Marian Kazda

Marian Kazda määrati 1995. aastal Ulmi Ülikooli taimeökoloogia professoriks. Sellest ajast kuni emeriteerumiseni eelmisel aastal laiendas professor oma teadustööd ka teistesse valdkondadesse ning seadis eesmärgiks anda teadmisi edasi noorematele põlvkondadele. Tema tugevus seisneb interdistsiplinaarses lähenemisviisis, mis seostab mullateaduse, taimeökoloogia ja inimtegevuse keskkonnamõju.

Marian Kazda sündis 1957. aastal Lõuna-Böömimaal, endises Tšehhoslovakkias. Ta õppis metsandust Mendeli Ülikoolis Brnos, kuid enne õpingute lõpetamist õnnestus tal 1980. aastal põgeneda kommunistliku režiimi eest ja jätkata õpinguid Viinis BOKU ülikoolis, University of Natural Resources and Life Sciences, mille lõpetas 1983. aastal ja sai doktorikraadi 1985. aastal. Ametialane karjäär viis Marian Kazda Heinrich Heine Ülikooli geobotaanika instituuti Düsseldorfis, BOKU metsakasvatuse instituuti ning seejärel Ulmi Ülikooli professuuri. Seal töötas ta süstemaatilise botaanika ja ökoloogia instituudi juhatajana (2007–2022) ja Ulmi Ülikooli botaanikaaia direktorina (2008–2023).

Oma teadlaskarjääri jooksul töötas Marian Kazda mitmes uurimisvaldkonnas. Austrias keskendus ta happevihmade, mulla hapestumise ja raskmetallide ladestumise küsimustele metsaökosüsteemides. Hiljem uuris ta Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa pruunsöekarjäärides põhjaveetaseme langetamise mõju märgaladele. Uuringutes ühendas ta makrofüütide ökoloogia, mulla hapnikuga varustamise taimede abil, kuivenduse mõju ja märgalade taastamise temaatika.

Viini tagasi jõudnud, keskendus Kazda teiseste kuusepuistute ümberkujundamisele, arvestades kliimamuutusi. Kogu teadlaskarjääri jooksul tegeles professor teadmiste praktikasse rakendamisega, mida näiteks kajastas juba 1994. aastal artikkel “Sind Kalamitäten Anlass die Fichtenwirtschaft zu überdenken?” (Kas kuusemetsade kahjustused on piisav ajend muudatuste tegemiseks metsanduses?) ajakirjas „Österreichische Forstzeitung“. See mõttekäik viis EL-i projekti SUSTMAN “Introduction of broadleaf species for sustainable forest management” (Lehtpuuliikide kasutuselevõtt säästlikus metsanduses) koordineerimiseni aastatel 2002–2005, milles osales 10 partnerit viiest riigist.

Professuur Ulmi Ülikoolis võimaldas Marian Kazdal laiendada oma tegevust troopilises ökoloogias. Ta osales kolmel korral Prantsusmaa korraldatud ekspeditsioonidel Aafrika troopilistes vihmametsades eesmärgiga uurida liaanide ökoloogiat ja toitainetega varustamist. Sama teemat uuris ta ka Ladina-Ameerikas ja teistes maades. Euroopas juhtis professor mitut juurte kasvu uurivat projekti, mille raames kasutati multisensortehnoloogiaid ja GIS-i rakendusi.

Alates üheksakümnendatest tegeles Marian Kazda märgalade ökoloogiaga, keskendudes peamiselt kuivendamise mõju ja taastamisökoloogia uurimisele. Lõuna-Saksamaa kahjustunud märgalad pakkusid laialdasi võimalusi uute meetodite rakendamiseks mulla hapnikusisalduse seires optiliste sensorite abil. Need uuringud viisid professori 20 aasta eest Volga jõe Kuibõševi veehoidlasse, kus tema töörühm koos Kaasani Riikliku Ülikooli kolleegidega uuris kõrkjate (Typha angustifolia) mõju sealsele ökosüsteemile.

Ulmi ülikoolis osales Martin Kazda projektis, kus uuriti kasvuhoonegaaside heidet märgalade taastamise järgselt.

Professor Kazda andis oma panuse ka Ulmi ülikooli arengusse, osaledes kahe professuuri loomisel, mille asutasid Carl-Zeissi Fond (troopiline botaanika) ja Ulmi linn (säästev areng). Kohaliku kestliku majandusarengu MTÜ juhina (2005–2011) oli säästva arengu valdkonna edendamine tema jaoks väga oluline.

Ühiskonna vajadus taastuvenergia järele motiveeris Marian Kazdat uurima biogaasi tootmist, lähtudes ökoloogiast ja tehnikast: ta juhtis mitut orgaaniliste jääkide kasutamise, biogaasi nõudluspõhise tootmise ja tootmisprotsessi stabiilsuse projekti.

Professor ühendas metaani eraldumise ja neeldumise looduliku tsükli ning anaeroobse metaani tootmistehnoloogia põhimõtte ning rakendas sealjuures veekeskkonnas optilise CO2-seire sensoreid. See leiutis sai 2023. aastal Euroopa patendi ja pani aluse idufirmale OptProC, kus Martin Kazda on kaasasutaja.

Teadlaskarjääri algusaastatel tunnustati korduvalt professori teadustöö uudsust, hiljem autasustas Ulmi Ülikool teda kahel korral suurepärase õpetamise eest, mis hõlmab interdistsiplinaarsust ja rahvusvaheliste õpperühmade juhtimist. Alates 2011. aastast on ta olnud ERASMUS-programmi kõrgharidusprojektide ja suvekoolide eestvedaja ning haridusliku konsortsiumi asutaja, kuhu kuuluvad Tšehhi, Eesti, Saksamaa ja Prantsusmaa, ning 2019. aastast Lvivis asuv Ukraina Riiklik Metsandusülikool. Praegu edendab Erasmus+ projekt EcoSocMan nende viie riigi noorte arusaamist ökoloogiast.

Oma isikliku eluloo taustal on professor Kazda teinud pidevalt jõupingutusi, et tuua kokku Ida- ja Lääne-Euroopa noori. Suvekoolides on üliõpilased 12 aasta jooksul õppinud tundma eri maade loodust, kohalikku arengut, jätkusuutlikkust, algse loodusliku seisundi taastamist ja looduskaitset ning sellele ettevõtmisele on Eesti Maaülikool aktiivselt kaasa aidanud.

Professor Marian Kazda pikaajaline ja järjepidev panus Eesti teadlaste ja üliõpilaste koostöö edendamisse teiste Euroopa riikidega, samuti tema roll järgmise põlvkonna üliõpilaste ja noorteadlaste harimisel väärib tunnustust Eesti Maaülikooli audoktorina.