10. terminipäevakul kõneldi inimese vastutusest tekstide loomisel tehisaru abil

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži inglise keele nooremlektor Karit Jäärats eritles tehisaru võimalikke rolle – kui tuge, partnerit ja segajat terminitöös ja terminikasutuses. Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke nooremlektori Marika Borovikova ettekande keskmes oli tõlkeabiprogrammides sisalduv tähtis tööriist – terminibaas. Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor Mark Fišel vaatles väljakutseid, mis tekivad terminibaaside liidestamisel vabavaralise ja privaatse neuromasintõlkega. Eesti Maaülikooli loodusteaduste ajaloo vanemteadur ja Tartu Ülikooli geograafia ajaloo kaasprofessor Erki Tammiksaar käsitles eestikeelse teaduse arengut teadusajaloolase pilgu läbi ja isiklikku tulevikuväljavaadet ajastul, mil tehisaru tuleb õpetada möödunud sajandite õpetlaste käsikirju lugema. Päeva avas traditsiooniliselt rektor Ülle Jaakma sõnumiga, et mõtte ja tähenduse kandjaks jääb inimene ning süsteemid on selle lähenemise teenistuses. See tähendab, et spetsialisti teadmised realiseeruvad vaid siis, kui tal on komplekspädevus: digipädevus, väga hea erialane teadmine ja väga hea eesti keel, suurepärane erialane inglise keel ning oskus oma teadmisi sihtrühma arvestades vahendada. Rektori kõnet saab lugeda siinlink opens in new page.

Pärast ettekandeid jätkus mõttevahetus vaba mikrofoniga, mille taha astusid senistel terminipäevakutel osalenud ning neist oma erialakeele kasutuses ja terminitöös innustust saanud kolleegid mitmesugustelt erialadelt.

Terminipäevaku korraldajad on Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Terminipäevakut toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.