalpoliitika killud kokkulink opens in new page
Eesti Arhitektuuriajakiri Maja: Linnast maalelink opens in new page
Anne Kull
Anne Kull on geoinformaatika lektor, kes on. 2002. a. lõpetanud (MSc) Tartu Ülikooli Geograafia osakonna geoinformaatika erialal. Keskkonnakorraldus ja - poliitika õppekaval õpetab ta geoinformaatika ning droonide ja kaugseirega seotud kursuseid ning juhendab geoinformaatikaga seotud teemadel tehtavaid bakalaureuse- ja magistritöid. Tema teadustööd on seotud mullaerosiooni ja mulla ning vee toitainete (N, P) sisalduse modelleerimisega peamiselt masinõppemeetoditega.
Valdo Kuusemets
Valdo Kuusemets lõpetas Tartu Ülikooli loodusgeograafina 1986. aastal ja kaitses samas doktorikraadi 1999 aastal. Viimastel aastatel on tema põhihuvi olnud looduslähedaste lahenduste kasutamine sademeveega seotud probleemide leevendamiseks linnakeskkonnas. Teine seotud teema on süsinikuringe uurimine. Eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni uurimine ja nende vähendamine prügilates looduslähedaste meetoditega, samas ka süsinikujalajälje hindamine ettevõtetes. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on talle alati huvi pakkunud keskkonnamõju vähendamine põllumajanduses ja sedagi looduse enda abil, kasutades elurikkuse suurendamiseks ära poollooduslikke kooslusi.
Mitmete kursuste raames annavad loenguid oma eriala spetsialistid väljastpoolt ülikooli.
Eesti Maaülikoolis tegutseb Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltslink opens in new page, mis ootab enda sekka ka Keskkonnakorralduse ja poliitika üliõpilasi.
Avalduse saad esitada 2. juunist 3. juulini elektroonselt või 25. juunist 3. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal.
Keskkonnakorralduse- ja poliitika magistriõppekava infotund
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Teadusest rohkem huvitatud magistrantidel on võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes.
Tee teadustööd
Pärast filosoofiadoktori kraadi omandamist keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia erialal võib jätkata teadlase või õppejõuna ülikoolis või teha karjääri tippjuhina keskkonna valdkonnas.
Tööta spetsialistina
Eriala lõpetajad on hinnatud eksperdid ja keskkonnaspetsialistid riigi-, kohaliku omavalitsuse, ettevõtlus- või mittetulundussektoris.
Tööpõld on lai
Tööta Kliimaministeeriumis ja selle allasutustes (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, RMK), Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis ja selle allasutustes, kohalikes omavalitsustes.
Vilistlased erialal õppimisest
Minu teekond magistriõppekava läbimisel oli täis avastusi, väljakutseid ja enesearengut. Need õpingud ei kujundanud mitte ainult minu arusaama keskkonnaküsimustes, vaid muutsid ka minu lähenemist neile. Üha enam mõistsin, kuidas keskkonnapoliitika kujundamine ja rakendamine mõjutab meie igapäevaelu ning keskkonda meie ümber.
Laura-Anett Kreevald
Vilistlane
Õpingute jooksul omandasin teadmisi ja oskusi väga erinevatel keskkonnateemadel. Õppisime süvitsi Eestis ja maailmas rakendatavaid keskkonnakorralduse ja -poliitika praktikaid koos nende põhjuste, ajaloo ja tulevikuvõimalustega.
Kelli Seppel
Kliimaministeerium, Ringmajanduse osakonna nõunik
Olen väga rahul oma otsusega omandada magistrikraad EMÜ Keskkonnakorralduse ja poliitika erialal. Õpingute raames käsitleti täpselt neid teemasid, mis olid õpiväljundites kirjeldatud ning mulle meeldis, et õpitavaid teemasid seletati alati aktuaalses kontekstis.
Merily Müürsepp
VilistlaneTeisi õppekavasid
kvaliteetse elukeskkkonna ja loodushoiu valdkonnast
Loodusturism
Seal, kus teised näevad puid, näed sina metsa, metsarada ja rikkalikku keskkonda. Loodusturismi magistriõppes saad laiapindsed teadmised loodus-, seiklus- ja maaturismist, samuti õpid tundma igaüheõiguse printsiipidel põhinevaid külastusvaldkondi. Kõik need teemad on nii Eesti kui globaalses loodusturismis järjest rohkem fookuses kui osa puhkemajandusest, tervelt elatud elust ja kestlikust arengust. Eriala lõpetanuna oskad sa kestliku arengu põhimõtetest lähtuvalt planeerida, arendada, juhtida ja korraldada loodus- ja maapiirkondade turismimajandust. Samuti oskad planeerida külastusi nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises kontekstis.
Aiandus
Aianduse magistriõppes õpid mõistma muld-taim-keskkond-inimene seoseid nii toidu tootmise kui elukeskkonna kujundamise aspektist. Saad ka täpse ülevaate, kuidas läbi õigete säilitustehnoloogiate ja tootmisjääkide väärindamise toidukadusid vähendada. Aianduse magistriõpe annab sulle süsteemsed ja süvateadmised valdkonna arengusuundadest ja uurimismeetoditest.
Maastikuarhitektuur
Arhitektuur ei tähenda ainuüksi hoonete kujundamist ja ehitamist. Kujundamist vajavad ka maastikud – pargid, kõnniteed, haljastus ning erinevad kooslused inimese ja looduse vahel. Maastikuarhitektuuri magistriõppekaval õpid selliseid keskkondi mõtestama, kujundama ja arendama. Maastikuarhitektuur on korraga loominguline ja tehniline eriala, mis nõuab nii tähelepanu detailidele kui ka suurema kontseptsiooni nägemist. Sinu kätetöö ja teadmised kujundavad tulevast elukeskkonda ning sinu otsused eksperdina mõjutavad ruumi, kus me kõik viibime. Vaata meie eriala tutvustavat videot (inglise keeles).
Õppekavajuht:
Kaja Orupõld
keskkonnakaitse ja -keemia kaasprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
Õppekorraldusspetsialist:
Lagle Lõhmus
õppekorralduse peaspetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi administratsioon
+372 7313533
+372 73135335081787
5081787
Avalduse saad esitada 2. juunist 3. juulini elektroonselt või 25. juunist 3. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal.
