Lõputöö

Lõputöö teema valimiseks on kaks võimalust:

• teha valik instituudi poolt soovitatud teemade hulgast;
• pakkuda ise lõputöö teema. 

Lõputöö teema peab olema kooskõlas õpitava õppekava sisuga ja/või õppevaldkonnaga. 

Bakalaureuseõppes ja rakenduskõrgharidusõppes peab lõputöö teema valima hiljemalt viimase õppeaasta sügissemestril, magistriõppes ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes üldjuhul aasta enne lõpetamist. 

Lõputöö teema kohta tuleb esitada vormikohane avalduse koos juhendaja(te) ja õppekavajuhi nõusolekuga instituudi õppedirektorile.

Lõputöö teemad, lõputöö teema avalduse vormi ning tähtajad leiad oma õppekava haldava instituudi kodulehelt.

Lõputööd võib juhendada magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni omav ülikooli töötaja. Erandkorras võib lõputööd juhendada isik, kes ei ole ülikooli töötaja, kuid on eriala tunnustatud spetsialist. Kui juhendaja ei ole ülikooli töötaja, siis määratakse lõputöö kaasjuhendajaks ülikooli töötaja. 

Juhendaja nõustab sind järgmistes etappides: töö eesmärgi ja ülesannete püstitamine, sisuliste küsimuste lahendamine, vormistamine. 

Juhendaja hindab lõputöö valmisolekut kaitsmisele suunamiseks. 

Pane tähele! Lõputööd saab kaitsmisele esitada ainult juhendaja nõusolekul!

Lõputööle esitatavad nõuded

Bakalaureusetöö on iseseisev uurimuslik või praktilise suunitlusega töö. Bakalaureusetöö võib olla uurimus, tarkvaraarendus, õppevahend või projekt. 

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö on uurimusliku või praktilise suunitlusega töö, mis sisaldab probleemi analüüsi, kaasaaegsel metoodikal põhineval tehnilise lahenduse väljatöötamist ja töö rakendamiseks vajalikku tehnilist dokumentatsiooni. Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö võib olla uurimus, tarkvaraarendus, õppevahend või projekt. 

Magistritöö, ehitusinseneriõppe ning loomaarstiõppe lõputöö on autori iseseisev, teaduslikul tasemel analüüsiv ja sünteesiv uurimuslik või arenduslik töö, milles sisaldub vastava erialaga seotud probleemi püstitus ja lahendus koos lahenduskäigu kirjeldusega. Magistritöö võib olla uurimus, teadusartikkel, õppevahend, tarkvaraarendus või projekt. 

Mis on uurimus?

Uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine; teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Uurimuse koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt tõlgendada ning üldistada. Uurimused võivad olla teoreetilised ja empiirilised. 

Mis on projekt?

Projekt on kindla suunitlusega, ajaliselt piiritletud ja konkreetse probleemi lahendamiseks esitatav tehniliste dokumentide kogum. Projekt sisaldab ehitatava, remonditava, kujundatava, rekonstrueeritava objekti, seadme või vahendi tehnilise kirjelduse, joonised ja põhjendatavad arvestused või maketi ning vajadusel majandusliku, töötervishoiu või keskkonnakaitse alast teemakohast põhjendust. Projekti tegemisel tuleb arvestada projekteerimisel kehtivate normide ja standarditega. 

Mis on tarkvaravahend või -arendus?

Tarkvaravahend või -arendus on varustatud põhifunktsioonide kirjelduse kasutusjuhendiga või kirjalikult vormistatud materjalidega, milles on ära toodud ülevaatlik sissejuhatus, situatsiooni ja probleemistiku analüüs, lahendused ja järeldused. 

Mis on teadusartikkel?

Teadusartikkel on rahvusvahelise levikuga teadusajakirjas või rahvusvahelise kolleegiumiga artiklite kogumikus või teaduskirjastuse või ülikooli- või muu teadusasutuse kirjastuse väljaantavas ajakirjas, monograafias või artiklite kogumikus avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikkel. Lõputöö autor peab olema artikli esimene autor. Teadusartikli kaitsmisel lõputööna peab lõputöö sisaldama tiitellehte, lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles, teadusartiklit ning vormikohast lihtlitsentsi. 

Mis on õppevahend?

Õppevahend (õppematerjal) on üliõpilastele, gümnaasiumiõpilastele või täiendkoolituses osalejatele mõeldud materjal (nt näitlikud, laboratoorsed, audiovisuaalsed õppevahendid, kaardid, maketid jne). Õppevahendi koostamisel peab olema kirjeldatud õppevahendile esitatavad nõuded töö teoreetilises osas.

NB! Lõputöö peab tuginema eriala- ja teaduskirjandusele (teadusartiklid, monograafiad, käsiraamatud).

Lõputöö vormistamise üldnõuded

Lõputöö osad on: 

1. vormikohane tiitelleht;
2. lühikokkuvõte (abstract), sh lühikokkuvõte eesti keeles ja lühikokkuvõte inglise keeles;
3. sisukord;
4. vajadusel kasutatud lühendite ja tähiste loetelu;
5. sissejuhatus;
6. töö sisuline osa (kirjanduse analüüs, metoodika, tulemused ja arutelu);
7. kokkuvõte;
8. kasutatud kirjandus;
9. lisad;
10. vormikohane lihtlitsents: a) lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks või b) lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (avalikustamise tähtajaline piirang) või c) lõputöö salvestamiseks (avalikustamise tähtajatu piirang). 

Lõputöö koostatakse õppekava õppetöö keeles. Kui lõputöö juhendaja on välisriigist, võib erandina ja juhendaja(te) nõusolekul eesti õppekeelega õppekava lõputöö koostada inglise keeles. Sellisel juhul peab lõputöö sisaldama eestikeelset üldkokkuvõtet. 

Bakalaureusetöö ja rakenduskõrgharidusõppe lõputöö soovituslik maht lisadeta on 35–45 lehekülge, magistritöö ning integreeritud bakalaureuse ja magistriõppe lõputöö soovituslik maht lisadeta on 50–70 lehekülge.

Lõputöö esitamine kaitsmiseks 

Lõputöö saab esitada kaitsmisele, kui õppekava on täies mahus täidetud ja juhendaja(d) on andnud lõputöö kaitsmisele lubamise kirjaliku nõusoleku. 

Lõputöö esitatakse elektrooniliselt PDF-vormingus ja digitaalselt allkirjastatuna nii lõputöö autori kui ka juhendaja(te) poolt.

Lõputööde esitamise ja kaitsmisega seotud olulised kuupäevad kehtestab õppekava haldava instituudi õppedirektor ja need on leitavad vastava instituudi kodulehelt:

• Olulised kuupäevad metsanduse ja inseneeria instituudi õppekavade lõpetajatelelink opens in new page
• Olulised kuupäevad põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi õppekavade lõpetajatelelink opens in new page
• Olulised kuupäevad veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppekavade lõpetajatelelink opens in new page

Lõputöö esitamine säilitamiseks

Lisaks instituudile, tuleb lõputöö esitada ka Eesti Maaülikooli digitaalarhiivi - EMU DSpace, kasutades selleks Eesti Maaülikooli iseteeninduskeskkondalink opens in new page.

Pane tähele! Töö edastamine nõuab keskkonda sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga. 

Kõik lõputööd retsenseeritakse. 

Lõputööd võib retsenseerida isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Erandina võib bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö retsensendiks olla kõrgharidusega isik, kes ei oma magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, aga kes on oma eriala tunnustatud spetsialist. 

Lõputööle määratakse üks retsensent. Lõputöö retsensendi kinnitab instituudis õppedirektor oma korraldusega. 

Lõputöö retsensioon sisaldab järgmisi aspekte: 

• probleemi püstituse loogilisus, otstarbekus, töö eesmärgi selge määratlus;
• töö ülesehituse loogilisus, põhjendatus;
• teoreetiline käsitlus (kirjanduse ülevaates käsitletud probleemide ulatus, ajakohasus, terminoloogia);
• valitud metoodika sobivus püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete lahendamiseks;
• töös kasutatud andmehalduse ja -töötluse kohasus;
• tulemuste tõlgendamise oskus;
• kasutatud kirjandusallikad (piisavus, vastavus teemale, vormistus);
• kokkuvõtte (järelduste) vastavus töös püstitatud eesmärkidele ja sisulises osas käsitletule;
• töö stiil ja keel (sõnavalik, lauseehitus, akadeemiline neutraalsus, üldine mõistetavus jms);
• töö tehnilise vormistuse kvaliteet;
• retsensendi küsimused ja märkused töö kohta;
• üldhinnang tööle (ei tarvitse olla üksikute hinnete aritmeetiline keskmine). 

Lisaks hinnangu andmisele hindab retsensent lõputööd ülikoolis kehtiva eristava hindamise skaala alusel. 

Retsensioon esitatakse hiljemalt kaks tööpäeva enne lõputööde kaitsmise kuupäeva. 

Retsensiooni ei avalikustata koos lõputööga.

Lõputöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni istungil avaliku akadeemilise väitlusena. Erandina, kui lõputöö sisaldab riigi- või ärisaladusi või muid salastatud andmeid, võib lõputöö kaitsmine toimuda kinnisel istungil. 

Lõputöö kaitsmisel peab osalema lõputöö autor ning vähemalt kolm kaitsmiskomisjoni liiget, sh kaitsmiskomisjoni esimees. 

Bakalaureusetöö kaitsmine kestab üldjuhul pool tundi, magistritöö kaitsmine kuni 45 minutit.

Lõputöö kaitsmine toimub õppekeeles. Erandkorras võib eesti õppekeelega õppekava ingliskeelse lõputöö kaitsta inglise keeles. 

Milline on kaitsmise protseduur?

Lõputööde kaitsmist juhib kaitsmiskomisjoni esimees või tema volitatud kaitsmiskomisjoni liige. 

Kaitsmine algab lõputööde kaitsmiskomisjoni esimehe avasõnaga ja protseduurireeglite tutvustamisega. 

Lõputöö kaitsmisprotseduuri osad on: 

1. lõputöö kaitsja ettekanne – kuni 15 minutit bakalaureusetöö ja rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kaitsmise puhul, kuni 20 minutit magistritöö, ehitusinseneriõppe lõputöö ja loomaarstiõppe lõputöö kaitsmise puhul;
2. retsensendi sõnavõtt ning väitlus retsensendi ja lõputöö kaitsja vahel; kui retsensiooni loeb ette komisjoni liige, vastab lõputöö kaitsja retsensioonis esitatud küsimustele;
3. väitlus kaitsmiskomisjoni liikmete ja lõputöö kaitsja vahel;
4. väitlus teiste kohalviibijate ja lõputöö kaitsja vahel;
5. lõputöö kaitsja lõppsõna.

Lõputöö hindamine toimub üldjuhul samal päeval, kohe pärast lõputööde kaitsmiste lõppu kaitsmiskomisjoni kinnisel istungil. 

Lõputööde hindamisel kasutatakse eristavat hindamist. 

Kaitsmiskomisjoni liikmed hindavad lõputööd järgmiste aspektide alusel: 

• probleemi püstituse loogilisus, otstarbekus, tööeesmärgi selge määratlus;
• töö ülesehituse loogilisus, põhjendatus;
• teoreetiline käsitlus (kirjanduse ülevaates käsitletud probleemide ulatus, ajakohasus, terminoloogia);
• valitud metoodika sobivus püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete lahendamiseks;
• töös kasutatud andmehalduse ja -töötluse kohasus;
• tulemuste tõlgendamise oskus;
• kasutatud kirjandusallikad (piisavus, vastavus teemale, vormistus);
• kokkuvõtte (järelduste) vastavus töös püstitatud eesmärkidele ja sisulises osas käsitletule;
• töö stiil ja keel (sõnavalik, lauseehitus, akadeemiline neutraalsus, üldine mõistetavus jne);
• töö tehnilise vormistuse kvaliteet;
• töö kaitsmine ja küsimustele vastamine.

Lõputööle antakse hinne komisjoniliikmete konsensusliku otsuse alusel, arvestades retsensendi hinnangut või hinnet. 

Kui lõputöö juhendaja on kaitsmiskomisjoni liige, siis ta ei osale enda juhendatava (kaasjuhendatava) lõputöö hindamisel. 

Kirjalikke kaebusi kaitsmise korra rikkumise kohta võivad esitada lõputöö kaitsja, lõputöö juhendaja ja/või lõputöö retsensent vastava instituudi õppedirektorile viie tööpäeva jooksul alates lõputöö hinde teatavaks tegemisele järgnevast päevast. 

Loe täpsemalt lõputöö kaitsmise korra ja tulemuste vaidlustamise kohta ülikooli senati määrusest "Bakalaureuse- ja magistrikraadi andmise tingimused ja kord"

Lõputöö avalikustamine

Eesti Maaülikoolis kaitstud lõputööd on üldjuhul avalikud. Põhjendatud juhul võib lõputööle seada avalikustamise piirangu. 

Põhjendatud juhud võivad olla näiteks, kui: 

• varalised autoriõigused kuuluvad teistele isikutele;
• lõputöö sisaldab riigisaladust;
• lõputöö sisaldab ärisaladust;
• lõputöö plaanitakse avaldada tulevikus teadusartiklina.

Lõputöö kaitsmise kinniseks kuulutamiseks ja/või lõputöö ning selle osade avalikustamisele piirangute (tähtajaline/tähtajatu) seadmiseks tuleb esitada vormikohane põhjendatud taotlus koos lisatud dokumentidega (nt ettevõtte põhjendus, patendikaitse või selle plaanitav taotlemine jms) vähemalt kolm kuud enne lõputöö kaitsmiskuupäeva instituudi õppedirektorile.

Kinnise kaitsmise korral sõlmitakse ülikooli algatusel kolmepoolne (ülikool, ettevõte, üliõpilane) konfidentsiaalsusleping. Konfidentsiaalsusleping sõlmitakse ka kaitsmiskomisjoni liikmete, lõputöö retsensendi ja teiste asjasse pühendatud isikutega.

Kui lõputöö avalikustamisele on instituudi õppedirektori korraldusega kehtestatud tähtajatu piirang, siis lõputöö säilitatakse (sh digitaalarhiivis DSpace) ja ülikool ei avalikusta lõputööd. 

Avalikustamise piiranguta positiivsele hindele kaitstud lõputöö avalikustatakse kolme kuu jooksul pärast kaitsmist raamatukogu digitaalarhiivi EMU DSpacelink opens in new page kaudu.

Lõputöö eesti- ja inglisekeelne lühikokkuvõte avalikustatakse kohe pärast raamatukogule saatmist. 

Pane tähele! Lõputöö eesti- ja inglisekeelne lühikokkuvõte avalikustatakse ka nende tööde puhul, millele on seatud avalikustamise piirang!