Näitus "Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus"

6. veebruarist kuni aasta lõpuni eksponeerivad Eesti Maaülikooli vilistlased Maive ja Jüri Rute maaülikooli metsamajas suurepärast valikut nende kogusse kuuluvatest Eesti graafiku Olev Soansi piltkaartidest. 

Olev Soans (29.5.1925 – 28.4.1995) õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikuks ja töötas raamatute kujundaja ja illustraatorina. Aastast 1956 tegutses ta vabagraafikuna.  1975. aastal kaitses Soans väitekirja õppijate iseseisvast tööst kunstiõppeasutustes ja samal aastal valmis tal ka piltatlase esimene kaart. 1978. aastal pälvis ta teenelise kunstniku aunimetuse, 1985. aastal Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia piltkaartide eest. 1987. aastast alates oli Olev Soans professor. 1994. aastal valmis viimane piltkaart, kokku sai neid ligikaudu 65. 

Näitus kuulub Olev Soansi juubeliaastal alanud näituste sarja. Eesmärk on osaliseltki taastada Eesti piltkaartide tuntus, mille kõrghetk oli Eesti taasiseseisvumise aastail. Metsamaja väljapanek täieneb aasta jooksul, nii et kõrgkooli 75. sünnipäeva tähistamiseks septembris 2026 võiks saada kokku 75 kaarti. 

Piltkaartides on ühendatud teadus ja kunst, teadmuse esitamine pildi vormis. Näitusel on mitmeid laiemalt tuntud kaarte, näiteks „Eesti loodus, tema omapära ja selle kaitse“, mis valmis 1979. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi tellimusel, ja looduse täiendatud kaart (1986), mille omandas taas Looduskaitse Selts. Samuti Rahvarinde, Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rohelise Liikumise tellitud "Roheline Eesti" 1990. aastast.

Soansi Maaehitusprojekti kaardil on kujutatud nii Eesti Maaülikooli praegune peahoone kui ka metsamaja. Eesti Maaülikooli vaatest on keskne ka maa-arhitektuur (1980), mida tuntakse ka mõisate kaardina. Eesti rahva ehk maarahva mineviku olulised peegeldused on mõlemad põllumajanduse kaardid, üks 1940. aastani, teine arengust nõukogude ajal. 

Eesti Maaülikoolis uuritavat ja õpetatavat kujutavad Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi kaart ja Eesti Kolhoosiehitus. Samuti Eesti lihatööstus, kuurordid ja puhkealad ning tarbijate kooperatsiooni ajalugu. Näitusel on Soansi kõik looduse valdkonna piltkaardid, sh. kalad, kalurikolhoosid, imetajad, linnud, Tallinna Loomaaed, kuurordid ja puhkealad, Lahemaa Rahvuspark ja Otepää Maastikukaitseala, maakondade kaardid samuti kolme kolhoosi kaardid (Aravete, Viru ja J. Lauristini nimeline kolhoos) jne.

Nende kaartide puhul on oluline ka koostajate ja konsultantide roll, kokku on teostajate nimesid trükiplaatidele kantud 86. Nende seas on Jaan Eilart, Fredi-Armand Tomps, Rein Teinberg, Ago Pähn jt.

Eesti Maaülikooli metsamaja näitust ilmestavad ka Olev Soansi vabagraafikas puud: Muhu „Kadakas“ (ofort 1960), „Muinasmänd“ Pada orus (ofort 1963), „Õunapuu“ (kuivnõel 1963) ja Krimmi „Küpresside armastuslaul“ (puulõige 1964).

Kaardid kogusid ja tellisid näituste jaoks uued raamid Eesti Maaülikooli vilistlased, Euroopa Komisjoni töötajad Maive ja Jüri Rute. Maive Rute on investeeringute asepeadirektor tööstuse ja siseturu peadirektoraadis ning Jüri Rute Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi taastuvenergia üksuse poliitikaametnik. Kodulooga tegeledes kuuluvad nad Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis ja Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi.

Näitus avatakse Eesti Maaülikooli (F. R. Kreutzwaldi 5, Tartu) II korrusel reedel, 6. veebruaril kell 12 ja sellega saab tutvuda metsamaja lahtiolekuaegadel argipäeviti kuni kella 19ni õhtul. 

Külastada tasub ka samaaegselt Tartu Ülikooli Delta keskuses avatavat näitust „Olev Soans. Suur elutöö – kultuurilooline piltatlas“ , mille teemad on arhitektuur ja ajalugu.