Metsandus

• Metsaökoloogiat, metsa ja puidu mõõtmist, metsakasvatust, metsa haldamist ja korraldamist, metsaökonoomikat, puiduteadust ja puidutöötlemise tehnoloogiaid, metsade mitmekülgset kasutamist vastavalt elurikkuse, jahinduse ja mittepuidulistele väärtustele.
• Siduma oma teadmisi metsade jätkusuutliku majandamise ning elurikkuse säilitamise ja kaitsega.
• Iseseisvalt koguma ja analüüsima metsanduslikke andmeid erinevates statistilistes keskkondades.

Õppekavaga saad tutvuda Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteemislink opens in new page (ÕIS).

Sind huvitava õppeaasta õppeplaani nägemiseks vali ÕIS-is ülemiselt realt soovitud õppeaasta, õppeplaan on ÕIS-i lisatud failina.

• Õpingud on huvitavad ja mitmekesised, sisaldades loenguid, seminare, rühmatöid, ekskursioone ja muud. Õppetöösse on pidevalt kaasatud metsandussektoris töötavad praktikudlink opens in new page.
• Praktilisi oskusi omandad suvistes metsapraktikumides Järvselja õppe- ja katsemetskonnaslink opens in new page.
• Praktilised tööd eriala ja valikainete raames, kus omandatakse praktilisi oskusi läbi iseseisva töö metsapatoloogia, metsaentomoloogia või dendrokronoloogia laboris, puidu-, puidutehnoloogia või puitkütuste laboris.
• Ettevõttepraktika eesmärgiks on tutvuda erialaga seotud valdkonna ettevõtte praktilise tööga. Kursuse läbimine aitab üliõpilastel paremini mõista erinevate teadmiste ja oskuste vajalikkust erialases töös.
• Ettevõttepraktika toimub praktikaasutuses, milleks on metsanduse, metsatööstuse, metsa ülestöötamise või puidutöötlemisega tegelev asutus või ettevõte, teadusliku tööga tegelev uurimisrühm, õppeasutus või omavalitsus. Tubli ja tragi praktikant leiab endale sageli ka tulevase tööandja. 

Dendromeetria ja metsakorralduse professor Ahto Kangur on metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli juht, kes keskendub oma teadustöös metsaökosüsteemide dünaamika ja pikaajaliste metsanduslike püsikatsealade uurimisele. 

Maaülikooli teadlased: metsa majandamata jätmine on kliimavaenuliklink opens in new page 

Maaülikooli teadlased: koalitsioon otsustab kohe Eesti metsa saatuse. Millele ta tugineb?link opens in new page 

Eesti Maaülikooli teadusprorektor, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan keskendub oma teadustöös puude haigustele ja nende levikule ning võimalike ennetus- ning tõrjemeetodite leidmisele. 

Dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul on keskendunud oma uurimistöös hariliku männikärsaka (Hylobius abietis L.) füsioloogia, ökoloogia ning käitumisbioloogiale ning töötab välja keskkonnasäästliku putukatõrje rakendamise viise ja biopestitsiide intensiivselt majandatavates metsades. Sealhulgas uurib ta, milline on keemiline kommunikatsioon ja lõhnaorientatsioon kahjurputukatel. Ivar Sibul on aktiivne kaitseliitlane ja raamatu „Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestislink opens in new page“ põhiautor. 

Loodusajakiri: Liigirohke ja mitmenäoline tammeperekondlink opens in new page 

Metsastatistika ja metsandusliku modelleerimise kaasprofessor Allan Sims tegeleb puistu ehituse ja kasvukäigu modelleerimise, metsanduslike infosüsteemide haldamise ja kaugseire meetodite rakendamisega metsanduses. Lisaks ka statistilise inventeerimise (SMI) metoodika arendamisega. 

Allan Sims: metsastatistikat koostatakse teaduslikel alustellink opens in new page. 

Statistiline metsainventeerimine Eestislink opens in new page. 

• Metsanduse õppekava esmakursuslaste esimene õppeeksursioon Järvseljalelink opens in new page läbi kaamerasilma.
• Põneva seltsielu eest kannab hoolt Eesti Metsaüliõpilaste Selts, mis on tänaseks üle 20 aasta metsandustudengeid koondanud ning mille vilistlaste seas leidub mitmeid valdkonna tipptegijaid.