Maaülikooli mullateadlaste uuringud annavad kindlustunde toote suhtes
Tundub ju raiskamine, kui väärtuslikust materjalist kasutatakse ära vaid kümnendik ja ülejäänud 90% läheb prügimäele või põletusse? Just selline seis 2021. aastal Eestis oligi – hinnanguliselt vaid 10% Eesti 60 000 lamba villast kasutati kohaliku käsitöö tarbeks, ülejäänu teekond lõppes biojäätmena.
Ettevõtlik Põlvamaa mees Sander Veskimeister aga mõtles, et ühtegi ressurssi ei tasu sel moel raisata. Vill on kvaliteetne kiuline looduslik materjal, sisaldades mitmeid mulla kvaliteeti parandavaid aineid, tuli vaid otsida paremaid võimalusi selle kasutamiseks. Seepärast otsiski ta koos äripartneritega kontakti Eesti Maaülikooli mullateadlastega, et leida võimalusi, kuidas villale näiteks aianduses, köögivilja- ja seenekasvatuses uusi kasutusotstarbeid leida. „Tahtsime uurida kohalikke asju, mis võiksid mullastikule hästi mõjuda. Meil oli kohe alguses mõte, et keegi võiks ka teaduslikust aspektist meie tootearendusel silma peal hoida. Üks asi on lõpptarbijalt tagasiside, aga teine asi on see, kui ka teadlased sõna sekka ütlevad,“ rääkis Veskimeister.
Sander ja mõned tema mõttekaaslased asutasid ettevõte Villatoode OÜ, mis on tänaseks Mää kaubamärgi all turule toonud taimekasvatuses kasutatava loodussõbraliku tootesarja. Villa saab edukalt kasutada väetise ja mullaparandajana, seda saab ka kasutada isolatsioonimaterjalina. "Meil oli toode välja mõeldud, kuid eestikeelseid teadusartikleid selle kohta ilmunud ei olnud. Me ei tahtnud piirduda vaid saksa- ja ingliskeelsete uuringutega, tahtsime kuulda ka Eesti teadlaste arvamust. Nii siis võtsimegi villagraanulite koti kaasa ja läksime Eesti Maaülikooli teadlaste jutule,“ kirjeldas Sander Veskimeister.
Tuli välja, et villa mõju mullastikule on ka Eestis varem uuritud, kuid lõplikke vastuseid mitmetele küsimustele veel ei olnud. Teada oli, et vill väetab mullastikku, aga kuidas täpsemalt, oli teadmata ja neid küsimusi Veskimeister teadlastelt just küsida tahtiski. Eesti Maaülikooli teadlastel oli juhuslikult just samal kevadel juba ette valmistatud esimene projektitaotlus, et lambavilla väärindamise võimalusi lähemalt uurida.
Eesti Maaülikooli mullateaduse kaasprofessor Merrit Shanskiy ütles, et koostöö Villatoode OÜ-ga on hea näide teaduspõhisest lähenemisest ressursside väärindamisel ja biomajanduspõhiste toodete arendamisel ning väljatöötamisel. „Koostöö on olnud tõesti tulemusrikas ja usun, et ka kahepoolselt kasulik. Oleme rajanud mahukaid katseid ettevõtte loodud peenravaipade ja muude sarnaste prototüüpidega ning nii labori- kui välitingimustes katseliselt uurinud ettevõtjate loodud villamaterjalide kestvust ja lagunemist mõjutavaid tegureid," kirjeldas Shanskiy.
Shanskiy ütles, et tal on olnud huvitav näha, kui erineva tempoga teadus- ja ärimaailmas asjad käivad. "Eraettevõtja liigub palju kiiremini, ärimõtlemine on teine, see ei ole ka teadusbürokraatiga nii palju seotud. On paratamatu, et põldkatsed kestavad meil näiteks kolm aastat. Samal ajal on ettevõtja käinud toodetega juba mitmel messil ning toonud meile sealt kaasa hulga uusi ja innovaatilisi ideid. Mina teadlasena õpin Sandriga suheldes kogu aeg väga palju. Ma loodan, et ka tema äri on saanud tuult tiibadesse ja tagant lükatud tänu meie teadusuuringutele," ütles Merrit Shanskiy.
Ettevõtja meenutas, et koostöö alguses oli keeruline see, et suhtluskeel ei ole akadeemiliste inimestega alati sama. „Tuleb endale selgeks teha, et mida sa konkreetselt uurida tahad. Kui mõni asi on enda jaoks udune, siis ei oska küsidagi. Õnneks rääkisime nii kaua, kuni jõudsime ühele lehele ja koostöö on olnud väga hea,“ sõnas Veskimeister.
Villatoode OÜ eestvedajate jaoks on olnud algusest peale oluline nii toote keskkonnasõbralikkus kui ka ringbiomajanduse põhimõte, kus senisele jääkproduktile leitakse uus väljund.
Merrit Shanskiy ütles, et kasvusubstraatidesse segatuna mõjub lambavill nii väetise kui niiskuse talletajana. „Oskame täna hinnata, kuidas vill parandab mullaomadusi, näiteks kuidas mõjutab selle lagunemine mulda künnikihis ja sügavamalgi. Põldkatsete käigus selgitasime välja, et lambavillast toodetud väetisegraanulid avaldavad positiivset mõju veel teisel aastalgi pärast väetamist. Mullaelustikule mõjub lambavill toetavalt ja elavdab mikroorganismide tegevust. Oleme pannud tähele, et lambavill aitab tõrjuda ristõieliste kultuuride mõningaid kahjureid. Uuringud kahjuritõrje tõhususe väljaselgitamiseks jätkuvad,“ sõnas teadlane
Selle koostöö aluseks on Eesti Maaülikooli arengufondist toetatud projekt, mis selgitab välja lambavilla kasutusvõimalusi laiemalt. Selle projekti meeskonda kuuluvad lisaks maaülikooli mullateaduse õppetoolile ka maaehituse ja veemajanduse õppetooli, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli, biomajandustehnoloogiate õppetooli ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadustöötajad. Katseid on aidanud rajada Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama meeskond, sest teostatavad ideed on kohati olnud agrotehniliselt keerukad. Koostöö on vajaduspõhiselt järjest laienenud - nüüdseks on kaasatud ka taimetervise õppetool ja aianduse õppetool. Näiteks on aianduse õppetooli teadlased kaasjuhendajad mitmel lõputööl, mis nende uuringute pinnalt sünnivad. Shanskiy lisas, et suur tugi on olnud Eesti Maaülikooli Biomajanduse Arenduskeskuse meeskonnast ja mitmed arengufondi projekti meeskonnaliikmed on võtnud mentorirolli rohekiirendis, mis uusi sarnaseid algatusi tagant tõukab.
Koostöö on kestnud neli aastat teinud ja uuringud jätkuvad. "Näiteks panime villavaiba õunapuuistandikku multšina maha ja nüüd jälgime, kuidas see seal käitub – kas see mõjub näriliste rohkusele, mulla elustikule ja omadustele jne. See kõik on huvitav," kirjeldas Shanskiy.
Sander Veskimeister ütles, et need uuringud on andnud ettevõttele seljataguse. „Selleks, et tarbijates kindlustunnet toote suhtes tõsta, on vaja teha konkreetseid uuringuid. Nüüd saame lõpptarbijale kinnitada, et need asjad toimivad kindlasti niimoodi, nagu me tootekirjelduses lubame. Saame oma müügiargumendina kasutada teaduslikult kinnitatud väiteid,“ ütles Veskimeister.
Nn teaduspõhisuse argument kinnitab, et see fakt on kontrollitud. Merrit Shanskiy selgitas: "See tähendab, et me teeme asja mitu korda läbi ja saame sarnase tulemuse. Kuigi jah, mõnes katses on ka nii, et ühel aastal saime ühtmoodi tulemuse, teisel aastal oli ilm teistsugune ja tuli teine tulemus. Nüüd ootab ees kolmas aasta katseid, eks näeme, mis see tulemus nüüd tuleb ja kuidas saame asjaga edasi minna," tõdes ta.
Ülikooli ja ettevõtte koostöös on uuritud ka lambavilla sobivust komposiitmaterjalide loomisel, et suurendada võimalusi alternatiivsete ja looduslähedasemate materjalide kasutusele võtmiseks plastivabas taimekasvatuses.
Oma kogemusele tuginedes ütles Veskimeister, et ettevõtlust ilma teaduseta ei tee. „Vähemalt ei pruugi see olla kõrgema lisandväärtusega asi, mida omaette toimetades teha suudetakse. Meil aitasid Eesti Maaülikooli teadlased leida lahendusi konkreetsetele probleemidele," tõdes ta.
Koostöö tootjatega peab käima, tõdes ka Merrit Shanskiy. "Innovatsiooni on hea teha, kui on ettevõtja, kes need ideed üles nopib," kinnitas Shanskiy.
Koostöö tootjatega peab käima. Innovatsiooni on hea teha, kui on ettevõtja, kes need ideed üles nopib.
Merrit Shanskiy
mullateaduse kaasprofessorTänaseks on tekkinud Eestisse juba ka teisi ettevõtteid, mis lambavilla väärindavad, sellest tehakse näiteks pakendeid jm. See on toonud ka Mää kaubamärgile vajaduse välja mõelda uusi asju, mida tarbijale pakkuda. Samuti on laiendatud oma turgusid, pakkudes osa tooteid juba ka Soome edasimüüjate juures. „Katsetused lambavilla kasutamiseks eri vormides ei ole veel lõppenud, meie koostöö teadlastega jätkub,“ ütles Sander Veskimeister. Seda teemat on märgatud ka riiklikul tasandil - ka Keskkonnainvesteeringute Keskusel on nüüd rahastusmeede, mis toetab lambavilla väärindamist.
Mis aga peamine – kõige selle tulemusena jõuab üha rohkem lambavilla kui väärt materjali ringlusesse tagasi.
Loe selle teema kohta lähemalt:
- Mää – Mää - lambavill aedalink opens in new page
- https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120349738/puhtale-kullale-tuli-otsa-lambavill-on-imeline-ressurss-kuid-talunikel-on-kasulikum-see-havitadalink opens in new page
- https://www.ohtuleht.ee/tarbija/1091357/lambavill-teeb-aedniku-elu-lihtsamaks-mitmel-moel-ja-aastaajallink opens in new page
Merrit Shanskiy
mullateaduse kaasprofessor
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Mullateaduse õppetool
+372 7313545
+372 7313545