Toomas Tiirats on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna veterinaaria erialal ning omandanud 1998. aastal veterinaarmeditsiini magistri teaduskraadi. Tal on pikaajaline kogemus veterinaarmeditsiini valdkonnas nii õppe- ja teadustöös kui ka organisatsioonide juhtimises. Ta on töötanud Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Maaülikoolis erinevatel akadeemilistel ametikohtadel, sealhulgas assistendi ja lektorina ning füsioloogia õppetooli juhataja kohusetäitjana. Samuti on ta olnud loomaarstiteaduskonna prodekaan ning juhtinud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti.
Toomas Tiiratsil on ulatuslik kogemus veterinaarmeditsiini valdkonna organisatsioonide juhtimises, erialases esindustegevuses ja rahvusvahelises koostöös. Ta on olnud Eesti Loomaarstide Ühingu president ja juhatuse liige, Eesti Maaülikooli nõukogu liige ning Euroopa Veterinaarharidusasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) juhatuse liige, esindades Põhja- ja Baltimaade regiooni. Samuti on ta osalenud Euroopa Veterinaararstide Föderatsiooni (FVE) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegutsenud rahvusvahelise eksperdina Gruusias ja Tadžikistanis veterinaarmeditsiini, veterinaarhariduse ja veterinaarteenistuste arendamise küsimustes. Tema tegevus hõlmab ka veterinaarravimite müügilubade ja loomkatseprojektide hindamist, veterinaarhariduse kvaliteedi hindamist, teaduskonverentside korraldamist ning rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektide koordineerimist. Ta on olnud ka teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige ning erialaste väljaannete toimetaja.
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut (EMÜ VL) toimib veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse (sh vesiviljelus), toiduainete tehnoloogia ja ringbiomajanduse valdkondades tervikliku õppe-, teadus- ja arenduskeskusena, mille tegevus panustab ülikooli fookusvaldkondadesse tervis ja toit, põllumajandus ja keskkond.
Instituudi tugevus on õppetoolide ja üksuste kompetents nimetatud valdkondades, mis katab kogu ahela „farmist toidulauale” lõimides loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse, toidutehnoloogia, kestliku tootmise, ringbiomajanduse ja rahvatervise aspektid. Seeläbi mõjutab instituudi õppe-, teadus- ja arendustegevus otseselt loomade ja inimeste tervist ning Eestimaa elanike toidu kvaliteeti ja ohutust. Instituudi näol on tegemist erinevate seotud erialade ja valdkondade otsese põimumise ja kriitilise inimressursi kõige otstarbekama ära kasutamisega.
Hiljutistest arengutest on oluline ära märkida Euroopa Veterinaarõppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) positiivne akrediteering veterinaarmeditsiini õppekavadele ja Märja veisekasvatuse õppefarmi renoveerimine. Kinnitatud on VL arengukava (2026-2035) ja tegevuskava (2026-2030). Jätkuvalt on kitsaskohtadeks akadeemiline järelkasv, kliinilise praktilise töö ja teaduse sidusus, taristu ajakohastamine ning töötajate konkurentsivõimeline tasustamine võrreldes erasektoriga. Uuel ametiajal tuleb eelkõige keskenduda arengukava eesmärkide elluviimisele, leida selleks sobivaid lahendusi ja teha vajalikke otsuseid.
Ühiskonna ootused VL õppekavade lõpetajatele on suured, kuid selliste spetsialistide ettevalmistamine on keskmisest kallim ja ressursimahukam. Piiratud riikliku õppetegevustoetuse tingimustes tuleb lähiaastatel leida võimalusi suurendada nii erinevatest teenustest saadavat tulu (omalaekumised) kui ka teadus-, arendus ja rakendusprojektidest laekuvat rahastust. Veterinaarmeditsiini, loomakasvatuse ja toidutehnoloogia spetsialistide järelkasvu tagamine on riigile olulise tähtsusega ning vajab sektori pikaajalistest vajadustest lähtuvat strateegiat.
Meie väiksus on meie tugevus, mis võimaldab õppijakesksete õpimeetodite oskuslikku ja tulemuslikku kasutamist ning praktilise kogemuse omandamist. Praktilise õppe korraldamisel ja arendamisel tuleb hoida EMÜ loomakliinikus saavutatut ja tõhustada sealset õpikeskkonda, kasutada maksimaalselt Märja katsebaasi ning laiendada koostööd partnerettevõtetega. Üliõpilaste oskuste omandamine peab olema juhendatud, hinnatud ja erialati võrreldava kvaliteediga. Loomakliiniku töökorraldus ja rahastamine peavad tagama raviteenuse kõrval piisava aja ja personali üliõpilaste juhendamiseks ning teadustööks.
Ingliskeelne rahvusvaheline suund, sh magistriõppe moodulite ja õppekavade arendamine, on vältimatu kui tahame koolitada tasemel lõpetajaid ka meie enda tööturule. Eestikeelse erialahariduse ja spetsialistide järelkasvu toetab pidev koostöö koolide, tööandjate, erialaorganisatsioonide ja ministeeriumidega. Õppetöö tulemuslikkust toetavad tõhus korraldus, ajakohased õppemeetodid, õpikeskkonna täiustamine ja eneseanalüüsil põhinev õppekavaarendus. Oluline on üliõpilaste kaasamine õppekorralduse parandamisse. Ülikoolis laiemalt tuleb edendada regulaarset pedagoogilist ja andragoogilist koolitust.
VL õppejõududel ja teadlastel on tugev kompetents ja suur arengupotentsiaal. Eri rahvustest teadlaste ja spetsialistide kaasamine instituudi töösse on avanud uusi võimalusi. Edukate teadusprojektidega kujunenud pädevus ja rahvusvahelised võrgustikud on loonud soodsa pinnase uuteks teadus-, arendus- ja rakendusprojektideks ning järelkasvu kujundamiseks. Tegusate uurimisrühmade jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb toetada õppetoolide ja instituutide ühistaotlusi ning siduda alusuuringud rakenduslike lahendustega instituudi eri valdkondades. Selleks tuleb suurendada taotluste ettevalmistamise, projektijuhtimise ja finantsarvestuse tuge, et teadlastele jääks rohkem aega sisuliseks tööks.
Ühtse tervise teaduskeskus on loodud inimeste, loomade ja keskkonna tervisega seotud pädevuse koondamiseks ning koostöö edendamiseks nii õppetoolide ja instituutide vahel kui ka välispartneritega. Eesmärk on kujundada EMÜst regiooni tunnustatud ühtse tervise koostööpartner ja eestvedaja. Instituudil on selles võtmeroll, algatades ja viies ellu rahvusvahelise tähtsusega projekte, millel on ettevõtluskoostöös ka rakenduslik väärtus. Uuel perioodil tuleb kokku leppida keskuse ühised uurimissuunad ja rahastamine ning siduda need õppemoodulite ja praktilise koostööga riigiasutuste ja ettevõtetega.
Doktoriõpe peab tagama pädevuse järjepidevuse kõigis vastutusvaldkondades. Erilist tähelepanu vajab eesti keelt oskavate õppejõudude järelkasv. Selleks tuleb kavandada ja toetada noorte karjäärivõimalusi akadeemilises sektoris, kaasata üliõpilasi varakult teadustöösse ning laiendada ettevõtlusdoktorantuuri võimalusi. Teadlaselt ei saa oodata rahvusvahelisel tasemel tulemusi ilma toimiva tugisüsteemi ja teadustööks vajaliku ajata.
Rahvusvaheline koostöö ja partnerlus on äärmiselt olulised ning nende nimel tuleb pingutada ja panustada. Rahvusvaheliste kvaliteedistandardite ja koostöö kõrval on praeguses geopoliitilises olukorras kasvanud vajadus panustada säilenõtkusse, isevarustatusse ja iseseisvasse toimetulekusse. Instituudi ja ülikoolina ei saa me jääda tänases maailmas kõrvalseisjaks, vaid peame olema arvestatav partner tulevikuarengute kujundamisel. Meil on teadmised, oskused ja kogemus, et rääkida kaasa ja olla suunanäitajad arengute kujundamisel nii Eestis kui ka Põhja- ja Baltimaades.
Ringbiomajanduse, “põllult põske” strateegia ja ühtse tervise põhimõtete edendamine annab võimaluse rääkida kaasa avaliku arvamuse ja poliitika kujundamises, seadusloomes ning teadustulemuste rakendamises. Instituudi ühiskondlik mõju peab avalduma teadmiste kasutamises ettevõtetes, avalikus sektoris ja erialases praktikas. Toiduinnovatsiooni tehnoloogiate infrastruktuur TOIT ning instituudi laborid peavad olema koostööpartneritele kättesaadavad, toetades teadustulemuste rakendamist ja ettevõtluskoostöö tulu kasvu. Ajakohastada tuleb pidevalt kliinilist taristut tagamaks tervikuna raviteenuse kvaliteeti, kliinilist õpet ja teadust. Jätkuvalt tuleb edendada nõudlusel põhinevat täiendusõpet, mikrokraade ja tellimuskoolitusi. Eestikeelne teaduskommunikatsioon, erialane nõustamine ja osalemine poliitikakujundamises peavad suurendama usaldust teaduspõhiste otsuste vastu ning instituudi erialade nähtavust.
Instituudi areng toetub inimestele ning läbipaistvale ja kaasavale juhtimisele. Personali strateegia peab toetama järelkasvu, võtmespetsialistide hoidmist ning noorteadlaste ja väliskolleegide kaasamist. Olulised on mentorlus, enesetäiendamine ja tunnustamine. Töökoormuse kavandamisel tuleb arvestada kõigi tööülesannetega ning tagada konkurentsivõimeline tasu, turvatunne ja vaimset heaolu toetav töökeskkond.
VL viimasest suuremast renoveerimisest on möödunud ligi 20 aastat ning mitu osakonda ootab endiselt kaasaegset töökeskkonda. Alanud on Kreutzwaldi 56/3 ja 56/5 korpuste renoveerimine. Uuendatakse toiduteaduse kabinette, õppeklasse ja laboreid ning tööde valmides kolib renoveeritud ruumidesse ka vesiviljeluse õppetool. Suurloomakliiniku renoveerimise hange on tehtud ja ehitajaga on leping sõlmitud. Lõpusirgel on ka läbirääkimised uue kliinilise korpuse arhitektuurivõistluse võitnud bürooga, et sõlmida projekteerimisleping ja alustada tööd 2027. aasta jaanuaris.
Instituudi jätkusuutlik areng eeldab vajadus- ja kulupõhist õpperahastust ning teadus- ja rakendusprojektidest ja teenustest saadava tulu kasvu. Need vahendid peavad toetama vajaliku personali olemasolu ja põhitegevuse kestlikkust, kvaliteedijuhtimise ja töökorralduse arendamist, järelkasvu ning vajalikke investeeringuid infrastruktuuri. Rõhk on kokkulepitud arenduste elluviimisel. Eesmärkide täitmist tuleb igal aastal hinnata ning 2030. aastal valmistada ette järgmine tegevuskava, lähtudes arengukava 2035 sihtidest.
Direktorina vastutan kokkulepitud eesmärkide elluviimise eest. Minu ülesanne on seada selged prioriteedid ning hoolitseda rahastuse ja töötingimuste eest, et kolleegid saaksid oma teadmisi ja oskusi parimal viisil rakendada õpetamisel, teadustöös ja ühiskonnale vajalike lahenduste leidmisel.
