Eesti Maaülikooli vilistlaste teekonnad on erinevad, kuid neid ühendavad ülikoolist kaasa saadud teadmised, inimesed ja kogemused. Uurisime vilistlastelt, millega nad täna tegelevad, mis teeb neid oma ülikooli üle uhkeks ning milliseid hetki nad õpinguaastatest kõige eredamalt meenutavad.
Jaan Lusikas
1990 - põllumajanduse mehhaniseerimine
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Viimased 31 aastat olen tegelenud ettevõtte Reginett OÜ arendamise ja juhtimisega
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Varjamatu uhkusega tunnetan järjest enam Eesti Maaülikooli olulist rolli oma senises käekäigus. Eks äratundminegi vajab aega! Nooruses olid õpingud lihtsalt üks etapp, mida soovisin läbida, tänaseks on sellest kujunenud tugev alus nii heale suhtevõrgustikule äris kui ka igapäevasele suhtlemisele.
Äri on suhted ning ülikoolil on selles väärtusahelas olnud ja on jätkuvalt oluline osa.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Kooliaeg tervikuna on tagasivaates tore ja avastusterohke. Järjest suurema austusega meenutan õppejõude, kes suutsid aine õpetamisse tuua sidususe olemasoleva reaalsusega ja samas hoida akadeemilisust, mis tarkuse omandamisel omamoodi lisaväärtuse moodustas.
Lõbusaid seiku ja juhtumisi jagame üksikasjalikumalt rõõmuga vilistlaste kokkutulekul! Oled oodatud!
Gerlin Järvela
2014 – veterinaarmeditsiin
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Töötan Põllumajandus- ja Toiduametis ning olen loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht. Teadmised ja kogemused, mille omandasin Eesti Maaülikoolis ning hiljem loomaarstina töötades, on loonud tugeva vundamendi sellele, mida täna teen ja mida teha tahan.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Mind teevad vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks eelkõige inimesed. Need, kellega olen ülikooliajal ja ka hiljem kokku puutunud ning kes on maaülikoolis õppinud, on kuidagi eriliselt kahe jalaga maa peal. Neis on siirast hoolivust – Eestimaa loomade, looduse ja inimeste vastu. Nad on ühtehoidvad, heatahtlikud ja valmis panustama millessegi, mis on neist endist suurem. Just see vaikimisi jagatud missioon teebki uhkeks.
Meid ühendavad väärtused ja arusaam, et meie töö peab looma päriselt väärtust – hoidma ja arendama Eestit. Maaülikool on andnud meile mitte ainult suurepärased teadmised, vaid ka kindla väärtusruumi, mille najal panustada sellesse, et elu Eestis oleks hea ja meie kodumaa hoitud.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Neid toredaid hetki on ülikooliajast tegelikult väga palju. Olin aktiivselt üliõpilasesinduse tegevuses ning korraldasime hulgaliselt sündmusi ja algatusi – seetõttu on keeruline vaid ühte konkreetset juhtumit esile tõsta.
Küll aga meenub hetk, mis tegi mind üliõpilasesinduse esimehena eriti uhkeks. Olime mitu aastat järjepidevalt töötanud selle nimel, et üliõpilasesindus oleks päriselt tegus ja sisuline partner nii ülikoolile kui ka teistele Eesti üliõpilaskondadele. 2012. aastal pälvisime tunnustuse „Eesti Aasta Üliõpilaskond“ – just põhjendusega, et olime silmapaistvad nii ülikoolis kui ka väljaspool, aktiivsed, algatusvõimelised ja sisulised panustajad.
See tunnustus oli minu jaoks väga tähendusrikas. See näitas, et kui inimesed on õiged, tahe siiras ja koostöö tugev, siis on võimalik saavutada suuri asju.
Kati Aavasalu
2018 – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe)
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Igapäevaselt töötan turundusjuhina ettevõttes, mis arendab innovaatilisi ja kestlikke pakendilahendusi rahvusvahelistele toidutootjatele.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Kindlasti maaülikooli praktiline ja elulähedane haridus. Kuigi isiklikult puutun maamajandusega vähe kokku, andis maaülikoolis õppimine mulle oskuse näha suurt pilti ning kokkupuuteid erinevate valdkondadega. Tänu sellele oli ka oma karjääriteed hiljem oluliselt lihtsam kujundada. Kahtlemata on kõik õpitu kasuks tulnud ka mujal.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Siiani mäletan väga eredalt õppejõud Ülle Roosmaad, kes oli küll äärmiselt nõudlik, kuid tänu sellele sai ka tema aine väga hästi omandatud. Tema tabavad ütlemised andsid teinekord pikale loengule uut särtsu juurde.
Lili Veesaar
2021 - loodusturism (magistriõpe)
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Töötan Eesti Maaülikoolis projektijuhina.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Olen uhke Eesti Maaülikooli vilistlane, sest ülikool väärtustab loodust, jätkusuutlikkust ja teadlikku tegutsemist. Loodusturismi õpingud kujundasid minu mõtteviisi nii, et oskan hinnata tasakaalu looduse, ühiskonna ja iseenda vahel.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Ühte konkreetset lugu ei olegi, neid lugusid on palju, aga need ei kannata trükimusta. Tegime kooliajal igasuguseid katsumusi läbi: „vallutasime“ Kihnu saare kõigest kolme päevaga, koroona meid ei murdnud, vaid tegi ainult tugevamaks ning matkad ja välipraktikad olid kindlasti kõige põnevamad!
Meie magistrikursus oli väga ühtehoidev ja sealt oleme saanud head sõbrad kogu eluks. Isegi aastaid pärast lõpetamist käib meie kamp koos.
Merle Kruus
2004 - loomakasvatus (teadusmagister)
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Töötasin kuni 2025. aastani põllumajandussektoris (seakasvatuse valdkonnas aastail 1997–2014, piimakarjakasvatusega olin seotud aastail 2014–2024). Täna kuulun Jõgeva Majandusühistu juhatusse.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
• Tugev side maaelu ja ettevõtlusega. Ülikool andis sügava arusaama põllumajandusest, maaettevõtlusest ja regionaalsest arengust, mis on Eesti jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad.
• Väärtuspõhine mõtteviis. Maaülikool kujundas vastutustundlikku suhtumist loodusesse, keskkonda ja jätkusuutlikku majandamisse.
• Tugev vundament karjääriks. Omandatud haridus on andnud kindla aluse töötamiseks nii raamatupidamises, põllumajanduses kui ka kaubandussektoris.
• Eesti maaelu hoidmine ja arendamine. Uhke tunne on olla osa vilistlastest, kes panustavad Eesti maapiirkondade kestlikkusse ja arengusse.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Kõige eredamad mälestused pärinevad esimeselt kursuselt, kui õppetöö toimus tehnikumides. See oli tõeliselt äge aeg – saime oma esimesed „ristsed“ nii lüpsilaudas lehmi lüpstes kui ka sigalas kulte kastreerides. Meelde on jäänud ka esimesed künnivaod ja traktori juhiload… ning muidugi need pikad õhtused vestlused ühiselamutubades.
Hindan seda praktilist õpet siiani väga kõrgelt. Sellest „filtrist“ said läbi vaid need, kes ei kartnud oma riideid maarammuga määrida ning kes mõistsid, et põllumajandus on midagi päris ja ehedat. Olen uhke, et olen sellele rajale sattunud, saanud olla osa toidutootmise ahelast. See on mulle siiani väga oluline.
Marku Lamp
2002 - metsatööstus
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Olen Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Olen õppinud praktiliselt kasulikku ja ühiskonnale olulist eriala. Metsandusvaldkonnas töötamine pakub pidevalt uusi väljakutseid, kuid on samas motiveeriv ning ülikoolis omandatud teadmised on aidanud hoida õigel rajal.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Ülikooliajast on eredamalt meeles praktika Järvseljas, kus õppisime tundma loodust ja kursusekaaslasi. See on kogemus, mis ühendab kõiki Eesti Maaülikooli metsanduse eriala lõpetanuid.
Uzair Aftab
2024 – Environmental Governance and Adaptation to Climate Change (magistriõpe)
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Aitan Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli kommunikatsiooni- ja teadustöös, tuues akadeemilisse keskkonda kaasa oma varasema kogemuse ajakirjanduse, toimetamise ja projektijuhtimise valdkonnast. Aitan muuta teadustulemused ja keerukad keskkonnateemad arusaadavaks ning toetan õppetooli projekte, teavitustegevusi ja sündmuste korraldamist.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Mind inspireerivad jätkuvalt Eesti Maaülikooli visioon ja missioon hoida teaduse ja innovatsiooni abil loodust tulevastele põlvkondadele. Eriti olulised on minu jaoks ülikooli fookus elurikkusele, toidujulgeolekule ja majandusjulgeolekule. Need annavad ka mulle motivatsiooni sihipäraselt edasi liikuda.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Ühte hetke on raske välja valida, kuid kõige eredamalt on meeles koos kursusekaaslaste ja õppejõududega veedetud aeg. Väljasõidud, vestlused ja ühised kogemused väljaspool auditooriumi muutsid ENGO õppekava eriti meeldejäävaks.
Avastasime Eesti rahvusparke ja rabasid ning ühel suvel jõudsin osaleda koguni kolmes suvekoolis, millest üks viis mind välitöödele Lapimaale. Need olid head ajad!
Argo Normak
1997 – põllumajanduse elektrifitseerimine
Millega praegu tegeled/kus töötad?
Tegelen energiavarustuse, keskkonnatehnoloogia ja kinnisvara haldamisega. Töötan ettevõttes A. Le Coq energeetika- ja haldusjuhina.
Mis teeb sind vilistlasena Eesti Maaülikooli üle uhkeks?
Maaülikoolis töötavad head inimesed ja koos tegeletakse Eesti jaoks väga oluliste teemadega – selle üle võib uhke olla. Mulle meeldib suhelda teadlaste, õppejõudude ja ka tugistruktuuride töötajatega. See annab lisaenergiat ja hoiab mõtted värskena.
Täitsa eriline on koos tegemise tunne, mida saab maaülikoolis vilistlasena kogeda, kui võtta osa alma mater’i tegemistest.
Meenuta palun oma ülikooliajast ühte toredat juhtumit!
Praegu, kolm kümnendit pärast õpinguid, mäletan õpingute aega üsna tõsise ettevõtmisena – konspektid said täis kirjutatud ja praktikumid tehtud. Lõbusamad seigad juhtusid vabal ajal ja toredaid asju oli palju.
Väga meeleolukad olid peod EPA klubis, kus sai kokku ka nendega, kellega ühiseid loenguid ei olnud. Meeldejääv oli elu ühiselamus, mis erines vägagi praegusest ajast. Mul oli tore toanaaber Meelis ning tema ja teiste kursusekaaslastega saime torni kümnendal korrusel hakkama ka siis, kui lift ei töötanud, korgid põlesid läbi, põrandad tuli ise värvida ning sanitaartehnikat remontida.
Eredalt on meelde jäänud ka korvpallilahingud, eriti metsameestega, kus võidurõõmu jagus eri aastatel nii tehnika- kui ka metsapoolele. Vägevad olid sõudmise kaheksapaatide võidukihutamised kevadiste tudengipäevade ajal maaülikooli ja Tartu Ülikooli esinduspaatide vahel. Need toimusid Oxfordi–Cambridge’i kaheksapaatide sõidu eeskujul ning igal kevadel sai selleks paatkonnaga Urmas Heina käe all korralikult harjutatud.
Kolmkümmend aastat tagasi sai Tartu Ülikooliga korralikult madistatud ja mitmel korral Atlantise ees võidukarikas pea kohale tõstetud. Selle traditsiooni võiksid praegused tudengid taaselustada ja karika maaülikooli trofeede hulka tagasi tuua – vilistlased kindlasti aitavad.
