Mahestipendium

SA EESTI MAAÜLIKOOLI MAHEKESKUS STIPENDIUMI STATUUT

Kinnitatud SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu poolt 24. mail 2017. a.

1. Käesolev statuut sätestab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse stipendiumi (edaspidi stipendium) väljakuulutamise ja määramise põhimõtted ning korralduslikud alused. Stipendiumi statuudi ja selle muudatused kehtestab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu.
2. Stipendium on loodud eesmärgiga ergutada ja tunnustada mahepõllumajanduslikku uurimistööd.
3. Stipendiumikonkursi fond moodustub annetustest, mida kasutatakse Eesti Maaülikooli parimate mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja teaduspublikatsioonide autorite premeerimiseks.
4. Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriastme lõpetanud, kes on stipendiumikonkursile eelneva õppeaasta jooksul kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö ning kuni 35-aastased noorteadlased, kes töötavad või õpivad doktorantuuris Eesti Maaülikoolis ning on stipendiumikonkursile eelneva või käesoleva aasta jooksul avaldanud mahepõllumajanduse teemalisi teaduspublikatsioone. Noorteadlane peab olema esitatava artikli juhtiv esimene autor.
   Eraldi populariseerimise stipendiumile saavad kandideerida kõik EMÜ üliõpilased ja töötajad, kes on eelmisel ja käesoleval aastal avaldanud mahepõllumajanduslikke populaarteaduslikke eestikeelseid artikleid.
5. Eelnevalt sama stipendiumiga premeeritud tööde uuesti esitamine ei ole lubatud.
6. Stipendiumile kandideerimiseks esitab kandidaat avalduse, motivatsioonikirja ning oma bakalaureuse- või magistritöö või teadusartikli(d) või eestikeelse(d) populaarteadusliku(d) artikli(d).
7. Stipendiumi suurus määratakse igal aastal SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu poolt ning avaldatakse stipendiumikonkursi kuulutuses. Stipendiumikonkursi kuulutus sätestab ka muud täpsemad nõuded ja tingimused stipendiumikonkursi kohta.
8. Stipendiumikonkurss kuulutatakse välja avalikult sihtasutuse veebileheküljel ja teistes infokanalites.
9. Stipendiumi taotluse esitamise perioodi otsustab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse Nõukogu iga-aastaselt.
10. Esitatud töid hindab selleks moodustatud spetsialistidest koosnev komisjon ning otsustab spetsialistide hinnangule tuginedes SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus nõukogu lihthäälteenamusega. Sobivate kandidaatide puudumisel on õigus jätta stipendium välja andmata. Otsust stipendiumite maksmise kohta ei pea põhjendama. Otsus ei kuulu edasikaebamisele.
11. Stipendiaadi nimi avalikustatakse stipendiumi üleandmisel iga-aastasel mahekonverentsil. SA Eesti Maaülikooli Mahekeskusel on õigus kasutada stipendiaatide nimesid oma töös ja teabematerjalides.
12. Stipendium on personaalne. Stipendium makstakse välja ühes osas stipendiaadi pangaarvele. 

2026. aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 350 euroga, parimat magistritööd 450 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 500 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.

Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2025/2026. õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2025. või 2026. aastal publitseerinud mahepõllumajanduse teemalisi teadusartikleid.

Populaarteadusliku artikli stipendiumile saavad kandideerida kõik EMÜ üliõpilased ja töötajad, kes on 2025. ja 2026. aastal avaldanud mahepõllumajanduslikke populaarteaduslikke eestikeelseid artikleid.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb saata avaldus, motivatsioonikiri ja oma bakalaureuse- või magistritöö või teadusartikkel (-artiklid) või eestikeelse(d) populaarteadusliku(d) artikli(d) elektrooniliselt aadressil [email protected] hiljemalt 1. oktoobriks 2026.

Motivatsioonikirjas tuleb selgitada, kuidas esitatud töö aitab kaasa mahesektori arengule.

Stipendiaadid kuulutatakse välja sügisel toimuval mahepõllumajanduse aasta konverentsil.

2025

• Marko Kannimäe bakalaureuse töö „Suviste vahekultuuride biomassi moodustamise ja toitainete sidumise võime“ eest. 
• Anna-Liisa Raudsepp magistritöö „Lambavilla põhiste väetiste kasutamine ning nende järelmõju talirukki (Secale cereale) kasvule ja saagikusele“ eest.

2024

• Lisette Lemküll bakalaureuse töö „Mahajäetud alade mõju röövtoiduliste lülijalgsete arvukusele tootmispõldudel“ eest.
• Max Kurg magistritöö „Beetaglükaani sisaldus suviodra terades sõltuvalt lämmastikuga väetamisest ja ilmastikust“ eest.
• Silva Vilumets artikli „Landscape complexity effects on Brassicogethes aeneus abundance and larval arasitism rate: a two‑year field study“ eest.

2023

• Karl Egert Sepp magistritöö „Viljelussüssteemide mõju hooghännalistele" eest.
• Silva Vilumets artiklite „Toxicity of essential oils on cabbage seedpod weevil (Ceutorhynchus obstrictus) and a model parasitoid (Nasonia vitripennis)“ ja „Spatiotemporal distancing of crops reduces pest pressure while maintaining conservation biocontrol in oilseed rape“ eest.

2022

• Heiko Viksi bakalaureusetöö „Süsinikubilanss mahepõllumajandusettevõtte Viksi OÜ põldudel" eest.
• Carolin Tammepõld magistritöö „Mahetootmisega lõpetamise põhjused aastatel 2019-2021" eest.
• Kalle Margus, Viacheslav Eremeev, Evelin Loit, Eve Runno-Paurson, Erkki Mäeorg, Anne Luik ja Liina Talgre publitseeritud teadusartikli „Impact of Farming System on Potato Yield and Tuber Quality in Northern Baltic Sea Climate Conditions“ eest.

2021

• Kristiina-Karoliina Mägi bakalaureusetöö "Tava- ja mahepõllumajandusliku talinisu kasvatamise tootlikkus ja kvaliteedinäitajad Eesti Maaülikooli katsepõldude teise rotatsiooni näitel aastatel 2013-2017“ eest.
• Birgit Koll magistritöö „Viljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikooslusele“ eest.

2020

• Karl Egert Sepp bakalaureusetöö "Vahekultuuride segud“ eest.
• Johanna Piibor magistritöö „Comparing health and welfare of pigs farmed in conventional and in organic systems in Estonia“ eest.
• Jonathan Willow publitseeritud teadusartikli "Evaluating the effect of seven plant essential oils on pollen beetle (Brassicogethes aeneus) survival and mobility" eest.
• Triin Kallavus, Eha Kruus, Angela Ploomi, Luule Metspalu ja Katrin Jõgar eestikeelse populaarteadusliku artikli "Oa-teramardikas valib sorte" eest.

2019

• Siim Sepp bakalaureusetöö "Talinisu lipuleht mahe- ja tavasüsteemis ning selle mõju terasaagile ja kvaliteedile“ eest.
• Sven Erik Pärendson magistritöö „Külviaja mõju vahekultuuride biomassi moodustamise võimele ja toitainete sidumisele“ eest.
• Angela Koort avaldatud teaduspublikatsiooni "Comparison of Regular Atmospheric Storage versus Modified Atmospheric Packaging on Postharvest Quality of Organically Grown Lowbush and Half-Highbush Blueberries" eest.
• Reelika Rätsep eestikeelse populaarteadusliku artikli "Lehekaudsete biostimulaatorite kasutamine mustasõstra maheistandikus" eest.

2018

• Annika Anni bakalaureusetöö "Teadlikkus mahetoidust ja selle tarbimisharjumused Eestis“ eest.
• Rachel Puusta magistritöö „Mõnede Eestis kasvatatud õunte (Malus domestica Borkh.) allergeensus ja antioksüdantide sisaldus sõltuvalt sordist ja viljelusviisist“ eest.
• Merili Toom eestikeelse populaarteadusliku artikli "Uute vahekultuuri liikide sobivus Eesti oludesse" eest. 

2017

• Kaarel Pent bakalauerusetöö "Väetise Must Pärl mõju tatra saagikusele ja kvaliteedile" eest.
• Greete Kahu magistritöö „Mullaharimise ja väetamise mõju vihmaussikooslusele“ eest.
• Helena Madsen artikli „Do green manures as winter cover crops impact the weediness and crop yield in an organic crop rotation?“ eest, mis uuris kas ja kuidas talvised vahekultuurid suruvad alla umbrohtumust ning suurendavad järgnevate kultuuride saagikust.
• Merili Toom eestikeelne populaarteaduslik artikkel "Sügiste ja talviste vahekultuuride biomassi moodustumine ja toitainete sidumine“.

2016

• Andra Pukk bakalauerusetöö "Toidukulude päevamaksumuse muutus mahetoidule üleminekul Eesti lasteaedades" eest.
• Kaia Treier magistritöö „Röövtoiduliste lülijalgsete arvukus ja mitmekesisus põllumajandusmaastiku elementidel“ eest.
• Berit Tein artikli „The potato tuber disease occurrence as affected by conventional and organic farming systems“ eest, mis uuris mahe- ja tavaviljeluse süsteemis kartulimugulate nakatumist erinevatesse haigustesse.

2015

• Greete Kahu bakalaureusetöö "Viljelusviisi ja väetamise mõju vihmaussikooslusele" eest.
• Annemai Tuvikene magistritöö "Mahetoodete viitamise võimalused ja turustamine Eestis 2014. aastal“ eest.
• Autorite kollektiiv Dea Anton, Darja Matt, Priit Pedastsaar, Ingrid Bender, Renata Kazimierczak, Mati Roasto, Tanel Kaart, Anne Luik, Tõnu Püssa artikli "Three-Year Comparative Study of Polyphenol Contents and Antioxidant Capacities in Fruits of Tomato (Lycopersicon esculentum Mill.) Cultivars Grown under Organic and Conventional Conditions“ eest, mis mis uuris tava- ja maheviljeluses kasvatatud erinevate tomatisortide polüfenoolide sisaldusi ja antioksüdantsust.
• Sirli Pehme eestikeelne populaarteaduslik artikkel "„Keskkonnamõjude hindamine läbi olelusringi“. 

2014

• Maario Eeriksoo bakalaureusetöö "„Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele“ eest.
• Helena Palmeos magistritöö "„Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras“ eest.
• Berit Tein artikli „Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“ eest, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile.
• Riina Kaasik artiklite „The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja „Meligethes aeneusoviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus“ eest, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.
• Autorte kollektiiv Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd, kes avaldasid eestikeelse populaateadusliku artikli „Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses“.

2013

• Martin Kukk bakalaureusetöö „Arbuskulaar-mükoriissete seente esinemine erinevates viljelussüsteemides“ eest.
• Mirjam Pikkmets-Kaas magistritöö „Mahetoorpiima kvaliteedi uurimine ahelas veiselaut, transport, toorpiimaautomaat“ eest.
• Gabriella Kovacs ajakirjas „Biological Control“ avaldatud artikli „Could Brassica rapa, Brassica juncea and Sinapis alba facilitate the control of the cabbage seed weevil in oilseed rape crops“ (eesti keelne tõlge: „Rüps, kapsasrohi ja valge sinep kõdra-peitkärsaka püüniskultuuridena“) eest. Artikli kaasautoriteks olid Riina Kaasik, Luule Metspalu, Ingrid H. Williams, Anne Luik ja Eve Veromann.

2012

• Marika Kuul bakalaureusetöö „Mahetoetuste mõju põllumajanduslikule maakasutusele Eestis aastatel 2004-2011“ eest.
• Angela Koort magistritöö „Maheväetiste mõju poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum E.P. Bicknell) produktiivsusele ja viljade keemilisele koostisele“ eest.

2011

• Karin Zereen bakalaureusetöö “Mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevate uuringute analüüs“ eest.
• Karin Praks magistritöö “Meemesilaste (Apis mellifera L.) kasutamine hahkhallituse (Botrytis cinerea Pers.) biotõrjes aedmaasikal (Fragaria x ananassa Duch.)” eest.
• Eve Runno-Paurson, Triinu Remmel, Ann Ojarand, Alice Aav ja Marika Mänd publitseeritud mahepõllumajanduse teemalise teadusartikli "The structure of Phytophthora infestans populations from organic and conventional crops (eestikeelne pealkiri Phytophthora infestans populatsioonide struktuur mahe- ja tavaviljeluses)" eest.

2010

• Viljar Veidenberg magistritöö  „Tava- ja mahepiima võrdlus juustutootmise seisukohalt“ eest.
• Angela Hiiesalu bakalaureusetöö „Kultuurmustikate maheviljelemine“ eest.

2009

• Janeli Ojaperv magistritöö "Mahejäätise väljatöötamine" eest. 

Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa!

Saaja: SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus 

Arveldusarve nr: EE111010011994228223 (AS SEB Pank)

Märksõna: ökostipp

Oleme annetajatele väga tänulikud!