Doktoritöö: hübriidhaavik uueneb vegetatiivselt väga hästi

Heiki Hepneri kaitsmisele tulevast doktoritööst "Management of second-generation hybrid aspen stands and its environmental impact” („Hübriidhaava teise põlvkonna puistute majandamine ja selle mõju keskkonnale”) selgub, et erinevate raievõtete vahel valimine tagab hübriidhaavikutes majandusliku paindlikkuse. 

Põhja-Euroopa lühikese raieringiga metsakasvatuses kasutatakse arvestatava puuliigina hübriidhaaba. Vegetatiivselt uuenenud hübriidhaavapuistu kasvatamisel on oluline teada valgustusraiete mõju puistu kasvule, biomassi produktsioonile, mullaviljakusele, toitainete kogunemisele puu maapealsesse ossa, süsinikubilansile ja majanduslikule kasumlikkusele. 

Teise põlvkonna hübriidhaaviku puistutihedus peale esimest kasvuaastat oli keskmiselt 94 000 puud hektaril. Pärast viit kasvuaastat olid puud kontrollalal kasvatanud biomassi kuivainena keskmiselt 31,4 t/ha, mis teeb keskmiseks produktsiooniks 6,3 t/ha aastas. 

Koridor- ja ristkoridorraietega harvendatud aladel oli biomassi kogus võrreldes kontrollalaga pärast viit aastat väiksem, kuid koos varem raiutud puidu kogusega erinevust ei täheldatud. Varajane tugev harvendamine üksikpuude meetodiga tõi kaasa puistu aeglasema kasvu ja jätkuva iseharvenemise. Süsinikuvaru muutus oli pärast viit aastat positiivne kontrollalal ja koridorraie korral. Ristkoridorraie aladel oli süsinikubilanss neutraalne. 

Süsiniku kogus kasvas maapealses biomassis ja vähenes mullas. Mullaviljakuse näitajad muutusid erinevalt. Väga lühikese raieringi korral moodustavad biomassis akumuleerunud toitained vähem kui 10% koguvarudest, v.a kaalium. Bioenergeetika jaoks toorme varumisel tuleks eelistada raiete tegemist ajal, mil puud on raagus. Palgi ja paberipuidu kasvatamisel tuleks vältida noore puistu väga tugevat harvendamist. 

Madala oodatava majandusliku tootluse korral (diskontomäär 1%) osutus parimaks üksikpuudega majandamine. Keskmise tootluse (diskontomäär 5%) ootuses annab parima tulemuse koridormeetod. Kõrge ja väga kõrge tootluse (diskontomäär 10% või 20%) kavandamisel tuleb keskenduda energiapuidu kasvatamisele ja varumisele. Kokkuvõtvalt võib väita, hübriidhaavik uueneb vegetatiivselt väga hästi ja erinevate raievõtete vahel valimine tagab majandusliku paindlikkuse.

Doktoritöö juhendajad on professor Reimo Lutter, professor Hardi Tullus ja professor Arvo Tullus ning oponent kaasprofessor Dan Bergström (Swedish University of Agricultural Sciences). Kaitsmine algab F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1 (Metsamaja nõukogu saal) kell 10 ja seda saab vaadata Teamsi keskkonnas SIINlink opens in new page. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.