Helen Lepisk jagab oma kogemust, kuidas Environmental Governance and Adaptation to Climate Change (ENGO) magistriõpe võimaldab õppida rahvusvahelises keskkonnas, kombineerida õpinguid ja teadustööd ning kujundada oma õpitee vastavalt huvidele – seda kõike siin kohapeal Eestis.
Helen Lepisk on Eesti Maaülikooli vilistlane, kes lõpetas bakalaureuseastmes keskkonnakaitse õppekava ning õpib nüüd ingliskeelsel Environmental Governance and Adaptation to Climate Change (ENGO) magistriõppekaval. Enne magistriõpinguid töötas ta aasta aega ülikooli bio- ja keskkonnakeemia laboris, kuid tundis samal ajal, et soovib oma õpiteed teadlikult edasi suunata. Ta võttis aja, et mõelda, milline magistriõpe võiks teda kõige rohkem huvitada, ning jõudis lõpuks ENGO-ni.
Paindlik õppekava ja rahvusvaheline keskkond
Valiku tegemisel mängis suurt rolli õppekava paindlikkus. Helenile meeldis juba õppekava infopäeval see, et õppekava ei ole jäik, vaid võimaldab oma õpiteed kujundada mitmete valikmoodulite ja ainete vahel. Just see vabadus oli tema sõnul üks olulisemaid põhjuseid, miks ENGO paistis teiste võimaluste seast silma. Samuti kõnetas teda rahvusvaheline õpikeskkond. Kuna tal oli varasem kogemus Erasmus Student Networkis (ESN) rahvusvahelises seltskonnas tegutsemisel ning inglise keeles suhtlemine ei tekitanud talle raskusi, tundus ingliskeelne õpe loomuliku järgmise sammuna.
Ingliskeelse õppega kohanemine
Helen tunnistab, et alguses kartis ta siiski, kas ingliskeelsele õppele üleminek võib osutuda keeruliseks, eriti erialase sõnavara ja uue keskkonna tõttu. Tegelikult läks aga kõik oodatust palju ladusamalt. Juba pärast esimest semestrit tundus õppetöö loogiline ja hästi mõistetav ning eesti ja inglise keele vahel vahetamine muutus kiiresti loomulikuks. Tema sõnul on kogemus olnud isegi parem, kui ta alguses oodata oskas.
Õpingute ja teadustöö ühendamine
Üheks ENGO tugevuseks peab Helen ka seda, et õpe toimub Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös. Tema jaoks tähendab see sisukat ja hästi läbi mõeldud õppekorraldust: nädala alguses toimuvad loengud Tartu Ülikoolis ja nädala teises pooles Eesti Maaülikoolis. Kuna mõlemad ülikoolid asuvad Tartus, on logistika mugav ning ka tihedama tunniplaani korral on liikumine hästi korraldatud.
Praegu töötab Helen Eesti Maaülikoolis stipendiaadina laboris ning keskendub eelkõige oma magistriprojektile. Tema uurimisteema on seotud biogaasiga – valdkonnaga, mis paelub teda oma tulevikku vaatava ja praktilise iseloomu tõttu. Õppekava ja uurimisteema toetavad teineteist hästi, sest õpingutes käsitletakse muu hulgas taastuvenergiat ja bioressursse. Samas rõhutab Helen, et ENGO suurim väärtus ei seisne ainult erialastes teadmistes, vaid ka selles mõtteviisis, mille õpe tudengile annab.
Õppekava väärtus ja tulevikuplaanid
Tema jaoks on oluline, et keskkonnaprobleemidele lähenetakse nii andmete kui ka inimestega arvestades. See tähendab, et lahendusi ei otsita ainult teooria või numbrite põhjal, vaid mõeldakse ka sellele, kuidas need otsused mõjutavad ühiskonda, kogukondi ja eri huvigruppe. Sama kehtib ka teadustöö kohta: Helen tõstab esile akadeemilise kirjutamise, viitamise, uurimismetoodika ja esinemisoskuse tähtsust. Need on oskused, mida ta kasutab ka oma praeguses töös ning mida peab väga väärtuslikuks.
Kui küsida, kellele see õppekava kõige paremini sobib, siis Heleni sõnul eelkõige neile, kes tunnevad huvi keskkonnateemade vastu ja soovivad õppida paindlikus ning toetavas keskkonnas. ENGO sobib hästi ka neile, kes hindavad väikest kursust, vahetut suhtlust õppejõududega ja võimalust oma õpiteed ise kujundada. Tema arvates on just vabaduse ja etteantud fookuste tasakaal üks programmi suurimaid tugevusi. Tudengite omavaheline suhtlus on tema kogemuse põhjal väga hea ning ühised ained, reisid ja üritused aitavad kursusekaaslastega kiiresti sõbruneda.
Tulevikku vaadates näeb Helen end jätkuvalt Eesti Maaülikooliga seotuna. Ta tunneb, et on leidnud oma suuna ning soovib ka edaspidi panustada keskkonnateemadesse, jätkates biogaasi uurimist ka doktoriõppes. Ta ei välista, et ühel päeval võiks ta töötada siin ka õppejõuna.
Kuigi Environmental Governance and Adaptation to Climate Change õppekava pakub väga laialdasi võimalusi rahvusvaheliseks õpikogemuseks, sealhulgas võimalust minna vahetusüliõpilaseks nii Eesti Maaülikooli kui ka Tartu Ülikooli partnerülikoolidesse, ei näe Helen end praegu tervet semestrit välismaal veetmas. Küll aga peab ta rahvusvahelist kogemust väga oluliseks ning on seda juba kasutanud, osaledes Tšehhis toimunud keskkonnateemalises suvekoolis.
