Metsa­majandus ja metsa­ökoloogia

• Täpsemalt õpid sa metsaökosüsteemide talitlust, metsapuude haiguseid ja kahjustusi ning metsade kaitset, metsaandmete kogumist maapealsete ja kaugseire vahenditega, metsaandmete analüüsimist ning metsade majandamise pikaajalist planeerimist. Viimaks ka metsade majandamise terviktsüklit alates seemnete kogumisest ja metsa uuendamisest kuni erinevate raieviisideni muutuvas kliimas. 

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekava õppeainete väga olulisteks osadeks on labortööd ja praktikumid. Näiteks ei saa laboritest ja praktikumidest üle ega ümber dendrofüsioloogias, metsapatoloogias ning metsade kaugseire aines.
• Õpingud muudavad meeldejäävaks mitmete õppeainete lahutamatud suvepraktikad. Metsanduse õppepraktikad toimuvad enamasti Eesti Maaülikooli õppe- ja katsemetskonnas Järvseljal, kus metsandusõppurid on teadmisi omandanud juba üle 100 aasta. Välipraktikaid saad näiteks ainetes metsaselektsioon, metsakorraldus ja metsatüpoloogia.
• Magistriõpingute väärtuslikuks osaks on neli nädalat vältav ettevõttepraktika. Praktikal käimiseks on üliõpilastel ette nähtud piisavalt pikk periood kevadest sügiseni, et seda oleks võimalik ühildada oma töö ja muude tegevustega. Praktika käigus saavad üliõpilased metsanduse toimimisest praktilisi teadmisi ning heade juhuste kokkulangemisel võib praktikakohast leida endale ka tulevase tööandja ja kolleegid. 

• Veiko Uri on metsaökosüsteemide professor ja akadeemik, kelle teadustöö peamised teemad on metsaökosüsteemide aineringed, metsade biomassi produktsioon ja majandamise mõju metsade arengule. Nagu ta ise ütleb: metsas on tuleviklink opens in new page. Veiko on ka kahe metsanduses laialt kasutust ja tunnustust leidnud raamatu üks autoritest: „Metsamajanduse alused - õpik kõrgkoolidele“ ning „Metsandusteatmik“. 

• Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja metsapatoloogia professor keskendub oma teadustöös puude haigustele ja nende levikule ning võimalike ennetus- ning tõrjemeetodite leidmisele. Professor Rein Drenkhani juhitud töörühma üheks uurimisteemaks on puude juuremädanikku põhjustav seen juurepess ja selle biotõrjelink opens in new page. 

• Reimo Lutter on nooremprofessor, kelle uurimisvaldkond on kiirekasvuliste lehtpuude nagu hübriidhaabade ja kaskede kasvatamine istandikena. Samuti uurib ta, kuidas metsas toimub juurkonkurents ehk kuidas puud omavahel toitainete pärast võistlevad. 

Novaator: Põldudele rajatud kaseistandike muldades leidub rikkalikult mullaseenilink opens in new page. 

Teadlase töövari – metsateadlane Reimo Lutterlink opens in new page 

• Professor Ahto Kangur on metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juhataja, kes uurib pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade andmete põhjal metsaökosüsteemide arengu dünaamikat ja metsa kasvu. 

• Metsandusökonoomika professor Paavo Kaimre uurib metsandusökonoomika ja metsapoliitika teemasid. 

• Meie õppekava tudengid kuuluvad üliaktiivsesse Eesti Metsaüliõpilaste Seltsilink opens in new page, kuhu ootame ka sind, tulevane kolleeg ja kursusekaaslane! 

Õpe võib osaliselt toimuda inglise keeles, et pakkuda üliõpilastele võimalust saada inglise keeles õppimise kogemust ning julgustada neid seeläbi minema vahetusõpingutele. Inglise keeles toimuvasse õppetöösse kaasatakse välisõppejõude ning õpet pakutakse vahetusprogrammide raames Eestisse tulevatele välisüliõpilastele eesmärgiga luua rahvusvaheline ning mitmekultuuriline õppekeskkond.