Marek Metslaid on omandanud Eesti Põllumajandusülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi metsamajanduse erialal ning kaitsnud 2008. aastal Eesti Maaülikoolis doktorikraadi. Oma õpinguid on ta täiendanud ka Helsingi Ülikoolis ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis ning töötanud järeldoktorina Šveitsi Riiklikus Metsa-, Lume- ja Maastiku-uuringute Instituudis (WSL). Tema teadustöö keskendub looduslike häiringute, sealhulgas tule, tormi, putukkahjurite ja ulukite ning inimtegevuse mõjule metsaökosüsteemide dünaamikale, metsade majandamisele ja uuendamisele ning häiringujärgsele metsa taastumisele ja arengule. Praegu juhib ta Eesti Maaülikooli metsaökoloogia töörühma, mis uurib looduslike häiringute ja inimtegevuse mõju metsaökosüsteemidele, et toetada tervete, kohanemisvõimeliste ja mitmekesiste metsade kujunemist muutuvas kliimas. 2017. aastal pälvis ta koos Kalev Jõgiste ja Kajar Kösteriga Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest. Alates 2005. aastast on ta töötanud Eesti Maaülikooli metsanduse valdkonnas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas spetsialisti, teaduri, vanemteaduri ja professorina. Aastatel 2020–2021 ning alates 2022. aastast on ta juhtinud vastavalt metsandus- ja maaehitusinstituuti ning metsanduse ja inseneeria instituuti.
Marek Metslaidil on ulatuslik rahvusvaheline teadus- ja koostöökogemus ning pikaajaline panus metsanduse valdkonna teadusorganisatsioonide ja erialavõrgustike tegevusse. Ta on osalenud mitme rahvusvahelise COST Actioni teadusvõrgustiku juhtimises, koordineerib Põhjamaade metsauuenduse võrgustiku tegevust ning on rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige ja eelretsenseerija. Samuti on ta tegutsenud Eesti Looduseuurijate Seltsi metsandussektsiooni esimehena ning kuulub Eesti Metsaseltsi juhatusse. Alates 2023. aastast on ta Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige ja aseesimees. Tema akadeemiline tegevus hõlmab lisaks teadustööle rahvusvaheliste doktorikursuste läbiviimist, doktoritööde oponeerimist ning doktoritööde kaitsmiskomisjonide töös osalemist.
Instituudi direktorina lähtun Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsanduse ja inseneeria instituudi (MI) arengukavast, mis määratleb instituudi tegevussuunad ning mis toetavad ringbiomajanduse arengut ja panustavad riikliku ressursikindluse tagamisse. MI valdkondade integratsioon võimaldab ühendada metsanduse, inseneeria ja energeetika kompetentsid terviklahenduste pakkumiseks väärtusahelas (näiteks metsapuu seemnest nutika ja kestliku tooteni, piltlikult öeldes „puuseemnest puitmajani“). Instituudi arengueesmärkide saavutamiseks on oluline rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele baseerub õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel ja ühiskonna arengusse panustamine oma vastutusvaldkondades.
MI selgeks eesmärgiks on edendada EMÜ põhi fookusvaldkondi (sh metsandus, tehnika ja tehnoloogia) ja teha koostööd ülejäänud fookusvaldkondadega. Direktori üheks peamiseks eesmärgiks on instituudi erinevate valdkondade vahelise sidususe ja sünergia suurendamine. Samuti on oluline tagada liikmeskonna ühtsus ja motiveeritus ning stabiilne ja hea töökeskkond. Ühiste eesmärkide saavutamiseks on ühtmoodi olulised nii instituudi sisene kui ka instituutide vaheline koostöö, aga ka koostöö teiste ülikoolidega.
Uute perspektiivsete tehnoloogia teemade ja suundade arendamine (sh tehisintellekti kasutamine) ning innovatsiooni soodustamine, mis aitavad leida kestlikke lahendusi majanduse arengu toetamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning roheleppe ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kliimamuutustega seonduvad küsimused, kliimamuutustega kohanemine, süsiniku jalajälje vähendamine, taastuvate looduslike ressursside laialdasem kasutamine fossiilset päritolu materjalide asemel on kõiki valdkondi hõlmavad ja haakuvad nii metsanduse, ehituse, energiakasutuse ja erinevate tehnoloogiatega. Eesmärk on erinevaid uurimissuundi integreerida saamaks terviklik lähenemine majanduse arengu ja konkurentsivõime, tehnoloogiaarengu ning kliimamuutustega seotud probleemidele lahenduste leidmisel.
Metsandus on ühiskonnale väga oluline valdkond ja sektoril on suur potentsiaal panustada roheleppe eesmärkide saavutamisse, aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisse ning majanduse konkurentsivõime tugevdamisse. Instituudis on olemas vajalik kompetents metsa- ja puiduvaldkonna teadus- ja arendustegevuseks, metsade kliimamuutustega kohanemisvõime suurendamiseks ning kvaliteetse puidutoorme kasvatamiseks. Taastuva puiduressursi ja teiste metsasaaduste tõhusam väärindamine on oluline arengusuund, mis vajab edasiarendamist. Täna kasutatakse mehaaniliseks väärindamiseks sobimatut puitu eelkõige energeetikas fossiilkütuste alternatiivina, kuid märksa suurema lisandväärtuse annaks puidu kõrgematel astmetel väärindamine. Seetõttu on puidu keemilise väärindamise võimekuse suurendamine üheks prioriteediks.
Puit kui loodussõbralik taastuv ja taaskasutatav ehitusmaterjal muutub järjest olulisemaks. Kogu ehitusvaldkonnas on seos metsa ja puiduga ülioluline. Puitehituse kompetentsi arendamisel on vaja nii ehitusvaldkonna kui ka puidutehnoloogia eksperte, samuti teadmisi metsade kasvatamisest ja majandamisest, sest sealt saab kogu puidutoore ja selle kasutusvõimalused aluse. Seejärel tulevad puidutehnoloogilised lahendused – kuidas maksimaalselt puitu väärindada, puidu ja puidupõhiste materjalide kasutamine konstruktsioonides, asendamaks suure süsiniku jalajäljega materjali, näiteks betooni, terast, jne. Keskenduda ka vähem kasutatud lehtpuuliikide rakendamisele puitkonstruktsioonides ning puidu kaitse tehnoloogiate arendamisele ja katsetamisele. Samuti on oluline käsitleda ja hinnata ehitusmaterjalide sisendenergiat, hoonete energiatõhusust ja CO₂-heidet kogu ehituse elukaare vältel, võttes arvesse nii ehitamise, kasutamise, hoolduse, renoveerimise kui ka lammutamisega kaasnevaid energiatarbimise ja keskkonnamõjusid.
Maakorralduses on väga oluline jätkusuutliku maakasutuse teema. Kliimamuutustega seoses on üleilmselt aktuaalne toiduga varustatus, mis omakorda hõlmab maakasutust, maakasutuse muutust ja tehnoloogiate arendamist. Erinevate maakasutusviiside puhul muutuvad veeressurss ja -olud järjest olulisemateks teemadeks, mis seonduvalt kliimamuutustega kätkevad endas kuivendus- ja niisutussüsteemide ning sademeveesüsteemide temaatikat.
Energiakasutuses on taastuvenergeetika arendamine ja süsinikuheitme vähendamine olulisteks arendussuundadeks saavutamaks kliimaeesmärke, fossiilkütuste tarbimise vähendamist, energia efektiivsemat kasutamist ja kokkuhoidu (sh erinevad salvestustehnoloogiad). Samuti on oluline keskkonnasõbralike biokütuste ja muude taastuvkütuste arendustegevus. Biomajandustehnoloogiate valdkonnas tuleb jätkata biomajanduslikele süsteemidele suunatud tehnika ja tehnoloogia ning ergonoomika alast teadus- ja arendustöö edendamist.
Kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnamõju vähendamise eesmärgil on oluline suurendada tähelepanu jäätmetekke ennetamisele, jäätmekäitluse tõhustamisele, materjalide korduskasutusele ja ringlussevõtule ning ringbiomajanduse arendamisele, keskendudes teemadele, mis on seotud bioloogiliste ressursside kestliku kasutamise, ressursitõhususe ning materjali- ja ainevoogude võimalikult suletud ringluse kujundamisega.
Jätkata tuleb aktiivset rahvusvahelist suhtlust ja edendada koostööd. Senine aktiivne osalemine eri koostöövõrgustike projektides ja tegevustes on loonud eeldused toimivate ja pikaajaliste koostöövõrgustike kujunemiseks, toetades metsandusteaduse ja inseneriteaduste oluliste uurimisprobleemide interdistsiplinaarset käsitlemist ning teaduspõhiste lahenduste väljatöötamist. Lisaks Eesti Teadusagentuuri (ETAg) ja Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ERC) grantidele pakub tipptasemel teaduse ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks võimalusi Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“.
Lisaks baasteaduste arendamisele on oluline edendada koostööd praktikute, ettevõtete ja erialaliitudega ning rakendusprojektide läbiviimine. Koostööd praktikute ja ettevõtetega on plaanis veelgi tihendada, et toetada teadmiste ja oskuste seostamist tööturu ja erialapraktika vajadustega. Praktikute ja teiste oma valdkonna ekspertide kaasamine õppetöö läbiviimisesse aitab mitmekesistada õppeprotsessi ja õppeaineid üliõpilastele atraktiivsemaks muuta. Eluliste ja erialapraktikast lähtuvate näidete toomine, üliõpilaste analüüsivõime ja loovoskuste süsteemne arendamine toetavad õppimist ning aitavad tõhusamalt õpiväljundeid omandada.
Väga oluline on teaduse populariseerimine, teaduspõhise info levitamine ning instituudi teadus- ja arendustegevuse nähtavus. Selles osas on arengupotentsiaali eelkõige instituudi tegevusvaldkondade ja kompetentside süsteemsemaks tutvustamiseks ning teadus- ja arendustegevuse tihedamaks seostamiseks praktikaga. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline roll sihipärasel turundus- ja kommunikatsioonitegevusel, mis toetab nii erialade tutvustamist potentsiaalsetele üliõpilastele kui ka instituudi teadus- ja arendustegevuse ning koostöövõimaluste tutvustamist potentsiaalsetele partneritele.
Soovin oma kogemusi ja energiat EMÜ hüvanguks rakendada ja panustada õppe- ja teadustegevuse ning ühiskonna arengusse, tugevdades teaduse rolli ühiskonnas ning edendades tasakaalukat ja faktipõhist käsitlust ja konstruktiivset, teaduspõhist ühiskondlikku dialoogi.
