Doktoritöö: kaitsealade alustaimestiku mitmekesisus viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule

Teele Paluotsa kaitsmisele tulevast doktoritööst "Assessment of the structure and dynamics of Natura 2000 forest habitats in Estonia” („Natura 2000 metsaelupaikade struktuuri ja dünaamika hindamine Eestis”) selgub, et majandamata kuusikutes on suurem surnud puidu koondumine.

Hemiboreaalsed metsad, sealhulgas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad vanad loodusmetsad (N9010) ja rohunditerikkad kuusikud (N9050), on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad ja ökoloogiliste protsesside toetajad. Doktoritöös uuriti nende elupaikade struktuurilist keerukust, elurikkust ja kaitse tõhusust, kasutades Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (308 tk) ning Lahemaa rahvuspargi inventuuri andmeid erineva vanuse ja majandamismõjuga metsadest. 

Puude ruumilist paigutust ja vastastikmõju analüüsiti struktuuriindeksite abil, lisaks hinnati ajaloolise ja nüüdisaegse metsamajanduse mõju arhiivimaterjalide, aerofotode ja ekspertintervjuude põhjal. Tulemused näitasid, et kaitsealadel oli alustaimestiku, eriti sammalde liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule. 

N9010 metsades leiti 63 looduskaitselise tähtsusega liiki, sealhulgas samblaid (12), soontaimi (7), samblikke (17), seeni (11) ja mardikaid (16). Keskmine surnud puidu maht varieerus 49,3 ja 86,8 m³ ha⁻¹ vahel, olles kõrgem võrreldes varasemate uuringutega Eestis ja Soomes. 

Surnud puidu jaotus näitas, et looduslikemates metsades esines surnud puit sagedamini koos elusate puudega ning ei ole vaid suuremate häiringute tulemus. Kaitsealade puistutes oli suurem puude diameetrite varieeruvus ning kõrgem struktuurse mitmekesisuse indeks (SCI), viidates mitmekesisemale struktuurile. 

Majandamata kuusikud olid selgelt heterogeensemad, näidates suuremat puuliikide segunemist ja surnud puidu koondumist. Samas vastas vaid 80% N9050 elupaikadest Natura 2000 kriteeriumitele, mis osutab elupaikade parema kaardistamise ning taastamise vajadusele. 

Töös järeldatakse, et kaitse, säästva majandamise ja taastamise tasakaalu saavutamiseks tuleb rakendada integreeritud lähenemisviise. Struktuuriindeksid on tõhusad vahendid metsa dünaamika hindamiseks ja paindliku majandamise toetamiseks. Surnud puidu hindamissüsteemi täiustamine, bioloogilise mitmekesisuse arvestamine metsade majandamiskavades ning degradeerunud elupaikade taastamine on peamised strateegiad siinsete metsade kaitseks.

Teele Paluots kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 12. mail kell 10 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1 (Metsamaja nõukogu saal). Doktoritöö juhendajad on professor Henn Korjus ja Jerry F. Franklin ning oponent doktor Didzis Elferts (Latvian State Forest Research Institute Silava). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpacelink opens in new page.